Halyqtyng biylikke yqpaly

Kez kelgen memlekette ózining ishki problemalary bolady, keybireuleri sheshimin tez tauyp jatsa, al keybiri úzaq jyldargha sozylyp ketedi.  Olardyng ishinde qogham men biylikting birlese otyryp, mәmilese  jýrip, sheshimin tabatyn súraqtary da bolady.

Qazir aqparat maydany jýrip jatqan kezde, ýnsiz qalugha bolmaydy. «Ýndemegen – ýidey pәleden qútylady» degen sóz qazir eskirdi. Qogham bәrin «kóteredi» degen týsinik te keshegi kýnning úghymy.

Jana zamanda halyq ashyq dialogty talap etedi, birge taldaydy, talqylaydy, synaydy, úsynady. Búnyng bәri bizding azamattyq qogham   damuyna dúrys baghyt-baghdar berip keledi dep oilaymyn.

Jaqynda ghana tilge baylanysty týitkildi mәsele kóterilip, onyng ayaghy әleumettik jelide ýlken sayasy daugha ainala jazdady. Ol Preziydent Ákimshiligi basshysynyng Birinshi orynbasary Dәuren Abaevtyng Resey deputattarynyng Qazaqstanda orys tili qysym kórip otyr degen jansaq pikirine oray  bergen súhbatynan tuyndap otyr.

D.Abaev songhy jyldary Qazaqstan Respublikasynyng sayasy ómirinde óz pikirin taysaqtamay aityp jýrgen tanymal sayasatkerlerding biri. Al sayasat kýrdeli sala  - keyde osyp týsui kerek, keyde oiyp týsui kerek...

Býginde biylik tarapynan óz pikirin qoghammen ashyq bólisip jýrgen sayasatkerler biren-saran ghana.

Qogham dúrys aqparat almaghan son, san sózding sonyna eredi. D.Abaev oryndy kótergen negizgi, týiindi mәseleler búrmalanyp qana qoymay,  syrt qaldy da, al bar jelining kýshi jeke adamnyng basyna syn aitu men  min taghugha baghyttalyp ketti.

Naqtylay aitsaq, búl kýnderi ýdep túrghan indet te, vaksinagha baylanysty keraghar pikirler de, tipti Tokio olimpiadasynyng qorytyndylary turaly mәseleler de úmytylyp, oi- pikirler aghyny mýldem basqa arnagha búrylyp kete berdi.

Ayta ketu kerek, búl Resey tarapynan bizding memleketke jasalyp jatqan aqparattyq shabuyldarynyng birinshisi emes qoy.

Esterinizde bolsa, osydan biraz uaqyt búryn Resey Dumasynyng deputattarynyng qazaqtyng jerine qatysty pikirleri de bizding qoghamda ýlken alandatushylyq tughyzghan bolatyn. Osy mәselege oray, kóptegen qogham qayratkerleri, sayasatkerler, sarapshylar óz pikirlerin bildirdi. Óitkeni,  Nikonov pen Fedorovtar  resmy túlghalar bolghandyqtan, olardyng sózderi sayasilandyryldy.

Ózim de «Abai.kz» saytynda «El de – qazaqtiki, jer de – qazaqtiki» degen maqala jariyalaghan bolatynmyn.

QR Syrtqy ister Ministri Múhtar Tileuberdining Resey Syrtqy ister ministrligine joldaghan notasynan keyin júrt kónili ornyna týsti.

Resey tarapynan Syrtqy ister Ministri S.Lavrov pen Resey Preziydentining Baspasóz Hatshysy V.Peskovtar resmy týsinikteme berip, búl deputattardyng jeke pikiri, resmy kózqaras emes  degenderinen  keyin, qogham tynshydy.

Til sayasatynda qazaq tilining memlekettik til retindegi tolyqqandy qyzmetin qamtamasyz etu maqsatynda biraz sharalar atqarylyp keledi. Sonyng ishinde songhy jyldary oryn alghan manyzdy ózgeristing biri - qazaq tilin latyn grafikasyna kóshiru iydeyasy edi.

Búl tarihy manyzdy sheshim týbi qazaq tilining derbes til retinde damuyna jol ashady, kirillisanyng yqpalynan ajyraydy degen perspektiva Reseyding kónilinen shyqpaytyny da anyq.

Sondyqtan da, Soltýstik kórshimiz búl baghytymyzdy ashyq synap ta, ókpe-renishin bildirip te jýr.

Al tariyhqa ýniletin bolsaq, qazaq tilining damuy men ósui túrmaq, onyng saqtaluyna ne bir kedergiler jasaldy. Mәselen, qazaq tili kommunistik  iydeologiya túsynda qatty qyspaqqa alyndy, tildi qoldaytyn azamattar «panislamistik», «panturkistik» pighyldaghy últ ókilderi retinde qudalandy da. Qazaq intelliygensiyasy bir-birine kýl shashty. Gazet betterinde últ ziyalylaryn bir-birine aidap salyp otyrdy. Týrmege japty, moynyna qamyt saldy, itjekkenge jer audardy, atyldy, asyldy. Qazaq taryday shashyrap ketti...

Búl - shyndyq.

Til sayasaty - memleketting jandy jeri. Ol, әriyne, ishki mәselemiz bolghanymen, onyng memleketimizding syrtqy sayasatyna da, diplomatiyasyna da, halyqaralyq sayasatqa da auqymy men kýshining әseri mol.

Talay ziyaly orta aldyna shyghyp súhbat berip,  últ ýshin  manyzdy mәselelerdi kóterip qana qoymay, olardyng sheshimin de tauyp, jauapkershilikting jýgin arqalap jýrgen Dәuren Abaev Qazaqstanda orys tiline qysym turaly sóz qozghaudyng ózi әdiletsiz degeni shyndyq emes pe?

D.Abaevtyng jauaby - eki memleketting arasyndaghy qalyptasqan qatynastargha salqyndyq tiygizip almau, ushyqtyrmau taktikasyn ústandy dep týsinemin. Ol óz halqynyng danalyghyna sengen bolar.

Resey Federasiyasy bizding kórshimiz ghana emes, ol bizding sayasi-ekonomikalyq seriktesimiz. Eki elding qarym-qatynasynyng masshtaby býgin auqymdy, salmaqty bolyp otyr. Demek, Reseyge bergen jauapta, Qazaqstan kórshi memleket arasyndaghy óz-ara tiyimdi qarym-qatynas strategiyasyn ústanatynynan habar berdi. Osynyng arqasynda taraptar óz ústanymdaryn resmy naqtylady deuge bolady. Búl halyqaralyq qatynastarda qalyptasqan ýrdis.

Búl - sayasat.

Qogham belsendileri oryndy mәsele kóterip, ózderining últjandylyq qasiyetterin tanytty. Últyn sýiy – últshyldyq pa eken? Sonymen qatar, zang búzylmauy kerek. «Til maydany» qozghalysy resmy tirkelgen be, әlde tirkelmegen be? Qúqyqtyq qúziretteri bar ma? Osy mәselelerdi ashyq aqparat kózderinde jariyalau kerek. Qogham ashyq, anyq aqparat aluy qajet.

Osy jaghdaydy ashyp, ajyratyp halyq arasynda ekiúshty pikir qalyptastyrmau ýshin týsindiru júmystaryn jýrgizu tikeley QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrligining qúzyryna kiretindigine qaramastan, ministrlik tarapynan eshqanday mәlimdeme bolmaghany  ókinishti.

HHI ghasyrdaghy jahandanu óz erekshelikterimen qatar, qiyndyqtaryn da әkeldi. Qogham damydy, oiy ósti, san-aluan aqparatqa qol jetkizdi.

BAQ tórtinshi biylik bolsa, әleumettik jeli onyng  negizgi qantamyry bolyp otyr.

Osyghan baylanysty әleumettik jelining songhy kezdegi ahualyn da aita ketkim keledi. Óitkeni  FB, Instagramm siyaqty jelilerdi ashyp qalsan, ósek-ayan taratqan júrt, bir-birimen alysqan blogerler, elding jeke ómirinen (onyng ishinde jeke jazbalarynan ýzindi) aqparattargha tolghan dýniye. Al eng soraqysy, kemsitu, adamnyng namysyna tiyetin balaghat sózdermen birin-biri soqqylau, top-topqa bólinip jaulasu, arghy jaghy sottasu.

Búl jeli әreketteri moralidyq jaghynan da, zang túrghysynan qanshalyqty oryndy?  Blogermin, tanymalmyn dep, nemese hayp jinau maqsatynda jeke adamnyng qúqyghyn búzugha bolmaytyny zanmen bekitilgen. Osy talap әleumettik jeli jýiesine qoldanylmaydy ma degen oy keledi?

Osyghan oray, QR Senat Parlamentining Tóraghasy M.Áshimbaevtyng úsynysymen ý.j. nauryz aiynda ótken «Jahandanu dәuirinde últtyq qúndylyqtardy dәripteu – keshendi janghyrudyng negizi» atty parlamenttik tyndauda senator B.Júmaghúlov Bas bayandamasynda «Áleumettik jeli turaly» jeke zang qabyldau turaly úsynys bergen edi. Dәl qazir sol zannyng qajettigi  ayqyn kórinip otyr. Óitkeni,  Zang әleumettik jeli jýiesin shekteu ýshin emes, zang ayasynda retteu ýshin qajet.

Memleketimizdegi modernizasiya, reformalar  halyq talabyna oray jýrgizile bastaghany quantady. Búl - halyqtyng biylikke yqpalynyng kórinisi ekendigi dausyz.

Dәl qazir daulasatyn da, jaulasatyn da uaqyt emes. Últtyq ruh birigip, ishten nemese syrttan keletin qaterlerge bir kisidey qarsy túratyn últtyq memleket qúruymyz kerek.

Búghan Preziydent Q.Toqaevtyng «Estushi memleket» konsepsiyasy dәlel bola alady.

Osy konsepsiya azamattar men azamattyq qogham instituttarynyng sheshimder qabyldau prosesine jәne memleket isterin basqarugha qatysu dengeyin arttyryp keledi.

Men de osy memleketting azamaty retinde óz qúqyghymdy paydalanyp jәne memlekettik sayasattyng әr dengeyinde jauapty qyzmet  atqarghan tәjiriybeme sýiene otyryp, Qazaqstan Preziydenti Q.Toqaevqa, Parlament Senatynyng Tóraghasy M.Áshimbaevqa, Mәjilis Tóraghasy N.Nyghmatullinge, Premier-Ministr A.Maminge tómendegidey Úsynys bildiremin:

1. QR Mәdeniyet jәne sport ministrligin – QR Mәdeniyet, aqparat jәne til ministrligi retinde qayta qúru;

Til mәselesi  - memlekettik mәsele. Til komiyteti Bilim jәne ghylym ministrligi qúramyna berilgenimen, ol memlekettik mәseleni sheshude eshqanday statusqa ie emes. Sondyqtan da úsynylyp otyrghan ministrlik qúziretine berilse, sonda ghana til sayasaty memlekettik mәrtebege ie bolady.

2. QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministrliginen:

QR Turizm jәne sport ministrligin qayta qúru;

Qoghamdyq  damu funksiyasyn - Qazaqstan Halqy Assasmbleyasyna (QHA) bere otyryp, onyng atauyn Qoghamdyq damu jәne Qazaqstan Halqy Assambleyasy dep qúru.

Búl QHA-ng  etnosaralyq, konfessiyaaralyq beybitshilikke, әriptestik pen kelisimge baghyttau júmysyn jýrgizudegi mýmkindigin keneytedi, rólin ósiredi dep bilemin. Uaqyt talaby da osyny qajet etip otyr.

Úsynylyp otyrghan memlekettik organdardyng qúrylymdyq ózgeristeri respublikalyq budjetten qosymsha qarjy bóludi talap etpeydi.

3. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Qazaqstan strategiyalyq zertteuler institutynyn (KAZISS) negizgi  baghytyn saqtay otyryp, onyng auqymyn keneytip, Reseyding MGIMO instituty siyaqty halyqaralyq diplomattar, sayasatkerler, ekonomister, zangerler, jurnalister dayarlaytyn bilim ordasyna  ainaldyru.

Halyq ta, biylik te búl úsynystarymdy qoldar jәne jetildirer dep oilaymyn.

Uәlihan Qalijanov,

ÚGhA akademiygi, Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz