Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3001 0 pikir 5 Mausym, 2012 saghat 04:29

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

III

Aytylghan uaqytta alty avtomobilmen zyrlata jóneldik. Aldynghy ýsheuinde salmaqty sary men Yntyqbaydyng rotasy. Jol bastaushymyz Yntyqbay bolghandyqtan, Ýsenning «qyran rotasynyn» aldyna solar týsken. Qolbasshylyqtyng búiryghy qosqan Ýsen ekeumiz tórtinshi  avtomobilding kabinasynda, týndegishe dәreje súraspay-aq tize qaghystyryp, iyq soghystyryp kelemiz. «Taqsyr kapitanmen» soghystyrudy talap etpesem de ózi soghylady. Ózi emes-au, oily-qyrly jolda shoqaqtaghan avtomobili qaghystyrady. Qaghysyp qalady da edireye qaraydy jan-jaghyna. Edireygeni maghan eshnәrse etpeytin siyaqty...

Baghana, sәskede kelip eki rotanyng ofiyserlerine jiyn ashqan Álmen Ýsenning minezdemesin syrttay bile túra meni oghan politruk etip әdeyi qosqan. Mening polk shtaby atynan jazylghan qyzmet joldamamdy jariyalap oqyp tapsyrghan da, qúqyq-mindet jónimizdi aiyryp týsindirip, sayasy jaqtan politruktardyng pikiri negiz bolatynyn qadaghalap úqtyrghan. Sayasy oryndaghy kisini edireymen sastyra almaytynyn «taqsyrdyn» ózinen tolyghyraq týsinemin ghoy.

Dórbiljinnen, yaghny Áliyadan alystay bere ekeumiz eki týrli kýige týstik: ol tym kóterinki, «kýiip-janghanyn» aityp әndete beredi de, men tym basylynqy bolyp, qalghy bastadym. Onyng әndetetini - jýrerde Áliyamen qos qoldap qoshtasqany, mening qalghitynym - Áliyamen týn boyy qos qoldap qúshaqtasqanym.

III

Aytylghan uaqytta alty avtomobilmen zyrlata jóneldik. Aldynghy ýsheuinde salmaqty sary men Yntyqbaydyng rotasy. Jol bastaushymyz Yntyqbay bolghandyqtan, Ýsenning «qyran rotasynyn» aldyna solar týsken. Qolbasshylyqtyng búiryghy qosqan Ýsen ekeumiz tórtinshi  avtomobilding kabinasynda, týndegishe dәreje súraspay-aq tize qaghystyryp, iyq soghystyryp kelemiz. «Taqsyr kapitanmen» soghystyrudy talap etpesem de ózi soghylady. Ózi emes-au, oily-qyrly jolda shoqaqtaghan avtomobili qaghystyrady. Qaghysyp qalady da edireye qaraydy jan-jaghyna. Edireygeni maghan eshnәrse etpeytin siyaqty...

Baghana, sәskede kelip eki rotanyng ofiyserlerine jiyn ashqan Álmen Ýsenning minezdemesin syrttay bile túra meni oghan politruk etip әdeyi qosqan. Mening polk shtaby atynan jazylghan qyzmet joldamamdy jariyalap oqyp tapsyrghan da, qúqyq-mindet jónimizdi aiyryp týsindirip, sayasy jaqtan politruktardyng pikiri negiz bolatynyn qadaghalap úqtyrghan. Sayasy oryndaghy kisini edireymen sastyra almaytynyn «taqsyrdyn» ózinen tolyghyraq týsinemin ghoy.

Dórbiljinnen, yaghny Áliyadan alystay bere ekeumiz eki týrli kýige týstik: ol tym kóterinki, «kýiip-janghanyn» aityp әndete beredi de, men tym basylynqy bolyp, qalghy bastadym. Onyng әndetetini - jýrerde Áliyamen qos qoldap qoshtasqany, mening qalghitynym - Áliyamen týn boyy qos qoldap qúshaqtasqanym.

Tang atardaghy uәde boyynsha Áliya meni júrt kózinen alys túryp úzatpaq edi. Biz jolgha shygharda kelip túsymyzdan kóz almay qarap túrghan. Oghan qasymdaghy «taqsyr» túra úmtylghan, eki qolyn aiyzy qanghansha qysyp, birdeme desip qaytqan. Avtomobili endi jyljy bergende sol sýiikti qol kóterile sermeldi de, qadalghan qara kóz alaqanymen basyla qaldy.

«Ashyq qarsy sóileudi jek kóretin» sol súludan jigittik qolqasyna pәlendey jauap ala almasa da, onyng sol júmsaq qoldary men sol kýlimsireuleri, sol jylauy «taqsyrdyn» jýregin menikinen asyra alaulatyp-jalyndatyp attandyrypty. Ol әndetpey kim әndetsin. Túp-tura  «jiyrma segiz qyzdyn» aty tizilgen әnge mening Álekeyim de qosyla ketti mine. Oghan mening dauysym da qosyla ketip baryp tyndy. Sol tynghannan tyna qalyp otyryp, tegis jolgha shygha úiyqtap ketippin.

Orqashardyng «Qarapúshyq» atalatyn túmsyghynan óte bergenimizde Ýsenning dauysy bir oyatty. Avtomobili ýstindegi konvoriyna dauystady:

- Konvoy Múrat, súnqar qayda ornalasty?

- Sonqar mening bútymnyng arasynda otyr taqsyr kapitan, qam jemeniz! -degen ýn kabina jelkesinen estildi.

- Oy ólgenindi ...ning jauabyn, jazandy berermin! -dep kapitan kijingende shofer tatar kýlip jiberdi de, men jymiya týsip qayta qalghydym...

- Ei, politruk! -dep meni taghy oyatty bir shaqta rota komandiyri. Barqyratatyn әni tausylyp qalghan siyaqty. - Kóter basyndy, Orqashar artta qaldy. Semiz taydy bókterledik! Ýiine emes, soghysqa kele jatyrmyz! Án sal onan da, dauysyng jaqsy siyaqty.

Basymdy tómen salyp, kózimdi júmghan qalpymda kýbirledim:

- IYә, joldas komandiyr, toygha kele jatpaghanymyzdy týsinemin, osyndayda kóz ilindirip alayyq!

- Ne boldy sonsha úiyqtaytyn, әn sal, sergi deymin.

- Týn boyy әlgi aq bilekti «bókterlep», úiyqtay almay shyqqanmyn. Aldynghy týn de solay...

- Qaydaghy aq bilek?!

- Sizge auyz japtyrmay kele jatqan aq bilek shi... talay әn salyp berermin, kóz júmyp alayyn joldas komandiyr, tosa túrynyz.

Ýsen az kidirip, qayta әndete jóneldi de, men qayta qalghydym....

Qobyqtan qashan ótkenimizdi bilmeymin. Útybúlaqqa jetkenimizdi estigende úiqym shayday ashyldy. Avtomobili shyraqtary týgel óshirilipti. Aldynghy avtomobilider qataryna bayau jyljy jetip toqtay bergende kabina esigin ashyp sekirip týstim. Osy mandy barlap, bandy bolsa «tazalau» birinshi mindetimiz bolatyn. El jatqan shaq. Aysyz qaranghy týn. Aynala jym-jyrt. Júldyzdar jayshylyqsy jymyndap, beygham ýrgen it dauysy estiledi.

Avtomobilider toqtasymen sekirisken jauyngerler әr túsqa vzvod-vzvod boyynsha tarap baryp etpettep edi. Barlaushylar ózdi-óz baghyttaryna jiberildi.

Beket ýileri men túrghyndardan alynghan mәlimetke qaraghanda, jaudyng tórtten-besten ghana jýretin sholghynshylaryn esepke almaghanda, negizgi kýshi búl jaqqa әli óte qoymapty. Buyrshyndy basyp alghan eken,  arjaghyndaghy Sarsýmbeden keyin ile-shala qoldy boldy desedi. Tómengi Altaydaghy býkil bes audannyng jol týiilisi - qatynas ortalyghy Buyrshyn bolghandyqtan, ýlken Ertisting eng senimdi búl ótkelin myqtap bekite bastapty. Sovet shekarasynyng ber jaghyndaghy Jemeney  men Qabany da qúrsaulap qoyghan siyaqty. Búl - Altay aimaghynyng týgelimen jaulanyp boluy edi.

- Generaldyng týsindiruine qaraghanda, tómengi Altay boyynsha qandy soghys tek Buyrshynda ghana bolady, - dep Ýsen kýrsindi,  - «ayausyz soqqylau kerek» depti ghoy, úiqyshy politrugym, esinde bolsyn!

- «Ayausyz soqqylau» - generaldyng negizgi jaugha qaratqan ashu sózi ghana bolatyn, - dep Yntyqbay bayau ghana týsinik aitty, - resmy búiryghy azghyryndygha úshyrap kóterilgen halyqty shyghyndamay ghana amaldap qolgha keltiru ghoy. Auyr qylmystylary tergelip anyqtalghan song ghana jazalanady!

- Polk komissarynyng tanertengi sózi - generaldyng songhy búiryghy, - dedim men, - búl retki soghys taktikasyn da aiqyn belgilep beripti ghoy, joldas komandiyrim, qangha shóldey bermey, myna sudan qana iship alynyzshy!...

Lek-legimen kele jatqan Tarbaghatay polky avtomobilderining aldy bizding bir avtomobiliden berilgen sham belgisin kóre zyrlap óte shyqty. Ekinshi lekting aldyndaghy biri ghana búrylyp, bizdi janay kelip toqtap edi. Eki rotany sapqa túrghyza qoydyq. General osy toqtaghan avtomobilide eken, týse qalghanda salmaqty sarydan búrynyraq jýgirgen Ýsen sart-súrt basyp baryp, alynghan mәlimet jóninen raport berdi.

- Azamattar, - dedi Dәlelqan bizge jaqyndap kelip, - senderding endigi mindettering - Buyrshyn-Jemeney jolyn buu, ekinshi rota Buyrshynnyng bergi jaghasyndaghy ýlken-kishi jol týiilisterin týgel alsyn, Yntyqbay biledi! Birinshi rota neghúrlym tez jetip, Jemeneyden shygha joldardy bógesin! Negizgi kýshtering ýlken jol manynda bolady. Jer jaghdayyn biletin jol kórsetushi qosylady. Shekara jaqtan týre quatyn bólimder bar, olar kýn shygha әrekettenedi, saq bolyndar! Jaudyng qaterli qimylgha  kelgenderi bolsa, oqty, әriyne, dәldep shygharu shart, qatersizderi aman qúralsyzdandyrylsyn! Neghúrlym bәri de aman qúralsyzdandyrylsyn! Tekserilip basshylary, qauipteleri ghana qolgha alynatyn bolady.... úqtyndar ma, balalar?! «Jalpylay qyr da joq» deytin sóz taralypty. Senderge de aitayyn: negizgi prinsip - shyghynsyz-qyrghynsyz tynyshtandyru! Qaymana atqylau, óz betimen adam óltiru qatal shekteledi!

Men aldymda túrghan Ýsenge janaghy ózinshe eskerte kýbirledim:

- Qyranym, osy sóz esinizde bosyn!

Búiryqty qabyldaghandyghyn salmaqty sarydan taghy da búrynyraq saq etkizgen Ýsen general avtomobiyline búryla bergende, rotasyna saqyldap, jýru búiryghyn týsirdi...

Jol bastaushymyzdyng sózimen bizding rotamyz Buyrshynnan beridegi bir sýrleu jolgha búrylyp, Jemeneyge sәl tóteley tartty. Onysy qúmdy-sortandy, búrany mol jol bolyp shyqty. Batyp qalghan jerinen avtomobiliderimizding ózin sýiretip shygharyp jýrgenimizde Jemeney jaqta eki-ýsh ret atylghan zenbirek gýmpili estildi. Buyrshyn-Jemeney tas jolyna әreng shyqtyq ta, belgilengen adyrgha keshigip, kýn kóterile jettik. Avtomobilider qayta sheginip, daldagha týsti. Jemeneyge on shaqty ghana kilometr qalypty, belen-belesti, adyrly dala eken. Andyzday agharyp egin anyzdary jatyr. Atty kisige bәri jol siyaqty. Qashan jau, jyrtyq qaptyng tesiginen tógilgendey, kez kelgen jerden zaulap óte beretindey. Sonda da «iyek artpa», «tosqauyldyq», «qylt etpe», «qarauyldyq» delingen jaqyn jerlerge bólinip, shep jaiy turaly daldalana sóilese bastadyq. Jauyngerler «ashmónke» bólkelerin ýlesip alyp, búiryq boyynsha jer bauyrlay baspalap jatqan.

- Atyndar! - dep saq ete týsti Ýsen ornynan yrshyp túryp. Taqymdaryna myltyq basqan on shaqty atty qazaq bir shaqyrymday aldymyzdaghy túmsyqtan zaulatyp shygha kelipti. Adyr jotasynan qaqshiya qalyp saqyldaghan taspaly ofiyserdi kóre sala jalt berdi, tars-túrs  atylghan myltyqtardyng birin darytpay, әlgi túmsyqtan qayta ainalyp ketti. Lezde arghy belenge shyghyp, tymaqtaryn soltýstik jaqqa sermesti de ghayyp boldy. Arjaghynan kóterilip kelip qalghan shannyng endi soltýstikke qaray sozylghanynan týsindik: Jemeneyden qashqan jaudyng negizgi bir bóligi әlgi sholghynshylarynyng isharasyn úgha sala soltýstikke qiyrlap, oraghyta jóneldi. Biz adyrdan eki vzvodty avtomobilige jýgirttik te, puliymettardy kabina ýstine ornata sala keskestey zyrlattyq. Jolsyzben gýrildetip-saryldatyp, qiqaqtatyp-shoyqaqtatyp bir belenge әreng shyqqanymyzda eki jýz shamaly bandynyng shyghys-soltýstikke bet týzep, andyzdap-túmandatyp bara jatqany kórindi. Álde qayda úzap ótip ketipti. Qualay beruimizge jyqbyl-jyralar jol berer emes.

- Janaghy onyn nege dәldep atpadyndar?! -dep kapitan jauyngerlerge zekirdi, - sonsha atqylap birin týsire almaghandaryng netken masqaralyq!

- Tym alystan búiyrdynyz, - dedi Ómirbekting ýiinde kóp kýlgen poruchik Ybyray, - oghymyz erkin jetpey qaldy joldas kapitan!

- Ózderi kelip aldymyzgha túra qalmaqshy bolghan jaudy alystan aiqaylap qashyrghanynyz «netken masqaralyq»! -dep men kinәladym ózin, - kýni búryn qopaqtap «qorqytatyn batyrdyn» qolyna bizden basqa kim týser. Osy bir qopaqtauynyzben-aq Jemeneydegi bar jaudy qútqardynyz.

Áskerlerding jymyn-jymyng kýliskenin bayqaghan komandiyr, olardyng aldynda óz qyryn syndyrtpau ýshin ghana bolsa kerek. Maghan aibar tige qarap, ekilene sóiledi:

- Saghan taghy eskerteyin jigitim, múnday jaudy qolgha týsiru emes, kóringen jerinen týireu kerek, Kerey bandylaryna sol ghana kerek!

Búl keudening meni býkildey týnildirgeni osy laqpa jauaby ghana edi. Yntyqbay aitqanday, «kólenkede otyryp tónkeris buyna pysqan» naghyz shiyki nadannyng ózi eken.

- Rota, shep jayyndar! - dep aqyrdy Ýsen. «Rota» dep búiyrghan eki vzvodyna osy túrghan belesimizden bastap, tas joldyng eki jaghyndaghy bes-alty tóbeshikti men núsqadym:

- Árqaysysyna bir otdelenie bir puliymetymen baryp ornalassyn! Dәl aldylaryna iә aralyqtaryna kelgenge deyin kórinushi bolmandar! Aldymen bastarynan asyra, tús-túsynan tosyn atqylap, qúral tastaugha, qol kóteruge búiyryndar! Oghan kónbey qaru ynghaylaghandaryn ghana atyndar! Esterinde bolsyn, búl osy soghystyng taktikasy ghana emes, tónkeristik ýkimetting sayasy joly! - dep songhy sózdi kapitannyng da qúlaghyn jara dauystap sóiledim.

Jauabymen de, kýlkisimen de bileri baryna sendirgen Ybyray poruchikting vzvodyn osy kapitannan alysyraq mindetke bólgim keldi, olar avtomobiyline týsip, joldyng arjaghyna jóneldi de, qalghan bir vzvod osy mandaghy dónderge kýn shyghys betti daldalay, tarap bara jatty.

- Jaqyndatyp alyp dәldep atyndar, jappay atqylandar! - dep taghy saqyldady Ýsen әudem jerde jatyp. Bir shaqyrymday aldymyzdan soltýstikke qiystay shapqylaghan bir top attyny kóripti. Qasynda shonqiyp otyrghan «sonqary» da shәuildep qoya berdi.

- Atpandar, búl - óz adamdarymyz! - dep men de saqyldadym. Janaghy qashqan bandynyng sonyna týsken atty qughynshy bólimder aiyr qalpaghymen әr jyradan, әr belesten kórinip edi. Búgha jýgirip «taqsyrdyn» qasyna jettim. Búl retki búiryghyn tipti qate berip qalghanyna ózi de opyq jegendey tómen qaray berdi. Sóilesetin is baryn aityp, «konvoy Múratyn» ary qaray enbektetip jiberdim de, qatarlasa kelip jattym:

- Joldas komandiyr, «kemedegining jany bir» deydi ghoy. Soghys maydanynda bizding de janymyz bir. Sondyqtan, týsinisip kelisip alayyqshy! Býgingi isimiz jaqsy bolmady. Búghan keshigip kelip, qolayly qarauyldardy ala almay qaluymyz - birinshi sebep; ekinshi sebep, sizding alghashqy búiryghynyzdyng da qate beriluinen boldy, ózi keletin bar jaudy ýrkitip qashyryp aldyq...

- Ol búiryq bizding óz amandyghymyz ýshin dúp-dúrys boldy, - dep Ýsen jerdi júdyryqtap jiberdi, qansha jau ekenin kórding be? Aldynghy barlaushylaryn qolgha týsiremin deuing de qúr qiyal! Búl jau myltyghynyng auzyn kózep, óndirshegindi ýzetin, asqan mergen jau ekenin bilmeysin, jigitim! Búlardy qolgha týsirem dep ajal tappay atqylay ber, qashqany qashyp joghalsyn da, ólgeni ólip joghalsyn, bandy Kereyge sol ghana kerek! Osy ózing qay elsin, onan da sony aitshy maghan!

- Men qazaqpyn, sen de qazaqsyn, Kerey de qazaq! On-solyn aiyra almay, nadandyqpen әlde zorlanyp ileskenderin osylay atqylap, osylay tozdyra bersek, sen de onbaysyn, men de onbaymyn!

- Soghysta qarsydaghynnyng bәri jau. Sen ony ayasang ol seni ata salady. Saghan da búiryghym sol, ata beresin!

- Búl pikirindi qolbasshylyqqa nege aitpadyn, komandir joldas! Ár oddeleniyada birden puliymet túrghanda, berilmes nysayda bolghanyn jaypay salatyn avtomattar túrghanda, óz qolynda ajaldy týshkire salatyn mauzer túrghanda, sóitip tókpeli qúraldar týgel túrghanda besatarly ghana bandylardy qolgha týsiruden qorqatyn qanday jýrek bizdiki! Qúralyn tastaghan myng jaugha avtomatty bir-eki әsker de qoja bolyp, aidap әkete bermeushi me edi? Qashqan jaudan da, qughan dostan da qorqyp, kýndik jerden atqylata beretin qay «batyrsyn», sony aitshy maghan!?

- Atyp tastamay túrghanymda aulaq ket! -dep zekidi Ýsen.

- Qolbasshylyqtyng búiryghyna qarsy qylmys istep otyrghan sen týgil, tergeushi men de ata almaymyn, ol jaqqa baryspalyq, kapitan! Men - sayasy núsqaudyng oryndaushysymyn, búl jónindegi jogharynyng núsqauyna tapjylmay kónesiz!

- Rota komandirlering qayda? -dep aiqaylady art jaghymyzdan bir atty jauynger. Jalt qarastyq. Tal týske kóterilgen kýn jarqyrap túrghanymen, batys-soltýstikten lýpildegen jay qonyr samal bar edi. Eskektete jetken bapty, jarau keri at auyzdyqtap, shyr kóbelek ainaldy.

- Múnda! -dep túra úmtylghan Ýsenge attan týse qalyp ches bergen jauynger eki hat úsyndy. Biri bir japyraq qaghazgha jazyla salghan Yntyqbaydyng sәlemi: «amanbysyn, ei, Bighash, sary ala beldikterindi alystan jarqyldatyp qashyrghan sholghynshy on bandyndy bizding «salmaqty sary» ústady. Naghyz «qyran» sende emes, mende bolghanyn ózine eskertersin! Artyndaghy negizgi qosyny tómen sheginip baryp jatty. Ótken joq. Olar da qolgha týspek!»

Hattyng endi biri, polk komissary Álmennen eken. Aldymen Buyrshynnyng «birsypyra qasappen» alynghanyn, audandyq ýkimet qayta qúrylghanyn jazypty. Týnde ózderi tiksine kirgen bataliondar qarayghannyng bәrin qaraqshy kórip, bytyrlatyp jibergen eken. Múnday әreket endi qaytalasa komandirlerine jaza beriletini eskertilipti. Aldylaryndaghy Jemeney shekara jaqtan dalagha atylghan bizding ýsh-tórt synariyatpen ghana bosaghan eken. Qolbasshylyq búrynghy әkimin qolgha aludy búiyryp, jana әkim taghayyndady. Búzylghandar ol jerde de az emes siyaqty. Sender qanattaryndy endi keng jaya tosqauyldap, kýdiktilerin audandyq saqshygha jolday berinder! Atylugha tiyistileri senderding «marhamattarynda» qashyp shyghypty ghoy, qalghanyn atpay ústandar! Aldylarynda Baukey deytin kisining auyly bar. General sol auyldyng jayyn biludi shúghyl tapsyrypty. Bir suyq habar estilgen siyaqty. Bighabil baryp anyqtap, neghúrlym tez jazyp jibersin!

Osylay jazylghan eki hatty oqyp shyghyp, Ýsenge «kórding be» degendey týiilispen qayta úsyndym da:

- Buyrshyngha qashan qaytasyz? -dep tik túrghan habarshy jauyngerge qaradym.

- Rúqsat bolsa, qazir qaytamyn joldas politruk.

- Tosa túrynyz, men birdeme jazyp jibereyin, - dedim de әskery sónkemdi alyp, jazugha dayyndala bastadym. «Taqsyr» kapitan kýlimsirey ýnilip kýbirledi. Maghan kýlimsiregenin kórgenim osy edi. Úzynsha kýdir múrny jybyr qaghyp, býkireye týsti:

- Ne jazbaqsyn?

- Bizding de batyrlyghymyz bar ghoy, aulaq jýrispesek tipti ózimiz atysatyn bolmadyq pa, múnday «batyrlyq» olargha qayda?

- Qaljyng ghoy Bighash, qaytesing ony, әli-aq týsinisip ketpeymiz be?

Qoryqqanynan yaky úyalghanynan qyzara qalghan jýzine qadala qaradym:

- Túmsyghymyzdaghy batyrlyq pen kózimizdegi qorqaqtyqtyng qospasyn basymyzdyng aqylyna jendiremiz be, joq pa?

- Jendiremiz, - dep myrs-myrs kýldi Ýsen. Men jauap hat jazugha kiristim:

«Joldas komissar, sәlem! Tóteleymiz dep týsken qúmdy jolda mashina toqtap qalyp, uaqytynan keshigip jetkendigimizden soltýstikke búryla qashqan jaudy bógeuge ýlgire almay qaldyq. Endigi tapsyrmalarynyz tolyghymen oryndalady» dep jazdym da, óz qolymdy tómenge qoyyp, komandirge kórsettim. Jymiya oqyghan Ýsen quanghanynan dәrejesine qaramay, qolyn mening esimimning ayaghyna sýikep jiberdi.

- Seni endi týsinip qaldym-au deymin, - dedi «taqsyrym» habarshy atyna mine jónelgende jadyraghanday, - Ómirbek aitqanday-aq jigit siyaqtysyng әlgi... Baukey degenning jayyn bir avtomobilimen, qauipsyz bolu ýshin jiyrma qorghaushymen izdep tauyp, bilip qayt!

- Joq, býginshe avtomobilder men tas joldaghy vzvod qozghalmasyn! (kýndiz qasha almay tyghylyp qalghandary týn qaranghysymen qashuy mýmkin ghoy.) basqa bólimsheler ýshten-tórtten tarap, úzaqqa sozyla tossyn! Maghan eki-ýsh jauynger ghana jetedi, - degenime «taqsyrdy» әreng kóndirdim de, myqty ýsh serik ertip, jayaulay tarttym.

Aldymyzdaghy bir bel astynda auyl bar eken. Baukeydi sol auyldan ghana súrap, qan joldyng ontýstigindegi eki belendi asyp baryp taptym.

Asyghys olpy-solpy tigilgen eki ýiding qasynda, shashylyp-shaghylyp jatqan tu-talaqay ýy mýlkining ortasynda qara shashy әbden qobyraghan úzyn boyly qara bәibishe túr. Kiymeshegi aldynan qaq airylyp, moynyna salynypty. Essiz-týssiz bajyrayyp qaray berdi bizge. Isingen kózi júmylyp múrny kónektey bolypty. «Baukennin» ýiin súraghan bizge «osy doda sonyki» dep qyryldap, solq-solq etti de enirep jiberdi. Ýni de bitip qalghan eken. Eki synyq keregeni bir-birine jygha qalap, tilingen tuyrlyq japqan kishkentay itarqany núsqay eniredi.

Sol itarqadan shoqsha saqal, shombal múrtty bireu enbektep shyghyp keledi eken. «Men» dep shyghyp, eki qolymen jertirey týregeldi. Kelisken qyrly múrnynyng sol jaq eteginde búrshaqtay qara meni bar, orta boyly, iyqty kisi eken. Bәibishesi kishkene kógenning arjaghyna laqtyrylghan bir eski syrmaghyn tauyp әkelip jaydy da, «otyryndar, balalar» dep Baukey núsqady. Ózi shaghylghan sandyqtyng ýstine otyra ketti, asa útqyr sheshen tilmen sherte jónelgen әngimesi kóz aldyma surettey tizildi....

*     *     *

Jemeneyding kýnshyghys jaq manynda otyratyn Baukeyding ýsh ýilik qana auyly ózderi ekken eginin jiyp, qyrmandap jatqan kez. «Sarsýmbeni qúiyrshyq qorshapty», «Dәlelqan general Jemeneyge kele jatyr» degendi estigen Baukeng eki biyesining bir torsyq qymyzyn qanjyghagha baylady da, kenje úlyn qúnangha mingizip, erte shyqty jolgha. Ýlken úly - Saqan general qasynda qorghaushy ofiyser, ekinshi úly - Baqan sonyng ýiinde túryp oqityn ortalau mektep oqushysy edi. Saqan generaldyng jas bala-shaghasyn ornalastyrugha osy jolmen kýni búryn ótip ketipti. Baqan generalgha ilesip keledi. Baukeng endi sonysyn alyp qalmaq. Qúdandaly Dәlelqangha sәlemdi qos qoldap berdi de, qolyn ala sóilep attan týsirdi. Jol shetine otyrghyzyp qymyz qúidy.

- Baqanymdy alyp qalayyn, sheshesi anyrap saghynyp jýr, - dedi sonan son.

- Birge kele jatqan adamnyng eshqaysysyn múndayda jolgha qaldyra almaymyn Bauke, -dep kýbirledi general, syr shashylady. Baghdar-baghyt әshkerelenetin jәit bolady.

- Taqsyr-au, tym bolmasa sheshesi betinen sýiip, mauqyn bassyn da, tang atqaly tóbege bir shyghyp, bir týsip qarauyldap, eki kózi búlaulap jýr, kórmegenine bir jyldan asyp qaldy ghoy, bir týn qasynda bolsyn. Qonghan jerinizge tanerteng erte ózim jetkizip salayyn.

- Olay bolsa tanerteng kýn shyqpay jetsin. Biz býgin audandyq ýkimet ýiinde bolamyz. Mening anau qosardaghy bórte atymdy da alyp qal, jaqsylap suytyp, jetektey bararsyn.... Anau Buryltoghaydaghy Kemelbay auylynyng túz satushy kerueni kelip jýr dey me osynda, olardyng qayda ekenin bilemisin? - dep general kózining qiyghymen qaray súrady.

- On shaqty týiemen kelgen alty attyny kórgenmin. Býgin tanerteng qyzyl adyr jaqqa ketti dep estidim.

- Kemelbay auylynan kelse kesel әkeldi dey ber, - dedi Dәlelqan. At ýstinen tyndap túrghan bir myqty shabarmanyna búryla qarap búiyrdy, - on jauynger bastap bar da, bar keruenimen ústap, Jemeneyge aidap qayt! Aldymen qúralsyzdandyryndar! Bauke, kezige qalsa sizding de esinzde bolsyn, búlardy qaytarmay, amaldap qolgha aldyr, naghyz soyqandy, u taratqysh jau dep bil!

Generaldar jolgha týsti de, baqanyna alpamsaday Dәlelqannyng pildey jorghasyn jetektetip Baukey qaytty. Qúrym palshopkamen «orys qalpaghyn» kiygen, jana besatarly baqan da júrt kózine basqasha kórinetindey eken. Kýn enkeyip qalypty. Baukey ýiining jol ortasyndaghy qyrqagha shyqty. Qyzyl adyrgha jetti dep estigen әlgi on týieli alty jau sol qyrqanyng astymen kóldenendep keledi eken. Buryltoghaygha qayta jónelip bara jatqan beti siyaqty.

- Mynalarmen sóilesip, aldarqatyp kóreyin, ayaldatpasam qútylyp ketetin siyaqty, - dedi Baukey eki balasyna; sender attan týsip, asyqpay dәretke otyrghan bolyndar da, sonymyzdan jaqyndamay erip otyryndar. Baqan, myna myltyghynnyng qanday ekenin bayqatpa, kózderi qyzaryp, bassalyp jýrmesin!

Baukey sony aitty da qúldap týsip, keruenshilermen qatarlasa, sóilese ayandady. Týsteri suyq, qúraldy keruenshiler ózindik bedeli, tanystyghy bar Baukeydi jatyrqamasa da, artyndaghy myltyqty, shәpkyly Baqangha jaltaqtap, edireye qarasyp qoyady.

- Myna shekireygening kim? - dep súrady bireui.

- Mening balalarym ghoy, bireui audanda oqyp jýr edi, qalasha kiyinemin dep bolmaydy.

- Myltyghy bar ghoy ózinin?

- Osy kýnde kimde joq deysin, shyraghym, mening eski kóseuimdi oqudan qaytqaly iyghynan tastamay jýr ghoy. Ózdering qayda barasyndar, túzdaryng әli satylyp bolmaghan ba?

- Qaytyp baramyz, túzdy ótkizip, astyq alyp boldyq.

- Elge tura qaytasyndar ma? Ói, olay bolsa bizding audannyng keruenin bastay ketsendershi! Sol jaqtaghy әskerlerge qystyq kiyim, azyq-týlik aparatyn keruen, osy kýnge jigitsymaqtar qylt etpe tóte joldy bile me, maghan bastap aparudy búiyryp, asyqtyrghaly ýsh kýn boldy. Mening qyrmanym jiylyp bolmay jatyr. Sauabymdy alyndarshy, Qúday ýshin, erte ketindershi!

Áskerge azyq-týlik tasityn keruen degende kózi qyzarmaytyn bandy bar ma, jymyng qaqty bir-birine qarasyp.

- Bolady onda, bizge de serik bolsyn, erte ketelik, qashan jýrmek?

- Osy erteng tanerten-aq... onda bylay bolsyn, -dep Baukey at tizginin tartqanda olar da tartyp túra qalysty, - anau tústa bay sarttyng qoyma kilti bar, kýzetshi bizding tuys. Býgin sonda qonyndar, men ertip aparyp ornalastyryp qaytayyn da, tanerteng erterek jetip, saparlastaryndy qosayyn.

Keruendi osy sózben kýnbatysqa búryp bastay jóneldi Bauken. Bir jazangha shygha bere jan-jaghyna alaqtap qaray týsken juan qarasy qyzyl adyr jaqtan budaqtatyp kele jatqan bir top attyny kórip, Baukeyge suyna qarady:

- Dәlelqan osynda kele jatyr dey me, keldi dey me, odan ne habarynyz bar?

- Bilmedim onysyn, kelse keler, el tynysh, óz jeri ghoy, - dep Baukey beyghamsyghan pishin kórsetti. On týielini kórip búrylghan әlgi shabarmandar ekenin bilip, ol jaqqa qaramay múrtyn sylady. Sózdi óz sharuashylyghyna búrdy endi, serikterine kezek qarap, iyek qagha súrlanghan juan qaranyng kózi qan qyzylgha ainalghanyn bayqay sóiledi. Bandylar abyrjyp, kýbir-kýbir ete týsti de, art jaqtaghy myltyqty Baqangha qarasyp myltyqtaryn moyyndarynan aldy.

- Mynalaryng kim? -dep tikireydi juan qara. Baukey de shabarmandardy endi kórgendey qayrylyp qarap jiberip, kishi úlyn shaqyrdy:

- Dәken sen.. qúnanyndy quza, beri, maghan jete jýr!

Syralghy әkening búl sózi «sen de dayyndal, keyindey týs» degeni ekenin týsingen qonyrsha toq jýzdi Baqan da súrlana týsti myltyghyn ynghaylap, atynyng basyn tejey berdi. Tasyr-túsyr shapqylap jetken myqty jauyngerler qas qaqqansha qorshay toqtap, keruenshilerdi qaru tastaugha búiyrdy, tastaghan kórneu qarularyn ghana emes, tyghyndy jasyryn qarularyn da, jasyryn hattardy da tintip tauyp, aiday jóneldi bandylardy.

- Týbimizge jetting Baukey, jazandy qúday bersin! -dey jóneldi juan qara.

- Týpterine jetu ýshin emes, adasqandyqtaryna kózderindi jetkizu ýshin general bizge búiyryp ústatty, - dep shabarman quzady, - qaymana bireudi qarghama.

Baukey bir qoyyn bara soyyp, Baqanyna auyl ýlkenderining batasyn әperdi. Tanerteng erte bórte jorghany taghy da jetektetip ala jónelip edi, suyt jýristi eki atty qarsy jortyp keledi eken. Baukey әlde ne qauippen ontýstikke qaray oiysa tartyp edi, qarsy kele jatqan ekeu de solay búrylyp, keskestey úshyrtty. Audan әkimi men onyng shabarmany eken. Generalgha audannyng mindetti qonaq iyesi әri ózining de tanys-bilistigi, auyl aralastyghy bar әkimdi kóre tynyshtalyp, aq jarqyn amandasqan Baukey a degennen-aq salqyn, syzdy qabaq kórdi, jana forymdy jas әkimning kýlimdep túratyn nart qyzyl sopaqsha jýzi de, týp-týzu piste múrny da bir jaghyna qisayyp, kekshie qarady:

- Myna bórte kimdiki?

- Generaldiki, osyny apara jatyrmyn.

- Apara almaysyng endi, Dәlelqan týn ortasynda-aq qashyp joghaldy, endi kele almaydy, aty bizge tapsyryldy. Ey bala, myltyqty da tapsyr myna shabarmangha!

- Generaldyng óz qoly qoyylghan qaghaz bolmasa, atty bere almaymyn, taqsyr, - dep shylbyrdy qolyna oray ústaghan Baqan myltyq bauyn bilegine orap, taqymyna myqtap qysa týsti, - myltyq ózimdiki, men óz bauyrynyz, qolqanatynyzbyn, bere almaymyn!

- Sen, Baukey, esindi tap! - dedi әkim, - endi Dәlelqannan ýmit ýz, múnan song Altay topyraghynda alshanday almaydy! Qara, jan-jaghyna, payghambardyng aq tuy aspanyndy alyp, Islam armiyasy jer qayystyryp, qorshap boldy! Audannyng kerekke jarar bar azamatyn úiymdastyryp, tús-tústan tóndirip qoyyp kelemin.  Qyzyl qúlaqtaryndy shúntityp tastadyq, Dәlelqannyng qarasy óshti! Esing bar da elindi tap, at pen myltyqty tapsyrt myna jarym esine!

- Agha kórip, jaghalap jýrgen bauyryndy óltirtseng óltirt, tirimde bere almaymyn taqsyr, - dep ýn sala jylap jiberdi Baqan.

- Ákim myrza әkeniz, marqúm da tilegimizdi jerge tastap kórmegen edi, tatu-tәtti bauyrlas, júrttas elinbiz ghoy, - dedi Baukey, - mýlde airylysar dossha myna ereuilde erimizding artqy qasyn súramanyz.

Baukenning betinen be, jauabynyng ditinen be, әlde neden shimirikkendey dyghyrlatuyn toqtata oilandy әkim. Shabarmany myltyqqa jarmasa týsti. Myltyqty bauyryna myqtap basa jylaghan Baqan alghyza qoymady. «Qoya túr» degendey kýbir ete týsti әkim.

- Bәri bir, bizge bermeseng qazir-aq kelip din islamnyng basqa jauyngerleri alady, ýilerine dereu qaytyndar da oilanyndar. Senderdi jibermeymiz Jemeneyge! - dedi sonan song qatal ýnmen, - Sovetten «júqpaly indet әkelgender»* men «Shyghys Týrkistan» atyn jamylghan qyzylgha әsker bolghandardyng әke-sheshesi, agha-bauyry, bala-shaghasy týgel shekteledi! Qaytyndar, búr attyng basyn!

Baukey men Baqandy auylyna osylay qayta quyp әkelip tastatqan әkim bir bel astyndaghy ózining ýlken auylyna ketip edi. Ejelden zor auyldyng mol qaraqshylaryna qarauyldata qoyypty, tezirek bosyp bir jaqqa panalay túrugha asyqqan Baukeyding ýsh ýii sol kýni kýndiz de, týnde de qiya basa almay qaldy. Kýnkildesip dayyndyq kórdi de, ertenine ymyrt jabyla ýy jyghyp, kóshe jóneldi.

«IYt-qústan» qatersizirek dep tapqan osy daldaly júrtqa ýilerin tang bozara tigip bolyp, úiqygha jatqandary sol-aq eken, «Shaqabay-shaqabay», «Janybek-Janybek» degen úrandar janghyrygha kóterilip, kóp attyng satyr-sútyr túyaghy jer titirete jetti. Arttarynan taghy bir top shapqylap kele jatqan siyaqty, baryldaghan bir dauys artyna qayryla, bar sýrennen asyra aiqaylady.

- Au, batyrlar, búl bir qudyng jighany qaysynynnyng tisine syzdyq bolady, baryndar anau Sarghalidyng auylyna, bosyp ketpesin! Onyng balalary da sharqigha әsker bolghan.  Arghy betten kelgen qanghy qular da kóp*. Ondaydyng eshqaysysyn ayamandar! Qúrtyndar!...

Búl dauys aldynghy kýni keshke jaqyn ózi ústatqan keruendegi juan qaranyng dauysy ekenin tanyghan Baukey shoshyna týsti. Qamatqan Dәlelqan ketisimen әlgi búzylghan әkim bosatqanyn týsinip titirkendi. Úiqyda jatqan Baqannyng qolynan sheshesi tarta jónelip, syrtta ýngli qalghan eski-qúsqy jýk astyna sýngitti.

- «Shaghyndar shanyraghyn», «tilinder tuyrlyghyn», «týirender myltyqty shoqynshyghyn»! - dep daurygha jetken topty dýrildek satyrlatyp, sharqyldatyp shagha bastady ýidi. Jýgirip shygha jalbarynghan bәibishe eshqaysysyn toqatata alar emes, bireui zekirip qamshymen tartyp-tartyp jiberdi.

- Shygharyp ber shoqynshyq úlyndy!

- Shyraqtarym-au, ony óltirgenshe meni óltirinder, meni! Eki dýniyede... eki dýniyede qan qaryzym bolmasyn... tek sonyma... eshkimge jazyghy joq oqushy ghoy ol... oqushy ghoy... jaryqtarym-au.... shybynday janyn qiya kórinder, shybynday janyn!...

Uyqtardy shatyr-kýtir kýiretip, tuyrlyqtardy tilgilep júlyp-júlyp tastaghan raqymsyz qoldar Baukeydi tepkilep-júdyryqtap sýirete jóneldi, qol-ayaghyn tas qyp baylap, esik aldyndaghy ýsh-tórt laqtyng qataryna kógendey saldy. Sandyq, kebejeler týgel shaghyldy. Kerekke jarar mýlki lezde talanyp, jaramsyzdardy laqtyrylyp-adalanyp bolghan ýy ornyn istiktey berdi endi. Izdegenderi «shoqynshyq», úrandary da «shoqynshyq». Myltyq bireuining «baqytty» qolyna týsken, bórte jorgha bir atqosshynyng jeteginde túr. Tuys kórshi eki ýy jym-jyrt, únghyl-shúnghylgha torghayday tozyp joghalghan siyaqty. Qoqyr-qoqyr jýk arasyndaghy jaman týndik astynda qalshyldap Baqan jatyr. Ózinen kishi eki inining biri qyrman kýzetinde qalyp, biri tórt-bes jylqysyn jaya ketken. Aldashynyng әrqaysysyna bir bebeuley jabysyp ana jýr, qúdaydan da, qaraqshylardan da tileytini Baqannyng jany. Súqqylanghan myltyq shtiygi sol janyna jaqyndaghan sayyn shyryldaydy ana. Qara tilin jalaqtatqan uly jylan balapanyna sap ete týskendegi boz torghayday, shyr qaghady, zar qaghady. Ana jýregi ýzilip ketkendey tónkerilip týsip, qayta yrshyp túra shyryldaydy....

Nayza jaqyndaghan sayyn týrshikti Baqan. Basyna bir, býiirine bir barady qoly. Mine, bir shtik týndikten ótip ayaghyna krsh ete týsti. Ynq ete týsti Baqan. «Múnda, múnda, mine» dep týndik astynan suyryp shygharghan qaraqshylar jalanash Baqandy jabyla qamshylap, shyqpyrtyp ala jóneldi. Shyrqyraghan bala ýni kógendeuli әkeni yshqynta typyrlatty da, sheshege bir qaraqshynyng ayaghyn qúshaqtatty.

- Aldymen meni óltirinder, әkelerim, - dep zarlady ana, - meni óltirinder, meni!... Barymdy alyp, osy balamdy ghana qaldyryndar, kókelerim!

- Maldaryng qayda, altyn-kýmis qayda?! Shygharyndar bәrin!

- Bәrin al, bәrin al! Altyn-kýmis bizge bitip kórgen joq, Qúday biledi! Maldan әne eki búzauly siyr, bir ógiz, eki bie bar, ynghay jorgha tuady, solardan tughan eki at bar, ekeui de jorgha. Áne keldi, solardy alyndar kýnilerim, qútqaryp ber balamdy!

- Sol-aq pa, basqa maldaryng qayda?! - dep aqyrdy qaraqshy, -atyp tastalmay túryp ait shynyndy!

- Ynghay ekiden ghana boluy qalay? -dep tistendi bireui.

Ana yrshyp túryp, shylaushyn laqtyra saldy da, kiymeshegin dar etkizip aiyryp, moynyna asty:

- Narday eki týiemiz jatyr, әne, búlardan basqa malymyz bolsa... tórt eshkimiz bar jәne laqtary... Shalymmen beseu bolyp kógende jatyr, әne! Bәrin alyndar, kókelerim, búlardan basqa malymyz bolsa, jau alsyn!

- Neghyp túrsyndar! - dep aqyrdy juan qara. Kýn tәji kórinip, atyrap tolyq agharghan eken, - myna qany súiyqty anau shúnqyrgha aparyp ata salyndar! Aydandar qarayghanyn!

Tilim-tilim bolyp qangha malshynghan jalanash Baqandy at sauyryna basyp ala jóneldi ekeui, ana qúlap týsti. Kýn shyghys jaq bel astynan shauyp shygha kelgen ýsh atty óktem dauyspen aiqay saldy osy kezde, ýkim oryndaushylardyng aldynan keskestey kelip toqtatty:

- Boghdabay batyr shaqyrtty senderdi. «Tizgin úshymen jetsin, menen rúqsatsyz adam óltirmesin» deydi...

- Olay bolsa, osy shash, osy kiyimsymaq tartqylarymen aparyp, batyrdyng ózine tartu etelik, - desip jendetter Baqandy ala jóneldi, - atpaghymyzdyng qanday shoqynshyq ekenin kózimen kórsin.

Kógende ýdireyisip jatqan tórt laq pen Baukeyden basqa mal-mýlkin bólisip әketip bara jatqan qaraqshylardyng ekeui shapqylap jetti sondarynan. Baqandy atu búiryghyn alghan eki jendetpen kýbirlese sóilesip, shaqyrushylargha ilesti. Eki jendet qansoqtagha ainalghan qylmystysyn joldaghy bir auylgha týsirdi. Kishkene ghana jappagha qamap baylap, ekeui eki jaghynan kýzetke túrdy. Tús-túsynan qaptaghan auyl adamdaryna myltyq dýmin kórsetip zekire túrdy.

Baukeymen tuystas-rulas auyl eken: «baqan ghoy mynau», «ne istepti osynsha», «dәm tatqyzyp qalayyq», «óltirse de jalanash kómu músylmandyq emes qoy, kiyim kiygizeyik» desken talaptarymen jenip, qolyn sheshkizdi de, kýpi әkelip kiygizdi. Irgeden qúrt-irimshik, bauyrsaq salynghan ydystar kirip jatyr edi, kýzetshiler shaqylday qaldy lezde, qoly-ayaghy bosasa da qimylday almay otyrghan Baqandy sirestirip qayta baylady.

- «Sydyq!» «Sydyq jiyen keledi», «qaydan estidi eken azamatym?» - desken ýndermen jylay kýbirlesti kempir-shaldar.

- Tiri me eken?! - degen qajyrly, tanys dauys estildi Baqangha.

- Sýlderi bar.

Sydyq dep atalghan, qolynda qamshysy ghana bar, engezerdey qyzyl jigit jetip keldi de, jappany sypyryp shalqasynan tastady. Týiilgen biyik qabaghynan shegine berdi qos kýzetshi.

- Ólimshi bolghanda osylay baylaularyng da bar ma edi? Myqty ekensinder! -dep qynynan pyshaghyn suyrdy da, baylaudy qiyp-qiyp jiberip, Baqandy kótermelep túrghyzdy, - al, biz qolbasshy batyrlarynnyng ózine baramyz, aidasandar er sonymyzdan!

Sydyq shylbyry qolynda túrghan atyna minip, Baqandy artyna qondyra saldy da zaulata jóneldi. Soyghylanghan dene, sansyz jaraqat zar qaqtyrdy Baqandy.

- Az shyda, bauyr, solqyldamau ýshin belimnen myqtap qúshaqta! Aqyryn jýruge jalghyz qolmyn ghoy, aldymyzdan tosyp jýrmesin.

Eki belennen asyp, shiyleuitti salagha týskende ghana tizgin tejedi ol. Irgelese jii tigilgen qatar-qatar kiyiz ýilerding dәl ortasyndaghy oqshau birine kelip attan týsti, kýn shyghyp, kóterilip qalghan shaq.

- Batyrgha mәlimdeytin júmysymyz bar, - dep dauystady Sydyq, jauap kýtpey-aq eki bosaghada túrghan eki qorghaushyny kiymelep, jalang kýpili aqsaq Baqandy sýiemeldey kirdi. Jýksiz-jabdyqsyz keng tórge jayylghan kilem ýstinde batbighan, juan qaryndy qara jalghyz otyr eken. Mol qara shapan jamylyp, esikke sol jaq qyryn ghana qaratyp, maldas qúrypty.

Qos qolyn keudesine aiqastyra sәlem berip, tóselgen kiyiz shetine iline jýgingen Sydyqqa jauap retinde shaghyn ghana saqal-múrty jybyrlady. Sheldi qyzyl kózi bedireyip, kirpik qaqpay qaraydy. Sydyq ta sesti, kesek symbatpen badyraya qarady. Oghan Boghdabaydyng eng kýlkili kórinisi bas kiyiminen tabylghanday: jәp-jana shylapasynyng eki jaq etek jiyegin qúlaq túsynan tesip, qayys bau ótkizipti de, iyeginen tartyp baylap tastapty. «Qúday taghala erekshe som jaratqan Bәbisek eken» degen oimen jymiya týsken Sydyq jýgingen qalpynda sóiley jóneldi:

- Batyr, ózinizge aryz aita keldik... jetken jerlerinizde auyl shauyp, adam óltirip, qyryp-joyyp, búlap-talap jýrip, eldi qaytyp el etpeksizder, qaytyp er atalmaqsyzdar, halyqsyz batyr bola ma?!

- IYә, dúrys, ne bolghanyn ait! - dedi Boghdabay, Sydyqtyng tómengi jaghynda myqshiyp otyrghan Baqannyng siqyna ýnle qarady. Sydyq qoltyghynan kótere túrghyzyp, kýpisin sypyra bergende shyr ete týsti Baqan. Túla boyyndaghy jaraqatqa týgel jabysqan kýpi sypyryla bastaghanda, terisin ózimen birge sypyryp, qan saulay jónelip edi.

- Sheshpe! Sheshpe! -dedi batyrdyng ózi de týrshigip.

- Ayaghynan nayza shanshyp, jazyqsyz osynsha tilgilegen balany endi atyp tastaugha apara jatqan jolynan «siz shaqyrdy» degen syltaumen alyp qaldyq.

Baukey ýiinde bolghan búlau-talaudy, dodany Sydyq kórgen-estigeni boyynsha tolyq bayandady.

- Múny istegen kim dep bilesin? -dep syzdandy Boghdabay.

- Men osyny sizden súrap bilu ýshin keldim, batyr, - dep Sydyq zildene qarady, - basqan jerleriniz, jýrgen joldarynyz osylay shyrqyrap, qan josa bola berse, ózderiniz kim bolmaqsyzdar, biz kim dep tanymaqpyz?! Osy ma islam joly?!

Boghdabay oilana qarap, bәseng ýnmen súrady:

- Kisim, sening atyng kim?

- Atym - Sydyq, jastabanmyn.

- Oi, әlgi Tekening Sydyghy sen emespisin? E.... biletinmin, myqtynyng birimin de, atyng tanys. Jogharyraq otyr, shyraghym! Jә, jalang bút bala, ózinning shashyng da tym sýrkey eken, sening auylyna múnday zobalang salghannyng bastyghy kim, sony aitshy endi maghan?!

- Kemelbay auylynyng adamdary... bastyghynyng atyn Bimolda dep estidim! -dep Baqan juan qaranyng atyn aitty. Boghdabay esiktegilerine qarap aqyra búiyrdy:

- Shaqyrt, Bimoldasymen qosyp Kemelbay auylynyng bar adamyn shaqyrt!... Yapyr-ay, osylardan kórgenim-ay, ózderin týgel qyryp tastar ma edi!... Qaydaghy qyru-joy, búlau-talauda solar jýredi, isimizdi ynghay búzumen bolady. Oshannyng ósiyetin qúlaghyna bir ilmey-aq qoydy! «Qarsy shyqqannyng qasyqtay qanyn qoyma, qarsy shyqpaghandy qataryna qos» dep ol kisi aitqaly qashan?! Jә, bala, sen hat biletin shygharsyn, ýiinnen olar búlaghan, shyghyndaghan mal-mýlikterinning bәrin tizimde, ózderinning kómenestiktering ýshin emes, myna Sydyqtyng talaby ýshin qazir qaytaryp әperemin.

- Ýiimdi kimimnin... nemning aman qalghanyn... bilmeymin, -dedi Baqan qisayyp jatyp, auzy iykemge әreng kelip, alqyna týsti.

Sydyq tistene jymiyp jauap qatty:

- Ortasha auqatty, abyroyy bar bir ýlken ýiimizden... naghashym edi... talanbaghan shyny da joq. Kógendeuli bes-laq qalypty. Onyng da biri - Baukenning ózi... talanghanyn qaytaryp әperersiz-aq, al, myna balasynyng shashylghan qanyn, әielining kýiregen janyn, shaghylghan basyn, airylghan aqyl-esin, júlynghan shashyn qalay әperersiz?... Qargha bolsaq ta halyqpyz ghoy, búlardyng kegin ózimiz «súrastyrmasaq» bere qoyar ma eken!...

- Aldiyar taqsyr, - dep, Bimolda atalghan juan qara kirip keldi. Boghdabay ishten asynghan mauzerin suyryp alghanda, etbetinen týse bas qoydy, - dәt taqsyr, dәt!

- Dәtinning keregi joq, qylyqtaryng jetti Kemelbay auyly! -dep qyrylday kezendi Boghdabay, - eldi býldirte bergenshe, qyryp bitireyin senderdi!

«Kemelbay auyly» atalghan keshegi týieler qaraqshylar ýige týgel shulay kirip qúlady osy kezde: «dәt taqsyr, dәt», «bizdi sharqidyng Dәlelqanyna ústatqan Baukey shoqynshyq», «qayran aq atanym-ay», «esil boz túmsyghym-ay», «alpys qap aq biydәiim-ay», «altyn auyz aq berdenkem-ay», «kórgen kók siraghym-ay» -dep bastap zarlap, joqtay jónelisti... «qayran» men «esilge» san jeter emes, Jemeney týrmesine qamalarda saqshy aulasynda qalghan on týiesi, joqtata berse jýzge, alynghan myltyghy myngha, astyghy alty myngha órby beretindey.

- Toqtat! -dep aqyrdy Boghdabay, - on týiende neshe myng ton qaznang bolsa da, alghan adamynnan qaytar, aldymen ózdering talaghan mynanyng mal-mýlkin jiyp ber! IYne-sabaq jibin qaldyrmay jiyp, óz qalpyna keltiresinder! Búl kesimge qaysynyng baghynbasan, mine!...

Boghdabay osy sózben mauzerin bilep-bilep jibergende, ysqyra jetken snaryat aulydyng jelke jaghyna jarylyp, gýmp ete týsti. Kesimshige aiypkerler ere yrshydy esikten. Boghdabaydyng aty kóldeneng tartylyp túra qalghan eken, mine qashqandar ere qashqan kóp bandy lezde belden asyp, ghayyp boldy. IYen qalghan kóp ýiding ortasynda olargha arttarynan kýle qarap qalghan Sydyq kilt búryldy. Baqandy kóterip atqa mingize sala ózi de yrshyp mingese yzghytty. Álgi tanys auylyna qayta aparyp, jaqsy kýtudi, emdeudi tapsyrdy da, teriskey jaqtaghy óz tuysynyng auylyna qaray bet týzep shaba jóneldi. Solay ketken әlgi soyqandardan saqtaugha asyqqan siyaqty.

*             *             *

Osy oqighany bayanday kelip, óz jaraqattaryn auyrsyna tyjyryndy Baukey. Kózin júmyp az uaqyt otyryp qaldy da, ýiining qalghan tamtyghyn jiystyryp jýrgen kórshi әielderding birine «qonaqtargha susyn» әkelip berudi tapsyrdy.

- Baqan qazir auylda, kýtilip, emdelip jatyr. Kózining jyltyrauyna qaraghanda tiri qalatyn siyaqty, -dep tiyanaqtatty sózin. Batysqa qaray enkeygen kýnge qolyn daldalay qarady bir sәtte. Bir týiege teng tendep, bir búzauly siyr, bir jylqy jetektegen ýsh-tórt atty kórinip edi. Álde ne belgisinen tany qoyghan siyaqty. - mynau - apat jaylaghan bizding ýige kele jatqan jylu, - dedi bayau ghana, - o shirkin tughan el! Tozyp ta, kýirep te, kýiregenine kómektesip, jylu jiyp ta daghdylanghan elmiz ghoy!

Soltýstik jaq belesten taghy sonday qarayghandar asyp kele jatyr eken. Búlardyng da jylu әkele jatqan tuystar ekenin bayqaghan Baukey bәibishesine kýrsine qarady.

Dene jaralaryn emdey almasam da kónil jaralaryn emdeytin habarlarymdy men de jetkize sóilep berip qayttym....

- Tauyp sóilesting be? -dep súrady rota komandiyri, - bandyny ayau kerek pe eken, ayamau kerek pe eken?

- Ayamay aiqaylap qashyryp, qútqara beru kerek deydi ghoy Ýsen joldas, osy pikirinizdi qaytalamauynyz bәrinen de kerek eken. Aldanyp adasushylardy ayamay qyra bersek bandydan da jauyz qaraqshy bolghanymyz. Búl jóninde bandylar patshasyna ainalghan Ospannyng sayasatynan da ýirenuinizding qajettigin bilip qayttym...

Ádiletti tergeushim, osy pikirim arqyly qylyshynyzdyng jýzine nayzanyzdyng úshyna ilingen-aq shygharmyn. Jauda-jau, rahymshyldyq ta - jau emespe qazir. Ospangha ergenderdi aya degenim, omaqastyryp, auzymdy qan qylatyn qylmys qoy. Tirshilik túqymyn sol kezde týgel qúrtyp jibersek qazirgi sizge qauip-kýdik, qarbalas qyzmet qalar ma edi! Keri tónkeris, keri tónkeris!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»


* Kommunizm iydeyasyndaghylardy aitady.

* Oktyabr tónkerisinen keyin Sovet odaghynan qashyp ótken qazaqtardy aitady.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5329