Olar Qytaylardan bólek bir últ pa? Qaydan payda boldy? Orta Aziyagha qalay keldi?

Shyndyghynda Dýngender bólek últ emes, olar Islam dinin qabyldaghan Qytaylar edi. 751 jyly Talas manynda 5 kýnge sozylghan Arab-Qytay soghysynda Qytaydyng Tang imperiyasy 70 myng qolmen Arabtardan oisyray jenilip, 50 myng әskeri jer qúshyp, qalghandary tútqyngha týsti, Ortalyq Aziyagha Arabtardyng keluimen músylman dini keng tarap, týrki halyqtary Islam dinin qabyldady, sonymen birge tútqyngha týsken Qytaylar da islam dinine kirdi, mine sol músylman Qytaylar kýnder óte kele Otandaryna qaytyp, sonda músylman dinin alyp bardy.

Kәpir bolyp ketip Músylman bolyp qaytqan qytaylardy jergilikti Qytaylar "Hueyzu 回族 - qaytqan últ" dep atady, al ondaghy týrki tildes músylmandar olardy "Dinge engender" yaghny "Dýngender"- dep atady. Mine búlar biz aityp jýrgen "Dúnghandar"- edi.

Qytayda Chin imperiyasy handyq qúrghanda búl Músylman Qytaylargha biraz qysym boldy, olar búl qysymnan qashyp Qytaydyng batys soltýstigindegi Týrki tildes músylmandargha kelip pana tapty. Qytay azattyq alghan song Qytay basshysy Mau Qytaydyng batys-soltýstigindegi Qazaq, Úighyr qatarly týrki tildes músylmandardy jaulau ýshin, tili bir, dini bólek músylman Qytaylardy (dýngenderdi) jaqsy paydalandy. Qytaylar olardy mol qaru jaraqpen qamdap, qoldaryna әskery biylik berip "Shyghys Týrkistan" memleketin qúrushy Qazaqtardy joiygha júmsady. Áygili Zuqa, Ospan batyrlar bastaghan Qazaq batyrlary dýngendermen úzaq jyl shayqasty, kóship jýrip soghysty, aqyry sany men qaru jaraghy kóp dýngender qazaqtardy qynaday qyrdy, úldaryn qúl etti, qyzdary kýng etti. Qyrghyngha shydamaghan Qazaq júrty Tiybet asyp bosyp ketti. Búl turaly Hasen Oraltaydyng "Elim-aylap ótken ómir" kitabynda jazylghan.

Dýngender Orta Aziyagha qalay keldi? Búl kýnde Qytaylar olardy qalay paydalanady?

1776-78 jyldary Orystar alghash Chin imperiyasynan qashqan Dýngenderdi Orta Aziyagha alyp keldi, keyin 1881-83 jyldary taghy úiymdarmen birge Dýngenderdi Qazaqstan jәne Qyrghyzstangha әkelgen edi. Olar Orta Aziyadaghy keng qoltyq Qazaq pen Qyrghyzdyng ishinde esh zorlyq kórmey, bay da baqytty ómir sýrip keldi.

Qytay basshysy óz elindegi barsha últty qolyna qaratqan son, endi Ort Aziyagha auyz sala bastady, Qytaylar mine osy iri sayasy josparyn jýzege asyru ýshin Orta Aziyadaghy dýngenderdi paydalanugha kýsh saldy.

Qytay biyligi aldymen Orta Aziyadaghy dýngenderge qarjylay kómek kórsetip, olardyng balalaryn qytay tilin mengeru ýshin mektepter ashugha kómek kórsetip, oqulyqtarmen qamdady, olar túryp jatqan memleketterde dýngender birlestik úiymdaryn qúrdyrdy, osy birlestikter arqyly tútas dýngen júrtymen tyghyz júmys jasap jatyr. Qazaqstandaghy Qytay elshiligi de Qazaqstan dýngender birlestigi arqyly dýngenderding kәsipterine qoldau kórsetip, olardyng bazarlarda yqpaldy oryngha shyghuy ýshin tómen baghamen tovarlarmen qamdap keledi, tipti kәsip isteymin degen kez-kelgen dýngenge Qytaydan aldyn-ala tólemsiz tauarlardy jiberip, olardyng Qazaqstan men Qyrghyzstan bazarlaryn onay jaulaugha qoldau kórsetip keledi.
Qytay elshiligi "Sheteldegi Qytay múhajyrlarymen kezdesu" atty әr jylda birneshe ret týrli sharalar úiymdastyryp dýngen, úighyr qatarly birlestikterding basshylaryn shaqyryp, olardy eren enbekteri ýshin marapattap otyrady. Endi bir jaghynan elshilik dýngen mektepterin jyl sayyn oqu-qúraldary, kitaptarmen tegin qamdap, olardyng qytay tili men qytay iydeologiyasyn mengeruge jaghday jasady, mektep bitirgen oqushylardy birden Qytaydyng tanymal joghary oqu oryndarynda TEGIN oqytyp, Qazaqstangha qytay iydeologiyasymen qarulanghan oqyghan dýngenderdi jiberude. Óz kezeginde olar Qazaqstan biyligine de aralasyp ýlgerdi.
Mine osylay Qytay ýkimeti Ortalyq Aziyada dýngenderding qolymen óz ekonomikalyq jәne sayasy yqpalyn kýsheytip keledi, Qytaydyng jymysqy qoldauymen dýngender búl kýnde bazarlarda basqa últtardy yghystyryp barady.

Mine, endi qarjy men tauargha toyynghan dýngender qazaq últyn qoyyp, Qazaqstan Respublikasynyng qúzyrly mekemelerin, saqshylaryn da kózge ilmeytinin kórsetti, búl jaghday bizding ishki sayasattyn, últtyq qauipsizdikting sonshalyq әlsiz ekenin kórsetti. Búl әlsizdikti biylik emes, halyq týzedi, әlsiz saqshylar ýshin halyq arasha týsti, qúrban berdi. Osydan song biylik halyqqa, qazaqqa riza shyghar.

Qysqasy "jau alysta emes jar astynda" degendey, aramyzda músylmandyqty jamylghan mýshrikter jýrgenin halyq ta, biylik te endi týsingen shyghar, búl bәrimizge ýlken sabaq boldy.

Qaytar Núrlyqasymúlynyng feysbuk paraqshasynan

Abai.kz