Aughan jastarynyng patriottyq tәrbiyesi men әskery dayyndyghy bizden kem týspeytin. Myna «Taliban» degen topty amerikandyqtar qoldan jasady. Soghysta qaza tapqan kisilerding úrpaqtaryn jiyp, «qangha –qan, jangha - jan» qaghidasyn búljytpay nasihat jýrgizip tәrbiyeledi. Sol top aqyry ýlken qyrghyndy saldy. Óshpendilikke ýirengender ýshin dýniyening aq pen qarasy birdey bolatyndyghyn osy tәjiriybeden kóz jetkizesiz. Sovettik iydeologiya da osy baghytta júmys jýrgizdi. Shymkent, Jambyl jәne Volgagrad ainalasyna kommunist aughandardyng úl – qyzdaryn lagerige jinap, jalyndy jauyngerler dayarlamaq amalyn jasady. Biraq bizdegi qalyptasqan jemqorlyq jýiede ony oryndau qiyn edi. Aqyry sol lagerlerdegi aughan balalary óz betimen ketti. Olardyng taghdyryna eshkim jauap bermedi. SSSR әskeri Aughanstanan shygharylghan kýnnen bastap dúshmandar, talibandar bizding qorghauymyzda bolghan eldi mekenderdi jappay jaulap, oilaryna kelgenin jasady. Sovettik biylikti jaqtaghan, Mәskeu sayasatyna qyzmet istegen, jergilikti biylikting qúramynda bolghan, әskerge barghan barlyq adamdar atyldy. Jappay jazalau men qandy qyrghynnan, qudalaudan tek bas saughalap, qashyp qútyldy. Olar memlekettin, últtyng jauy retinde tabalandy. Al Sovet Odaghynyng biyligi Aughannan qashyp kelgenderge bosqyn mәrtebesin beruden asa almady. Qazir de sol kezde qashyp barghan aughan azamattary Reseyde, Orta Aziya elderinde ómir sýrude.

Jalpy Aughanstan men aughan mәselesine keshegi Sovettik kezenning kózqarasymen emes, janasha tәuelsiz el retinde qaraytyn uaqyt jetti. Kommunisttik iydeologiyamen tәrbiyelengen adamdar ýshin oghash bolsa da Aughanstannyng ózaldy ýlken el ekenin moyyndaytyn, ózara baylanysty kýsheytip, senimdi de paydaly barys-kelisti damytu kezek kýttirmeytin mәsele. Qazaqstanda ótip jatatyn halyqaralyq jiyndargha Aughan elining basshylarynyng túraqty týrde shaqyrylyp, sóz berilip, abyroylaryn kóterip otyru qalyptasty. Sodan da aughandyqtar qazaq elining basshylyghyna ýlken qúrmetpen qaraydy. Álbette óz elderine túraqtylyq pen beybitshilik ornauyna Qazaqstan tarapynan atqarylyp otyrghan iygilikti isterge qúrmet bildiredi. Osy izgi isimizge taghy da basymdylyq berile týsse dep oilaymyn.

Aughanstan qazaqtargha jat emes. Bir qaraghanda tike shegara bolmaghanmen Ózbekstan, Tәjikstan, Týrkimenstan arqyly barugha bolady. Bolishevik kommunisterding qysymy men qudalauyna týsken myndaghan qazaq sonda baryp panalaghynyn bilemiz. Býgingi aughandaghy qazaqtar solardyng úrpaqtary. Endigi kezekte úzaq uaqyt boyy ózara soghystan sharshaghan aughan halqyna Qazaqstan ýnemi týrli kómek kórsetip keledi. Mamandardy tәrbiyelep berip jatqanymyz da sol jaqyndyqtyng aighaghy. Siriyamen salystyrghanda elimizge jaqyn әri әseri de mol. Aughandar Qazaq halqyn da jaqsy iltipatpen jyly qabyldaydy. Sovet әskeri Ózbekstan men Tәjikstan arqyly kirgendikten qarapayym aughan halqynyng búl elderge әli de kýmәnmen qaraytyny ras. Aughanstanda bolyp kózben kórgenimdi bayandap bereyin. Tarihtaghy Jibek jolynyng ótinde bolghan Aughanstanda sauda men shaghyn biznes qalypty ómir saltyna engen. Bizding qazirgi aityp jýrgen naryqtyq ekonomikamyz olarda búrynnan bar ekenin sol jerde kenesshilikte jýrgende ghana týsindik. Mysaly, qanday soghys bolyp jatsa da olarda eng qajetti túrmystyq búiymdar: qant, nan, túz, et sekildi azyq-týlik baghasy túraqty әr túrghyngha qol jetimdi bolyp qala beredi. Mәselen, sol soghystyng qyzghan kezinde Alaqadry degen audan ortalyghy ShrinTagob qalasynan jiyrma toghyz týrli ónim eksportqa túraqty shygharylghan jәne soghys jaghdayy degen syltaumen toqtatylmaghana kuә bolgham. Aughandaghy eldi - mekender etnikalyq qúramdaryna qaray bólek-bólek ornalasqan. Ár últ óz tilderinde bilim alady. Óz dәstýrin saqtaydy. Ár auylda búrynnan kele jatqan aqsýiek otbasylar bar. Olar aqsaqaldardyng kelisimimen, ózara kezektesip biylik jýrgizedi. Shamalarynsha óz oryndaryn saqtap qalugha mýddeli. Sol otbasylardan saylanghan deputattar Kabulgha attanady. Eger búl otbasynda belgili bir jaghdaygha baylanysty qogham әshkereleytin, taypanyng ar –ojdanyna úyatty tanba týsiretin is bolyp qalsa, onda úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kele jatqan biylik jýrgizu mәrtebesinen de, el aldyndaghy abyroyly qúrmetten de júrday bolyp airylady.

Aughanstanda aqsaqal men anagha degen qúrmet erekshe. Auyldaghy tyndaghan barlyq dau-shar, ólim-jitim, toy-tomalaqqa qatysty sheshimderdi tek aqsaqaldar qabyldaydy. Al jastardyng tәrbiyesi sol ata-әjelerding qatang da myqty ónegesine qaray qalyptasqan. Kóshpeli halyqtyng «uәde – Qúday sózi» degen týsinigi temirdey tәrtip bolyp sanagha singen. Ótirik aitu olarda joq. Aughan halqynda jónsiz jerde takapparlanu, sabyrsyzdyq, әsire maqtanshaqtyq syndy sanagha jat nәrseler «tumasynan auru daryghan» dep sanalady. Egerde bilip túryp, qara bastyng qamyn kýittep bir kelensiz is istep qoysanyz, tәrbiyesizdik kórsetseniz – elding seniminen aiyrylasyz, abyroyynyz airanday tógiledi. Tipten úrpaqtarynyzgha da kesiriniz tiyedi. Sol ýshin әr otbasy, әr adam barynsha sanaly da tәrtipti, tәrbiyeli bolugha tyrysady. Mine, búl berik qoghamdyq dәstýr. Júrt maqtaytyn jauapkershilik jýgining salt – dәstýrmen boygha sinip qalyptastyrghan aughan elining qaghidasy. Aughanstanda bizdegidey klassikalyq bilim beru jýiesi mýldem joq. Ár adam óz shamasyna, dengeyine jәne ómir sýrgen ortasynyng qajetine qaray iykemdi de qajetti bilimdi alady. Talaptylar men asa talanttargha jaqsy bilim alugha, shetelde oqugha da mýmkindikteri qarastyrylghan. Er balalar men qyzdar bólek oqytylady. Olar ýshin diplom manyzdy emes. «Oqyghan bilmeydi, toqyghan biledi» degen tәrtipke baghynghan. Ár otbasydan alghashqy 1-2 bala oqidy. Solar qalghan ini-qaryndastaryn oquyna jauapty. Jasy asyp túrmysqa uaqytynda shyqpay otyryp qalghan qyzdar kóbine ekinshi әieldikke beriledi. Al jesirlerdi qamqorlyqqa alu ýshin, jaghdayy bar adamdar ýshinshi әieldikke alady. Aughan әielderi negizinen tek ýsh bala ghana tuugha niyetti. Sebebin bilgenimde әiel organizmi ýsh baladan keyin tozady, keyingileri qabiletti men densaulyq jaghynan damuy kemshin bolady degendi estidim. Búl endi olarda keninen taraghan taghlym.. Aughandy kórip týigen óz oiym, búl ómirde eshnәrse iz-týzsiz ketpeiy̆di. Bәrining baghasy bar. Sybaghasy dayyn túrady. Týpting týbinde adamnyng taghdyry ghana emes, halyqtyng ta taghdyry qyl ýstinde túratynyn aughan tәjiriybesi kórsetti. Ol elding sabaqtary bizge de syn tezi boluy kerek.

Jandarbek Kәkishev

Abai.kz