13 azamattan beybit kýnde aiyrylyp qaldyq. Qalay deseniz de, elding shetinde, jelding ótinde memlekettik shekarany kýzetip jýrgen 12 әskery men bir qoryqshy - 13-de shәiit.

Qytay men Qazaqstan shekarasyndaghy osy bir qayghyly oqigha eldi alang kónilge týsirip, týrli әngimege ózek bolyp jatyr. Saual kóp. Jauap saran.

Shekara kýzeti - memleketting eng manyzdy isterining biri. Shekaradaghy qayghyly jaghday - memleket ýshin tótenshe oqigha. El shetinde azamaty bauday týsip, qyrylyp jatsa, júrtty ýrey biyleui de zandy. Qúzyrly oryndardyng sarang jauaby - «Zang tyiym salmaghan kez kelgen jolmen aqparat alugha bolatyn» bizding elding demokratiyasy. Súraqtyng kóptigi -  arnayy ókilderding minbeden aitqan sózderine búqara senbeydi. Senimge selkeu týskeli qasha-a-a-a-n.

Syrttay qaraghanda, әrkim óz júmysyn atqaryp jatyr: jauapty oryndar tergeu, tekseru bastap ketti, al qogham týrli boljamdardy qarsha boratyp, isting aqtyghy ashylady degenge senimning joqtyghyn jarysa jazyp jatyr.

13 azamattan beybit kýnde aiyrylyp qaldyq. Qalay deseniz de, elding shetinde, jelding ótinde memlekettik shekarany kýzetip jýrgen 12 әskery men bir qoryqshy - 13-de shәiit.

Qytay men Qazaqstan shekarasyndaghy osy bir qayghyly oqigha eldi alang kónilge týsirip, týrli әngimege ózek bolyp jatyr. Saual kóp. Jauap saran.

Shekara kýzeti - memleketting eng manyzdy isterining biri. Shekaradaghy qayghyly jaghday - memleket ýshin tótenshe oqigha. El shetinde azamaty bauday týsip, qyrylyp jatsa, júrtty ýrey biyleui de zandy. Qúzyrly oryndardyng sarang jauaby - «Zang tyiym salmaghan kez kelgen jolmen aqparat alugha bolatyn» bizding elding demokratiyasy. Súraqtyng kóptigi -  arnayy ókilderding minbeden aitqan sózderine búqara senbeydi. Senimge selkeu týskeli qasha-a-a-a-n.

Syrttay qaraghanda, әrkim óz júmysyn atqaryp jatyr: jauapty oryndar tergeu, tekseru bastap ketti, al qogham týrli boljamdardy qarsha boratyp, isting aqtyghy ashylady degenge senimning joqtyghyn jarysa jazyp jatyr.

Otan qorghau, sol jolda ólu - erlik! Al, biz Otanymyzdyng ertengi úlandaryn qalay qorghap jýrmiz? Mysaly, býgin - halyqaralyq balalardy qorghau kýni. Memleketting bolashaghyn qalay qorghap, qanday ruhta tәrbiyelep, qanshalyqty bilim berip jatqanymyzdy  qortyndylaytyn kýndi balalargha tegin balmúzdaq taratatyn kýnge ainaldyryp jiberdik. Balalardy qorghau kýnine oray Shymkenttik sheneunikter oqushylargha tegin balmúzdaq taratyp jatyr. Mereke, shou úiymdastyrugha, budjet qarjysyn balmúzdaqqa júmsaugha sheber Shymkenttik sheneunikter osydan birneshe jyl búryn SPIYD-ke shaldyqqan balalardy nege qútqaryp qalmady? Jyl sayyn mektep oqushylary oqudy jyly jauyp qoyyp, maqta terimine shyghady. Búl degeniniz, bala qúqyghynyng búzyluy, bala enbegin qanau bolyp sanalady. Alayda, balmúzdaq taratqysh Ontýstikting atminerleri maqta alqabynda qara qayys bolyp jýretin qazaq balasynyng qúqyghyn qorghauda qauqarsyz bolyp keledi. Endi, kelip, balalardy qorghau kýnin - aghyl-tegil balmúzdaq taratu kýnine ainaldyrghandaryna qarap otyryp, týnilesin. Jergilikti biylikting sharuasy balalargha balmúzdaq ýlestiru  emes,  balalardyng qúqyghyn, densaulyghyn qorghau jәne bilim aluyna tolyq jaghday jasau. Biraq, múny sheneunikterge qalay týsindirersin?!

Balalardy qorghau kýni - kózi jautandap, shetel asqan qazaq balasynyng qamyn oilaghan bir jan boldy ma eken? Merekeni jaqsy kóremiz, al, balalardy qorghau kelgende jerge qaraymyz. Sәbiyin jetimder ýiine ótikzgen ana, ol balany sheteldikke satugha qújat jasaghandar, bala saudasyna erik bergen zandy jasaghan, ol zandy maqúldaghandar, osynyng barlyghyna jol bergen biylik býgingi halyqaralyq merekeni atap ótuge qaqysy bar ma? Bizding qaqymyz bar ma? Býldirshinderdi, yaghni, memleket azamatyn saudagha salghan biylikting «Memleketting basty baylyghy - adam jәne onyng ómiri» dep anyq jazylghan Ata zannyng shenberinde biylik jýrgizuge qaqy bar ma? Ózining basty zanyna kereghar is jasap, óz balasyn - azamatyn qorghay almaghan biylik sonda kimdi qorghamaq?

Sәbiyin saqtay almaghan el 20 mln gha qalay jetpek? Balasyn saudalap, ony qorghaugha qaursyz el Otan qorghau jolynda shәiit bolghan 12 azamatynyng ornyn kimmen toltyrmaq?

R.S.

Áygili jazushy Berdibek Soqpaqbaevtyng «Jol ýstindegi kezdesu» deytin әngimesinde qaladan auylgha kelgen Satylghan esimdi keyipkeri bar. Kókala galustuk taghyp auylgha kelgen Satylghangha auyldyng kózqarasyn, qabyldauyn jazushy bylay beredi: «Múndaghy júrttyng úghymynda galstuk taghu ol ókimetshi boludyn, komsomol boludyng jәne bir nyshan-belgisi tәrizdi. Eskilik salt-sanadan alshaqtau, orystanu». Satqan kim, satylghan kim?..

«Abay-aqparat»