"Habar" arnasynyng telejýrgizushisi Aleksandr Truhachyov jýrgizetin әleumettik jelige arnalghan "Ashyq dialog 2.0" ("Otkrytyy dialog") baghdarlamasy súhbatynyng kezekti sanynda Preziydent Ákimshiligi Basshysynyng birinshi orynbasary Dәuren Abaev birqatar súraqtargha jauap berip, qoghamdyq mәseleler boyynsha oy qozghaghan edi. Súhbatqa qatysty belgili aqyn Maraltay Rayymbekúly arnayy súraqtar joldaghan bolatyn. 

"Dәuren Áskerbekúly, qogham ózinizdi memlekettik iydeologiyagha jauapty túlgha retinde biledi. El damuy jolyndaghy qayratkerlik qyzmetinizden de habardarmyz. Biraq keshe ghana Aleksandr Truhachev esimdi jurnaliske bergen súhbatynyzda qazaq tiline qatysty aitqanynyzdy kórip, qolgha qalam alugha bekindim. Súhbatta aitylghan jayttardy týiindey kele, mende mynaday ýsh súraq tuyndap otyr:

1. El azamattarynyng 20 payyzy ghana orys bolghanymen, óziniz aitqanday, el azamattarynyng 90 payyzy әli de oryssha bilui jәne balalardyng 30 payyzy oryssha oquy masqara emes pe? Kerisinshe, búl egemendik alghanymyzgha 30 jyl ótse de, qazaq tili memlekettik til degen mәrtebeli túghyryna qona almay otyrghanynyng kórinisi emes pe?

2. Dәuke, súhbatta aitylghan «peshernyy nasionalizm» degen anyqtamany jete týsinbedim. Ana tilge degen janashyrlyq, onyng bolashaghyna degen alandaushylyq bәrimizde de bar. Sonda bәrimiz de osy sanatqa jatamyz ba?

3. Býginde qoghamda qazaq tili – últaralyq qarym-qatynas tiline ainaluy kerek degen pikir ornyghyp keledi. Alayda qazirgidey qalpymyzben biz memlekettik tilding jaghdayyn qalay, qaytip jәne qashan dúrystaymyz? Búghan qatysty biylik basyndaghylardyng ne oilaghany bar?

Múnday súraqtar jalghyz mende emes, qazaq tili men tól ruhaniyatymyzgha jany ashityn әr azamatta tuyndady ghoy degen senimdemin. Qalyng qazaqtyng atynan joldaghan saual dep qabyldaghaysyz" degen bolatyn Maraltay Rayymbekúly.

Preziydent Ákimshiligi Basshysynyng birinshi orynbasary Dәuren Abaev atalmysh saualdargha jauap jazyp, ózining Feysbuk әleumettik jelisinde jariyalady.

"Aghayyngha arnau nemese ana tilimizding erteni turaly payym
Belgili aqyn Maraltay Ybyraevqa
Qúrmetti Maraltay Rayymbekúly !
Áleumettik jelide maghan arnap joldaghan jazbanyz ben qoyghan saualdarynyzdy múqiyat oqyp shyqtym.

Osy rette, ózim erekshe syilaytyn ziyatker zamandasym, ana tilding bilgiri, sonday-aq, qazaq tilining ahualymen etene tanys adam retinde Sizge tarqata týsindirgendi jón sanadym. Sonymen birge emosiyasyz, eshkimning jeke basyna tiyispey, syndarly әri jýieli súraq qoyghanynyz ýshin de Ózinizge jauap bergim keledi. Sebebi sezimge erik beru onay bolghanymen, mәselening bayybyna baryp, parasatty ústanymgha úmtylu әrdayym manyzdy.

Birinshi. Siz alghashqy saualynyzda egemendik alghanymyzgha 30 jyl ótse de el azamattarynyng 90 payyzy әli de oryssha bilui jәne balalardyng 30 payyzy oryssha oquy masqara emes pe dediniz.

Qazaqtar 2-3 til bilse onyng nesi aiyp? Halqymyz «Jeti júrttyng tilin bil, jeti týrli bilim bil» demeushi me edi? Keshegi әl-Faraby 70-ke tarta til bilse, úly aqynymyz Abay Qúnanbayúly arab, parsy, shaghatay, orys tilderin bilgendikten de adamzat ruhaniyatynyng biyigine kóterildi emes pe? Elbasy eki tilde emin-erkin sóilegesin, halyqty úiystyryp, shekaramyzdy shegendep, aumaly-tókpeli uaqyttan aman-esen ótken joq pa edi? Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúlynyng BÚÚ resmy alty tilining tórteuin jetik mengerui meymanamyzdy tasytyp, talay kelissózding el paydasyna sheshiluine jol ashpay ma? Til – adam men adamdy baylanystyratyn, órisimizdi keneytetin, óremizdi arttyratyn qúral.

Qazir biz jahandanu dәuirinde ómir sýrip jatyrmyz. Býgingining basty kapitaly – aqparat. Aqparat – til biletin adamnyng qolynda. Ózgelermen terezesi ten, eshkimge esesin jibermeui ýshin de qazaq balasy kóp til bilgeni jón dep esepteymin.

Alayda orys nemese aghylshyn tilin bilu qazaq tilin mengeruge kedergi bolmaugha tiyis. Sebebi biz «Óner aldy qyzyl til» dep, mәdeniyetimiz ben dәstýrimizdi ana tilimizge syighyzghan halyqpyz. Ruhany baylyghymyz ben últtyq kodymyz da tilimizden kórinis tabady. Bir sózben aitqanda, qazaqty tanu ýshin tilin ýirenu kerek.

Sondyqtan da egemendik jyldary qazaq tilin damytu baghytynda jýieli, óte auqymdy júmystar jasaldy. Ony eshkim de joqqa shyghara almaydy.
Áli esimde, auyldan kelip, Almatygha oqugha týskenimde bizding fakulitettegi segiz toptyng jeteui – oryssha, bireui ghana qazaqsha boldy. Al qazirgi jaghday kerisinshe, yaghny ainalasy jiyrma shaqty jyl ishinde týbegeyli ózgergenin kóz kórip otyr.

Elimizde qazaq mektepterining sany 10% ghana bolghan uaqytty úmytqan joqpyz. Býginde ol 70% qúraydy. Alayda, búl bir-eki jyldyng ishinde ózinen-ózi op-onay bola salghan dýnie emes.

Jana oqulyqtar men әdistemelik qúraldar jazyp, fizika, matematika jәne basqa da pәnderdi qazaq tilinde oqytatyn múghalim tәrbiyelep shygharu ýshin qanshama ter tógilip, kýsh júmsaldy.

Bir kezderi balamyzdy beretin qazaq balabaqshasyn tappaytynbyz. Býginde elimizde 6 mynnan astam qazaq balabaqshasy bar.

Eger ana sýtimen singen tughan tilimizding ertenine bey-jay qaraytyn bolsaq, әlemning eng bedeldi klassikalyq tuyndylaryn, oqulyqtaryn qazaqshagha audaramyz ba? Qazaq tilin televiydenie men radionyng tiline ainaldyrar ma edik? Eng aqyry, balalarymyzgha «Álippeni» qaytarudyng ózeginde de ana tilimizge degen janashyrlyq jatqan joq pa?

Ekinshi. Osy tústa qazaq tilin qanday әdis arqyly ýiretip, qalay damytamyz degen mәsele tuyndaydy. Men nege keybir belsendilerdi «peshernyy nasionalist» dep aittym?

Men qazaq tilining bolashaghyna alandaytyn adamnyng bәrin syilaymyn. Ásirese, qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqytatyn әr múghalimdi, repetitordy, balalargha arnap memlekettik tilde kitap shygharyp, mulitfilim, kino, serial týsirip jýrgen әrbir avtordy erekshe qúrmetteymin.

Alayda, til siyaqty nәzik әri sezimtal mәseleni bayyppen emes, hayppen jәne laykpen sheshkisi keletinderge qarsymyn. Qoghamgha jik salyp, qaqtyghys tughyzudy kózdeytinderding әreketin qúptamaymyn. Búl – mening azamattyq ústanymym!

Mәke, dórekilikke tap bolghan sol satushy azamattar keshirim súraghan song qazaq tilin oqugha kirisedi dep oilaysyz ba? Joq. Kerisinshe, biz qanday da bir qysym qarsylyq tuyndatady, qazaq tilin jekkórinishti etip kórsetip, adamdy ýirenuge degen niyetinen aiyrady.

Osy rette bir ghana Dimash bauyrymyzdyng qazaq tilin damytu ýshin jasap jýrgen qyzmetine kóz salayyqshy. Dýniyening týkpir-týkpirinde onyng ónerin baghalaytyn jýzdegen, tipti, myndaghan fanattary qazaq әnderin ýirenip jýr, bizding tilimiz ben dәstýrimizdi zertteude, elimizding tanghajayyp qyrlarymen tanysu ýshin Qazaqstangha kelip jatyr.

Sol ýshin ana tilimizdi damytu isining kóshbasynda mәdeniyetimiz ben bilim beru jýiemizdi nasihattaytyn «júmsaq kýsh» bolugha tiyis.

Jer men til – halqymyzdyng eng basty qos qúndylyghy. Búlardy qazaqtyng jany men bary deuge de bolady. Alayda, osy eki taqyryp arqyly qoghamdaghy alauyzdyqty qoldan qozdyryp, týrli aila-sharghy arqyly bireudi satqyn, endi bireudi halyq jauy jasau onay.

Keshe ghana biylik jerdi sheteldikterge satyp jiberedi dep shulaghandar kóp boldy emes pe? Al qazir jaghday qalay boldy? Biylik qanday zang qabyldady? Biz bireuge sýiemdey jer berdik pe? Joq. Otanyn sýietin, eline jany ashityn patriottar tek Feysbukta emes ekenine sendirgim keledi.
Endi ýshinshi mәselege kelsek. Qazaq tili mindetti týrde últaralyq qarym-qatynas tiline ainalady. Bizding búghan qatysty alghan baghytymyz aiqyn, qadamymyz nyq. Alayda, taghy da qaytalap aitqym keletini, bәri bir sәtte bolmaydy. Bireudi kamera aldynda keshirim súratyp, óz azamattarymyzdy óz elinde shettetu arqyly búghan mýlde qol jetkize almaymyz.

Biz dana halyqpyz. Biraq bizding boyymyzdaghy tózimdilik, sanalylyq pen sabyrlylyq siyaqty qasiyetterdi әlsizdikke balaugha bolmaydy. Kerisinshe, búl – myqtylar ghana kórsete alatyn úly kýsh. Bizding úmtylysymyz ben jigerimiz taudy tesken suday dittegen jerine jetetini anyq.

Esinizde bolsa, osydan bir ghasyr búryn, ashtyq nәubetinen keyin halyq sany million adamgha deyin azayyp ketken edi. Býgin, shýkir, on toghyz milliongha jettik. Almatynyng halqy 2 million bolsa, Elordamyz ben Shymkentting halqy millionnan asty. Múnyng bәri – beybitshilik pen amanshylyqtyng arqasy. Eger jik-jikke bólinip, bir-birimizben qyrqyssaq múnday kýige jeter me edik? Sol ýshin berekeli tirlikting kilti – tatulyqta. Aghayyn múny jaqsy týsinedi degen senimdemin" dedi ol.

Abai.kz