Preziydent Núrsúltan Nazarbaev memleketting qarjysyn ondy-soldy shashqan sheneunikterding «moynyn búrap júlyp alatynyn» aita kelip, ótken daghdarystyng kezindegi jazalau sharalaryn qoldanatynyn algha tartty. Alayda, BTA Bankting býgingi mýshkil haline qaraghanda, sol kezde memleket basshysynyng «jazalauynan» sytylyp ketkender bar siyaqty. Búl bankke memlekettik qazynadan milliardtaghan dollar qúiyldy (tura maghynasynda «qúiyldy»). Odan beri de ýsh jyl ótti. Biraq, bankting hali әli de mýshkil. Qazaqstannyng basyna tóngen barlyq bәlege kinәli delinip jýrgen Áblyazovtyng izim-ghayym joghalghanyna da tórt jyl. Biraq, bankting qaryzy jabylmady, BTA-nyng basyna ýiirilgen qoi qara búlt seyilmedi. Endi mine, taghy da BTA Últtyq qordyng qarjysyna qol salmaq. Salyq tóleushilerdin, yaghny siz ben bizding aqshamyz taghy da osy bankti «qútqaru» sharasyna júmsalmaq. Bank ensesin tiktey almady. Biraq, tyghyryqtan shyghar joldy úsynghandar jauapqa tartylghan joq.  Tartylmaydy da. Sebebi, olar býgin de qarjylyq jәne memlekettik qúrylymdardyng basynda otyr. Jay otyrghan joq, damudyng jalghyz joly, tyghyryqtan shyghar birden-bir tәsil retinde taghy da eski jýieni úsynuda. Olar osy әreketteri arqyly ózderining kәsiby biliksizdigin jәne jelge shashylghan aqshany býrkelemek. Bәlkim, úrlyqtaryn jasyrmaq.

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev memleketting qarjysyn ondy-soldy shashqan sheneunikterding «moynyn búrap júlyp alatynyn» aita kelip, ótken daghdarystyng kezindegi jazalau sharalaryn qoldanatynyn algha tartty. Alayda, BTA Bankting býgingi mýshkil haline qaraghanda, sol kezde memleket basshysynyng «jazalauynan» sytylyp ketkender bar siyaqty. Búl bankke memlekettik qazynadan milliardtaghan dollar qúiyldy (tura maghynasynda «qúiyldy»). Odan beri de ýsh jyl ótti. Biraq, bankting hali әli de mýshkil. Qazaqstannyng basyna tóngen barlyq bәlege kinәli delinip jýrgen Áblyazovtyng izim-ghayym joghalghanyna da tórt jyl. Biraq, bankting qaryzy jabylmady, BTA-nyng basyna ýiirilgen qoi qara búlt seyilmedi. Endi mine, taghy da BTA Últtyq qordyng qarjysyna qol salmaq. Salyq tóleushilerdin, yaghny siz ben bizding aqshamyz taghy da osy bankti «qútqaru» sharasyna júmsalmaq. Bank ensesin tiktey almady. Biraq, tyghyryqtan shyghar joldy úsynghandar jauapqa tartylghan joq.  Tartylmaydy da. Sebebi, olar býgin de qarjylyq jәne memlekettik qúrylymdardyng basynda otyr. Jay otyrghan joq, damudyng jalghyz joly, tyghyryqtan shyghar birden-bir tәsil retinde taghy da eski jýieni úsynuda. Olar osy әreketteri arqyly ózderining kәsiby biliksizdigin jәne jelge shashylghan aqshany býrkelemek. Bәlkim, úrlyqtaryn jasyrmaq. Bas prokuratura nemese qarjy polisiyasy BTA-Bankting basynda otyrghan qazirgi top-menedjmentting jәne olargha qoldau kórsetken, solardyng әreketine kóz júma qaraghan, bankting basyndaghy shynayy jaghday turaly jaq ashpaghan sheneunikterding әreketine jiti nazar salghany jón shyghar, bәlkim.

Jazalaudyng qazaqy ýlgisi

Sheneunikter men últtyq kompaniya jetekshilerining qazynanyng qarjysyn ondy-soldy shashuy, milliardtaghan qarjyny jelge úshyruy memleket basshysynyng shydamynyng shegine jetuine sebep bolghan sekildi. Preziydent memleketting mýlkin jelge shashqandardyng «moynyn búrap júlyp alugha» belin bekem buyp otyr.

Álemdik tәjiriybege kóz salsaq, sheneunikter arasyndaghy úrlyq-qarlyq, sybaylas jemqorlyq pen paraqorlyq týrlishe jazalanghanyn kóremiz. Qarapayym jandardy dargha asatyn bolghan. Al basyn kesu týrindegi jazalau qashannan-aq bay-shonjarlargha qatysty qoldanylghan. Mysaly, Rim imperiyasynda joghary lauazymdy sheneunikterding basyn qylyshpen shabatyn bolghan. Al eger qylyshpen emes, baltamen shabatyn bolsa, búl masqarashylyq dep eseptelgen. Óitkeni, ejelgi Rimde baltamen qúrbandyqqa shalynatyn maldyng basyn shapqan. Búdan eki jýz jiyrma jyl búryn birinshi ret kópshilikting aldynda giliotinamen jazalau sharasy qoldanylghan. «Alghashqy tәjiriybeni» jýzege asyru ýshin bireuding әmiyanyn jymqyrghan úrynyng basy kesilgen. Galifaks giliotinasy, yaky auyrlyq kýshining әserinen ekpinmen kelip basty kesip týsetin auyr pyshaq Fransuz revolusiyasy kezinde keninen qoldanylyp, «tazaru men janarudyng simvoly» retinde este qalghan.

Alayda, bizding sheneunikter arasyndaghy úry-qarylardyng joly boldy. Olardyng basyn eshkim shappaydy da, kespeydi de. Tek, moyyndaryn búrap júlyp alady. Esesine, ejelgi dәstýrge say, basyn alu týrindegi jazalau bay-shonjarlar men biylikting ókilderine ghana tәn ekenin eskersek, ýkimette otyrghan joghary lauazymdy sheneunikterimiz ben bankterding jәne últtyq holding basshylarynyng ataq-abyroyyna núqsan kelmeydi.

Esterinizge sala keteyik, 25 mamyr kýni Jambyl oblysynyng әkimshiliginde Qazaqstannyng ontýstigin damytu mәselesi boyynsha ótken jinalysta memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev memleketting qazynasyna qol súqqandar qatang jazalanatynyn aitqan bolatyn. «Sizderge jәne jalpy barsha qazaqstandyqtargha eskertemin. Daghdarys kezindegidey jazalaymyn, soqyr tiyn úrlaghandardyng moyyndaryn búrap júlyp alamyn. Keyin ókinip qalmas ýshin barlyq bólingen qarjy maqsatty týrde júmsalatyn bolsyn. Mәslihattar, tekserushi organdar, әkimshilik qysym jasamay, kedergi keltirmey, qarjynyng júmsaluyn qadaghalaytyn bolsyn», - dedi elbasy.

Memleket basshysy 2007-2010 jyldardaghy daghdarys kezinde qazyna qarjysyn qymqyrghany ýshin «basymen jauap bergenderdi» algha tartty. Alayda, ýsh jyl búryn «tiyn-teben» kórse «joldan tayatyn» úry-qarylardyng birazy «basymen jauap beruden» qútylyp ketkenge úqsaydy. BTA-Bankting basyndaghy qarjylyq ahualdyng auyrlyghy osylay deuge mәjbýrlep otyr.

Dәnikkennen qúnyqqan jaman

«Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory men Últtyq bank milliardtaghan dollar kóleminde qarjy qúiyp, qoldau kórsetkenine qaramastan, búdan búryn da talay tartysqa arqau bolghan BTA-Bank taghy da bankrottyqqa úshyraudyng az aldynda túr. Bankting býgingi jaghdayynyng mýshkil ekenin jәne bolashaghynyng búlynghyr ekenin tek otandyq sarapshylar ghana emes, halyqaralyq reyting agenttikteri de kórsetude.

Bankting basyna tóngen auyr jaghdaygha Múhtar Áblyazov pen onyng komandasynyng qatysy bar ekenin biz jaqsy týsinemiz. Alayda, qashqyn bankir «basshylyqtan» ketkennen keyin qaryzdardy jabu ýshin memlekettik qazynadan milliardtaghan dollar qúiylghanyna qaramastan, onyng eshqanday nәtiyje bermegenin moyyndaugha tiyispiz. Bankti qayta qalpyna keltiru sharalary eshqanday nәtiyje bergen joq. Áblyazovtan keyin biylikti qolgha alghan top-menedjmentting әreketi jaghdaydy túraqtandyrugha jәne bankting qarjylyq ahualyn týzeuge emes, offshorlyq esep-shottargha ketip qalghan  aktivterdi qaytarugha júmyldyryp otyrghany jasyryn emes. Eng ókinishtisi, búl әreketten de esh nәtiyje joq. 2010 jyly bank tek qana zandyq kenes alugha 24 mlrd tenge shyghyndasa, 2011 jyldyng ýsh toqsanynda ghana osy maqsatqa 19 mlrd tenge júmsaghan.

«Samrúq-Qazynanyn» tasasyna tyghylghan bank basshylary ózderin naryqtyq qarym-qatynastyng tolyqqandy subektisi retinde kórsetip otyrghan joq. Olardyng búl әreketi naryqtyq ekonomika jaghdayyndaghy әdil bәsekelestikti strategiyalyq maqsat sanaytyn basqa bankter men qarjylyq qúrylymdardyng narazylyghyn tudyryp otyrghany da týsinikti. Túiyqqa tirelgen bankting top-menedjerleri men olardyng qyzmetin qadaghalaugha jәne retteuge tiyis sheneunikter tyghyryqtan shyghar jalghyz jol qaryzdy qayta qúrylymdap, Últtyq qordan taghy da qarajat alu dep otyr.

«Dәnikkennen qúnyqqan jaman». Alghashqy qayta qúrylymdaudan keyin BTA-Bank basshylarynyng bir jyl boyy qol jetkizgen tabystaryn aityp,  «eng ýzdik» degen marapattaryn jarnamalaghany mәlim. Eger rasymen de «ýzdikterdin» qatarynda bolsa, 2011 jyldyng sonynda tek bond boyynsha ghana qalaysha 2 mlrd dollar kólemindegi defoltqa jol berildi? Nelikten? Bәlkim, bank basshylary aqshany eseleuge, qaryzdy qaytarugha asa qatty bas qatyrmaghan shyghar? Olar, mýmkin, taghy da qayta qúrylymdaugha, yaghny Últtyq qordyng aqshasyna iyek artqan shyghar? Dәl osynday «damu strategiyasyn» jón kóretin mýddeli toptargha sengen shyghar, bәlkim?..

Defoltqa barar jol

BTA-nyng jaghdayy ótken jyldyng qarasha aiynda kýrt týsip ketti. Dәl sol kezde Fitch Ratings halyqaralyq agenttigi Qazaqstannyng BTA bankining jәne onyng enshiles qúrylymy BTA Bank (Belarusi) JAQ-ynyng úzaq merzimdi defolt emiytenti («RDE») reytingin «V-» dengeyinen defolt aldyndaghy «SSS» dengeyine týsirdi.  2011 jyldyng sonynda BTA-Bankting óz kapitaly keri ketti. 2011 jyldyng qantar-qyrkýiek ailarynda ghana BTA MSFO boyynsha ghana 203,824 milliard tenge (1,375 milliard dollar) kóleminde taza shyghyngha batty. Osy mezgil ishinde bankting kapital tapshylyghy ýsh esege deyin artyp, 318,613 milliard tengege ( 2 milliard dollardan astam) jetti. Qyrkýiek aiynda bank basshylary korporativtik ssuda portfelindegi qarjygha baylanysty týitkildi jetkizdi (15 milliard dollardyng 13,75 milliardy). Jaghday odan keyin de týzelgen joq (1-keste).

1-keste. 01.05.2012 j kórsetkish boyynsha EDB qarjylyq kórsetkishteri (myng tenge)

Jeke kapitalynyng keri ketui 8 mlrd dollardan asyp ketkenin aitsaq ta jetkilikti. Salystyrmaly taldau jasau maqsatynda Kazkommersbank, Qazaqstannyng Halyq banki, Aliyans Bank jәne Temirbankting qarjylyq kórsetkishterin qosa aldyq. Búl qarjylyq qúrylymdardyng aksionerlik kapitalyna da «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory enip, búlar da BTA-Bank sekildi qayta qarjylanugha jәne nesiyeleuge qarjy alghan bolatyn. Al songhy ýsh jylda olar qayta qúrylymdaudan ótti.

Biylghy jyldyn  1 mamyryndaghy jaghday boyynsha EDB-ning aktivterin jikteu kórsetkishteri (2-keste) BTA top-menedjerlerining jәne memleket tarapynan bekitilgen negizgi qarjylyq retteushilerling BTA-Banktegi jaghdaydy túraqtandyryp, ony qarjy naryghyna qaytaru tәsilining tiyimsiz bolghanyn anyq kórsetedi.

2-keste. 01-05-2012 j. jaghday boyynsha EDB-ning aktivteri men shartty mindettemelerining jiktemesi (myng tenge)

Kazkommersbank, Qazaqstannyng Halyq Banki, Aliyans Bank jәne Temirbankting daghdarys kezeni ýshin tandaghan damu strategiyasy tiyimdiligin kórsetip, ong nәtiyje bergen. Al BTA-Bankting damu strategiyasy men kiris kózi әkimshilik resurs (yaghny qaryzdy joy) pen Últtyq qordyng qarjysy esebinen ghana bolghangha úqsaydy. Sonday-aq, aktivterdi qaytaryp alugha jәne nesie portfelining tiyimdiligine ýmit artqan sekildi.  Shyn mәninde kiris kózi retinde qaytarylghan qarjy joq, al kiris kózi retindegi nesie portfeli negizinen Reseyde jәne basqa da shet memleketterde shoghyrlanghan. Búl nesiyeler boyynsha júmys jandanghan joq, Reseyde iskerlik belsendilik artpady. Nәtiyjesinde, strategiyalyq kiris kózi retinde tandap alghan búl ekeuinen de bank payda tappady. Býgingi kýni bankting jalpy shyghyndary kiris mólsherinen asyp ketti. Songhy bes jyl kóleminde BTA-Bank aluy tiyis payyzdyq kiristing shamamen besten bir bóligin almady. Búl ssuda portfelining sapasyn kórsetetin óte tómen kórsetkish.

2012 jyldyng 1 sәuirindegi jaghday boyynsha BTA-Banktegi júmys istemeytin kreditter jalpy nesie kólemining 61,41%-yna teng bolghan. 90 kýnnen keshigip tólenetin nesiyelerining kólemi 76,17% bolghan. Salystyru ýshin aitsaq, «Kazkommersbank» Aksionerlik qoghamynda búl kórsetkish 28,53%, al Qazaqstannyng Halyq bankinde odan da az - 22,90%. BTA-Bankpen salystyrghanda qarjylyq daghdarys kezinde tehnikalyq defoltty bastan ótkergen Aliyans Bank pen Temirbankting kórsetkishteri anaghúrlym jaqsy.

Keltirilgen mәlimetter jaghdaydyng asa qauipti ekenin kórsetedi. Aqyrynda Almaty qalasyndaghy arnayy qarjylyq sottyng sheshimimen, 2012 jyldyng 8 mamyrynda «BTA-Banktin» qayta qúrylymdau jónindegi talap aryzy qanaghattandyryldy. Qarjylyq sot 2012 jyldyng 27 qyrkýieginen keshiktirmey qayta qúrylymdau turaly qauly shyghardy. Búl osymen ekinshi restrukturizasiya bolmaq.

Esterinizge sala ketsek, 2010 jyly BTA-Bank 2009 jylghy defolt saldarynan bolghan qaryzdaryn qayta qúrylymdau júmysyn ayaqtaghan bolatyn. Ol kezde kreditorlar qolma-qol aqsha, bankting aksiyasy jәne bankting janadan shygharylghan obligasiyalaryna ie bolyp, barlyq ótelmegen qaryzdan bas tartqan bolatyn. Sonyng nәtiyjesinde bankting qaryzy 12,2 milliard dollardan 4,4 milliard dollargha deyin qysqaryp, qaryzdy qaytaru uaqyty 20 jylgha deyin úzartylghan. Qayta qúrylymdau ayaqtalghannan keyin kreditorlar bankting aksionerine ainaldy, olar qazirgi kezde bank aksiyasynyng 18,5%-yna iye. Bankke 6 milliard dollar kóleminde investisiya qúighan «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory bankting negizgi aksioneri retinde aksiyanyng 81,48-yn iyelenip otyr.

Múnday airyqsha qamqorlyq BTA-dan basqa birde-bir qarjylyq institutqa jasalghan joq. Salystyru ýshin aitar bolsaq, 2009 jyly Qazaqstan Ýkimetining daghdarysqa qarsy kýres sharalaryna bólgen qarjysy 2,3 trln tenge (shamamen 16 mlrd dollar) nemese 2009 jylghy jalpy ishki ónimning 15%-y. Osy qarjynyng ýshten bir bóligi BTA-Bankke memlekettik qoldau kórsetu sharasyna júmsalghan.

Alayda, bólingen qarjy tiyimdi paydalanyldy ma? Arada jyl ótpey jatyp Ýkimet pen «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory defolt qaupi tónip túrghanyn jariya etse, al bank basshylary taghy da qayta qúrylymdaugha ótinish bildirse, qarjy maqsatty paydalanyldy deuge bola ma? Kezekti qayta qúrylymdau turaly úsynysty «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory men qarjylyq retteushi - Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq Banki de qoldap otyrghanyn aita ketken jón shyghar.

Osy orayda Qazaqstannyng qarjylyq jýiesin túraqtandyru nauqanyna qatysqan bankterding barlyghy tyghyryqtan shyghar jol tapqanda, BTA-Bank nelikten belshesinen batqan qaryzdan qútyla almay otyr degen zandy saual tuyndaydy.  Bankting qaryzy taghy da shash-etekten. Osy jaghdaygha tikeley jauapty BTA top-menedjmenti de, negizgi qarjylyq retteushi de jauapkershilikke tartylatyngha úqsamaydy. Búl arada mәsele tek kәsiby dengey men tiyimdi menedjment tandaugha baylanysty bolmauy mýmkin. Olay deytinimiz, qazynanyng qarjysyna kóz tigushiler kóp bolsa, qoly taza emes adamdar otyrsa, basqarushy top júmysty dúrys úiymdastyra bilmese, jýieli júmys isteudi jolgha qoymasa, qaryzdyng óse bereri haq.

Kemshilik bar da, nәtiyje joq

Bankti qayta qúrylymdau әdette qaryzdy jәne aktivterdi (payda әkelmeytin aktivterdi satu) qayta qúrylymdau, shtatty qysqartu, bankti qayta qúru (qosylu nemese birigu, t.b.) týrinde jýzege asady. Al BTA-Bank basshylyghy bolsa, tek qaryzdy joygha ghana kónil bóledi. Payda әkelmeytin aktivterdi satu mәselesine kelgende sarandyq tanytady. Taghy da salystyru ýshin aitar bolsaq, BTA-nyng bank konglomeraty  24 subektiden túrady. Al «ALMEKS» holdingtik kompaniyasy» AQ-da búl kórsetkish 19, «Sesna» korporasiyasynda» 15, «ATF Bankte» 4-eu. Birigu turaly iydeyany bank basshylyghy tipti qoldamaydy. Mysaly, Aliyans Bank, Temirbank jәne BTA-Bankting birigui turaly sóz bolghan (búl mәselege sonyna qaray taghy ainalyp soghamyz). Al qyzmetkerlerdi jәne bank basshylarynyng shyghynyn 25 payyzgha qysqartu biyl ghana kóterilip otyr. Negizi múnday sharany bayaghyda-aq qolgha alu kerek edi.

Sonda BTA-Bank basshylyghy qashangha deyin «Bankter turaly» zannyng 59-babynyng 2 jәne 3 tarmaqtaryna iyek artpaq? Zannyng atalghan tarmaqtaryna say, sot arqyly qayta qúrylymdaudan ótu Qazaqstandaghy problemalyq bankterding eng songhy mýmkindigi. Memleketke qútqarushy bolugha qúqyqtyq negiz bar. Alayda, BTA-Bank qashangha deyin mәseleni sheshuding tiyimdi jolyn úsynudan qashqaqtay bermek? Qashangha deyin bankterding qaryzyn keshiru qarapayym salyq tóleushilerding esebinen jýzege asyrylmaq? «Samrúq-Qazyna» beretin qarjynyng Últtyq qordan alynatyny aidan anyq. Múny otandyq sarapshylar ghana emes, sheteldik mamandar da taygha tanba basqanday kórsetip otyr. Mysaly, UBS Investment Bank sarapshysy Ketlin Midlemis bylay deydi: «...Samrúq-Qazyna taghy da qarjy qúiyp, bankting býkil qarjy tapshylyghyn jabady. Ekinshi qayta qúrylymdau sharasy «Samrúq-Qazynanyn» kómeginsiz jýzege aspaydy».

Múny Ánuar Sәidenov te joqqa shygharyp otyrghan joq. Álemdik daghdarystyng jana tolqynyna ekonomikamyzdyng jәne el azamattarynyng dayyndyghy túrghysynan alghanda, bar ýmit Últtyq qorda jәne «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory men Ýkimet jasaytyn daghdarysqa qarsy baghdarlamada.  Memlekettik qoldaudyng dәl osy tetigine senim artqan BTA-Bank Diyrektorlar kenesining tóraghasy taghy da «joqtan bar boludyn» mýmkindigi bar ekenin esepke alghan sekildi. KTK telearnasyndaghy «Portret nedeli» baghdarlamasynyng qantar aiyndaghy kezekti bir sanynda sóz alghan basqarma tóraghasynyng sózinen biz osyny anghardyq.

Alayda, ekinshi ret qayta qúrylymdau sharasy bankti syrtqy mindettemelerden qútqara ala ma? Nelikten mәseleni sheshuding jalghyz joly retinde dәl osy tәsil qarastyrylyp otyr? Ssenariy avtorlary nelikten «Fitch Ratings halyqaralyq reyting agenttiginin» tújyrymyn esepke almaydy. Reyting agenttigi BTA turaly mynaday týsinikteme bergen bolatyn: «Qazirgi kýni BTA-Bankting qarjylyq pozisiyasy nasharlap ketkeni sonshalyq, nesie qaryzyn qaytaru sharasy ong nәtiyje bergen kýnning ózinde de (qazirgi kezde búl agenttikting negizgi ssenariyi emes), búl bankting tólem qabilettiligin qaytarugha jetkiliksiz. BTA-Bankting shyghyn kólemining kóptigi sonsha, memleket qarjy bólgen kýnning ózinde de ol qaryzdy tolyq jaba almaydy, tek shyghynnyng jartysyn ghana jabady...».

Osy orayda taghy bir saualdyng tóbesi qyltiyady: Halyqaralyq dәrejedegi alayaq retinde Áblyazovty jauapqa tartqylary keletin bolsa, nelikten qyzmetine atýsti qarap, osynshama qarjynyng jelge úshuyna jol bergen sheneunikter de jauapqa tartylmaydy? Ángime qarjynyng júmsaluyn qadaghalaytyndar men olardyng basshylary turaly. Súraqty tótesinen qoysaq, Qarjylyq qadaghalau agenttigi, Últtyq bank basshylyghy qayda qaraghan?

Qayta qalpyna keltiru sharalarynyng birinshi kezeni tiyimdi bolmaghanyna qaramastan, «Samrúq-Qazyna» bankting bankrotqa úshyrauyna jol bermeuge bekinip otyr. Bankti qalayda saqtap qalugha bel bughan qordyng basshysy Ómirzaq Shókeev BTA-gha qoldau retinde «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qorynyng qúrylymyna kiretin últtyq kompaniyalardyng sol jerden esepshot jәne depozit ashuyn úsynghan bolatyn. Búl, әriyne, basqa bank basshylarynyng narazylyghyn tudyrdy.

Osy orayda Qazaqstannyng Halyq bankining basshysy Ýmit Shayahmetovanyng pikiri eske týsedi. Shayahmetova hanym 2009 jyly bankting qúldyrauyna jol bergen menedjmentting tek qyzmet ornyn ghana auystyryp, dәl búrynghy tәsilmen әli de basshylyq etip otyrghanyna qayran qalatynyn aita kelip, bylay degen bolatyn: «...Qadaghalaushy organda otyrghandaryna qaramastan, jaghdaydy jete týsinbey, qayta qúrylymdaugha qatysqan jәne ony ontayly boldy dep baghalaghan adamdar arada jyl ótpey jatyp qayta qúrylymdaudyng tiyimsiz bolghanyn anghartty. Sóite túra, olar býgingi kýni de qayta qúrylymdaumen ainalysuda jәne eng soraqysy, mәseleni sheshuding joly retinde sol bayaghy tәsilderdi úsynyp otyr... Osydan keyin zandy súraq tuady: Mәsele salyq tóleushilerding esebinen sheshile me, әlde sheteldik investorlar tartyla ma?»...

Ýmit Shayahmetovanyng pikirinshe, BTA ýshin eng dúrys sheshim - bankrot bolu. Salyq tóleushilerding esebinen bankti qayta qúrylymdaugha qarsy Shayahmetova hanym baspasóz mәslihatynda «jyl sayyn basymyzgha bәle bolghansha, birjola qúrysyn» degenge sayatyn pikir bildirdi. Halyq bankining basshysy memleketting búghan deyin BTA-Bankke 7 milliard dollar kólemindegi qarjy bólgenin aita kelip, endigi qayta qúrylymdaudyng shamamen 5 milliard dollar bolatynyn algha tartty. «Býgingi kýni jýieli júmys istemeytin BTA-Bankke 12,5 milliard dollar bóluding qajeti bar ma? Búdan kimge qanday payda bar?»...

Qazaqstannyng halyq bankining basshysy Ýmit Shayahmetova kinәlilerdi kózge shúqyp kórsetpegenmen, olar barshagha mәlim: Grigoriy Marchenko, Ánuar Sәidenov, Elena Bahmutova, Marat Zairov, Erik Balapanov.

Jazasyzdyq jana qylmysqa jol ashady

Bankting mýshkil hali turaly sóz bolghanda Ánuar Sәidenov miyghynan kýle otyryp, taghy da qayta qúrylymdau qajet degendi aitady. Kreditorlarmen jәne «Samrúq-Qazyna» qorymen kelisken biznes-modelige әli qol jetkize almaghandaryn algha tartady. Sonyng ishinde bankting aktivterin (birinshi kezekte shet memleketterdegi aktiyvin) qaytaru men problemalyq nesiyelerding jandanbaghanyn aitady. Shyntuaytyna kelgende, basqasha boluy mýmkin de emes edi. Ekonomikalyq jәne qarjylyq daghdarys jaghdayynda múnday damu strategiyasyn týzu týbirimen qate, múnday jaghdayda damu strategiyasy men biznes-modeli pessimistik baghytta boluy tiyis. Sәidenov  myrza birinshi qayta qúrylymdau kezinde aktivter dúrys baghalanbaghanyn, sol sebepten ekinshi ret te nәtiyje bermeytinin týsinbey otyr deu qiyn. Bankting qayta qúrylymdau kezinde kózdegen nәtiyjege jete almaghanyn, ssuda portfeli boyynsha kýtkendegidey payda týspegenin Sәidenovting ózi de aitqan bolatyn. Sebebi, bankting boryshkerlerimen júmys jóninen de, aktivti qaytaru mәselesi boyynsha da bank ózining mýmkindigin esepke almaghan nemese asyra baghalaghan.

Basqa basqa, 2004-2009 jyldary Qazaqstannyng Últtyq bankin basqarghan Ánuar Sәidenovting ekinshi dәrejeli bankterding jaghdayyn, sonyng ishinde qazirgi kezde basyna búlt ýiirilip otyrghan BTA-Bankting jaghdayyn bilmeui mýmkin emes. Eldegi qarjylyq jýieni qadaghalau jәne der kezinde tyghyryqtan shyghar joldy tabu bas bankting mindeti emes pe edi?

Múnday prosesterding ondaghan jyldargha sozylatynyn eskersek, qalaysha tez arada sot sheshimin shyghartyp, bólingen qarjyny qaytaryp alamyz degen senimdilik qaydan payda boldy? Ssuda portfelining ýshten bir bóligi ghana payda әkelip otyrghan uaqytta onyng jandanatynyna qalay senim artugha bolady? Múnday mәlimetterge mәn bermeudi kәsiby dengeymen nemese tiyimdi kriziys-menedjmentpen baylanystyru dúrys emes. Mәselen, payyzdyq mindettemeni óteu ýshin bankke 8 milliard dollar kólemindegi qarjyny qalpyna keltiru kerek. Shyntuaytyna kelgende, BTA ary ketkende 3,5 milliard dollardy qaytara alady, onyng ózine de birneshe jyl kerek. Sonyng ózinde de tek 700 million dollar ghana artylady. Sonda BTA-Bank menedjmentining kezinde Qarjylyq qadaghalau agenttigi qoldaghan, býginde Últtyq bank pen «Samrúq-Qazyna» qoldap otyrghan eski de jana biznes-modeli nendey teoriyagha negizdelgen? Ekinshi ret qayta qúrylymdaudan ótkenmen, aitarlyqtay ózgeris bolmaydy, júmys istemey túrghan portfeliding jandanuy da ekitalay! Álemdik tәjiriybege sýiensek te, eshqanday qayta qúrylymdau bankterding eng negizgi mәselesin sheshe almaydy, yaghny bank qarjysyn qaytara almaydy. Eger BTA osyny joqqa shygharyp jatsa, biz óz sózimizdi qaytyp alyp, «Fitch» agenttigimen birge olardan keshirim súraugha  dayynbyz!

BTA-Bankting búrynghy basqarma tóraghasy Marat Zairovtyng sheshendigine (shamasy, osy sheshendigining arqasynda qyzmeti kóterilse kerek) bankting korporativtik keshinde sóilegen beynematerialyn tamashalaghan myndaghan adam kuә boldy. Zairovtyng jalyndy sózderining janynda Kәrim Mәsimovting Núrsúltan Nazarbaevqa adaldyghy men bar jan-tәnimen berilgendigi balanyng oiynshyghy bolyp qalady. Sóitse de, YouTube-taghy búl beynejazba BTA-Bankting Zairov myrza ótkizgen viydeo jinalysynyng janynda týkke túrmaydy. Bankting basyna tóngen bar nәubetti ghimarattyng sapasy men ótpeli kezenge әkep tiregen bankirden qanday tiyimdi sheshim, qanday qarjylyq strategiya kýtuge bolady? Artyq aitsaq keshirim ótinemiz, alayda, osy sózderinen keyin bizge Zairov myrzanyng ózi ótpeli kezende tityqtap qalyp qoyghan, dәlirek aitqanda pionerlik-komsomoldyq kezennen keyin óspegen  adamday әser qaldyrdy.

Osy uaqytqa deyin bankte otyrghan Sәidenov te, «Samrúq-Qazynadaghy» Bahmutova da daghdarys kezinde bankting basqarma tóraghasynyng ózine qanday jaghday jasaghanyna nazar audarmady.  Mysaly, Marchenkonyng nemese Sәidenovting ornynda bolsaq, biz Zairovtyng nening esebinen ózine jәne әriptesterine óte joghary jalaqy jәne syiaqy qoyghanyna, jana kólikterdi nening esebinen alghanyna, aumaghy atshaptyrym kabiynetterin jasaqtaugha qarjyny qaydan alghanyna nazar audarar edik.  Zairov myrzanyng bankting basqarushy diyrektory bola otyryp, ózine 25 myng dollar kóleminde jalaqy qoyghany bizdi ghana emes, barsha júrtty qyzyqtyrady. Búl premier-ministr Kәrim Mәsimovting jalaqysynan tórt esege joghary. Álde, qargha qarghanyng kózin shúqymay ma?..

Múnday saualdar, shamasy, basqarma tóraghasynyng mindetin atqarushy Ashat Beysenbaevqa da qoyylmasa kerek. «Avgiyding atqorasyn» tazalaugha airyqsha kirisken Beysenbaevtyng «basshylyghy», aqparat qúraldarynyng jazuyna qaraghanda, Zairovtan qalghan kabiynetti qayta jóndeuden ótkizip, jana jihaz aludan bastalghan (aldynghy jihaz bir jyldyng ishinde qatty eskirip qalghan kórinedi). Al BTA-Bankting basqarma tóraghasy bolyp juyrda ghana taghayyndalghan Erik Balapanov jóndeu jasamaghanmen, qyzmettik kóligin janalap ýlgeripti. Ózi de VIP qyzmetterdi kóp paydalanatyn Sәidenov myrza ózining qolastyndaghylargha múnday súraqtardy qoya almaytyn siyaqty.

Bankting «kriziys-menedjmentin» qabyldaugha «Samrúq-Qazyna» әl-auqat qory tóraghasynyng qazirgi orynbasary Elena Bahmutova da belsene qatysqany mәlim. Bahmutova qazirgi kezde BTA-Bankting majoritarlyq aksioneri. Búryn ol Qarjylyq qadaghalau agenttigining basshysy retinde qarjy naryghyn qadaghalaushy bolghan. Shyntuaytyna kelgende, bankting búrynghy basshylarynyng kýdikti operasiyalardy jýzege asyruy, qazirgi kezde qashyp jýrgen Áblyazovting bankting kapitalyna qol súghuy Bahmutova agenttikti basqaryp otyrghan kezge say keledi. Eshtenege qaramastan, Bahmutova hanym bankting syrtqy qaryzdaryn qayta qúrylymdaudy qoldaghan, endi osy tartysty әri tiyimsiz tәsildi ekinshi ret paydalanbaqshy. 2012 jyldyng 22 mamyrynda sóilegen sózinde Elena Bahmutova: «Investorlar realist bolady, sondyqtan BTA-Bankting qayta qúrylymdaudan ótuin Qazaqstangha syrtqy kýshterding yqpalymen baylanystyrudyng qajeti joq. Ekinshi qayta qúrylymdau osyny kórsetedi. BTA-ny qayta qúrylymdaugha belgili bir bankting basyndaghy jeke jaghday dep qarastyrghan jón», - dedi. Alayda, «belgili bir bankting basynda bolyp otyrghan jeke jaghday» salyq tóleushilerding esebinen jýzege asatynyn aitpady.

«Megapoliys» gazetine bergen súhbatynda Elena Bahmutova qadaghalaushy organnyng negizgi mindetterin aita kelip, bylay degen bolatyn: «...Qauip tóngen jaghdayda jauapkershilik eng aldymen bankke, onyng basqaru organdaryna jýkteluin qamtamasyz etuimiz kerek... Diyrektorlar kenesi men aksionerler damu strategiyasyn jasaghan uaqytta salyq tóleushilerding esebinen jeke menshik qarjylyq institutty qútqarugha jol berilmeuin esepke aluy tiyis». Al endi «Samrúq-Qazyna» basshylarynyng biri retinde onyng pikiri nege týbirimen ózgere qaldy?

Ári Bahmutova hanym qazirge deyin BTA-Bankting kýireuine ózin kinәli sanamaydy. «Euraziya birinshi arnasyna» bergen súhbatynda Bahmutova búl jóninde bylay dep kesip aitty: «Jeke óz tarapymnan jiberilgen qatelikterdi BTA boyynsha jol berilgen jalghyz qatelik dep eseptemeymin. Men múny subektivti jәne obektivti jaghdaylardyng qosyndysy dep bilemin. Jeke óz basyma teligim kelmeydi».

Bir aita keterligi, qayta qúrylymdau sharasy Marchenko myrzanyng ýnsiz kelisimimen jýzege asty. Ánuar Sәidenov pen Elena Bahmutovanyng «Marchenkonyng adamdary» dep esepteytinder kópshilik. Últtyq bank tóraghasynyng búl ekeuge әli de әkelik qamqorlyq jasap kele jatqany da teginnen-tegin bolmasa kerek.

Jogharyda aty-jóni atalghan azamattardyng birde-biri bankting basyndaghy mýshkil jaghdaygha baylanysty jauapkershilikke tartylghan joq. Al jazasyzdyq jana qylmysqa jol ashatynyn esten shygharmayyq.

Bas prokuraturanyng «qúlaghyna altyn syrgha»

BTA-Bankting top-menedjmenti tandaghan jol tyghyryqqa tiredi. Endi qaryzgha belsheden batqan bankti kóp bolyp kómektesip, «asardyn» kómegimen qútqaru sharasy qolgha alynatyn sekildi.

BTA-nyng tarihyna kóz salsaq, bar mәsele Áblyazov alyp ketken aqshada ghana emes ekenine kóz jetkizemiz. Bizdinshe, búl bankte strategiyalyq basqaruda qatelikter boldy, investisiyalyq sheshimder dúrys bolmady, bank basshylary ózderine airyqsha jaghday jasaudan tartynbady, ózderin jarnamalaugha kóp kónil bóldi. Búghan qyzmetterine salghyrttyq tanytu men daghdarysqa qarsy bólingen qarjyny qymqyrudy qossaq, bank tek Últtyq qor men salyq tóleushilerge masyl bolyp qana qoymay, býkil el ekonomikasyna ziyan keltiretinin angharu qiyn emes. Bar bәle bankting býgingi menedjmentimen ketse degen tilek bar. Ol ýshin bankting jogharghy basshylyghynda otyrghan eki-ýsh top-menedjerdi qúrbandyqqa shalu qajet bolsa, oghan eng oitayly sheshim dep qaraghan jón.

Áriyne, «Áblyazov-geyt» nauqanynyng shuymen bar bәleni eks-bankirge jaba salu óte tiyimdi. Al ketken qatelikter, kәsiby biliksizdik, qarjylyq qymqyru siyaqty jaghymsyz jayttardy «qayta qúrylymdau» arqyly jasyryp-jabugha bolady. Búl orayda tәuelsiz qarjylyq qúrylymgha audit jasatyp, sonyng nәtiyjesin jariyalau óte ózekti mәsele. Sonday-aq, Bas prokuratura men Qarjy polisiyasynyng da nazaryn audartqan jón. Atalghan organdar shetelde jýrgen eks-bankir men onyng әketken qarjysyn qaytarudy ghana emes, qolda bardy qadaghalap, býgingi kýni bankti qútqaru baghytynda qanday sharalar atqarylyp jatqanyna da nazar audarghany jón.

"Abay-aqparat"