Senbi, 23 Qarasha 2024
5261 25 pikir 20 Tamyz, 2021 saghat 13:27

Qazaqstan qorghanys qabiletin joghaltuda

Tirkelmegen "El tiregi" partiyasy elimizding qorghanys salasyna qatysty mәlimdeme jasady. Olar elimizding qorghanys potensialy әlsireude degen oida jәne dereu arada doktrinany qayta qaraugha shaqyrady. Nazarlarynyzgha mәlimdemeni úsynamyz.

SAYaSY «EL TIREGI» PARTIYaSYNYNG MÁLIMDEMESI
18.08.2021

Qazaqstan qorghanys qabiletin joghaltuda!
Qazaqstan shekarasyna tóner qauip kýnnen kýnge kýsheyip keledi. Eger elimizge tútqiyldan shabuyl jasaytyn bolsa oghan tótep berer әskery quatymyz tómen, әlsiz. Áskery tehnikamyz otalsa jýrmeytin, jýrse qozghalmaytyn, kónening kózi bolghaly qay zaman. Al elimizge qauip tóner bolsa halyqty qalay qorghamaqpyz? El qorghanysy turaly «El tiregi»partiyasynyng mәlimdemesi.
Qazaqstan - eng úzyn shekarasy bar jәne әlemdegi halyq tyghyzdyghy eng tómen memleket.

Global Firepower Index of Military Power Index (GFP) 2020 sәikes, Qazaqstan 63 -shi orynda, al bizding aimaqtyq kórshimiz Ózbekstan 52 -shi orynda, yaghny bizding elden 10 ball joghary. Stokgolim halyqaralyq beybitshilikti zertteu institutynyng (SIPRI) mәlimetteri boyynsha, Qazaqstan 2019-2020 jyldary qorghanys shyghyndaryn ortasha eseppen 10%-gha qysqartqan.

Al múnyng bәri Aughanstan otqa oranyp jatqanda, Qarabaq әli de soghys qimyldarynyng zardaptarynan dýr silkinude. Soltýstikting qauipi tónip tqrghan kezde әr týrli sayasatkerlerding etnikalyq arazdyq pen aumaqtyq talaptaryn qozdyratyn, ýnemi qysym men aqparattyq shabuyldary toqtamaydy. Shyghystaghy kórshimizding de kýshi men qysymy artyp, sanaspasqa kelmeytin boldy.

Osy kezde Qorghanys ministrliginde ótken apparattyq keneste tek «qyraghylyqty arttyru» turaly sheshim qabyldandy!
Búl nonsens, mәnsiz! Býginde býkil qorghanys ónerkәsibi shatqayaqtap, qorghanys kәsiporyndary damudan kende qalyp qana qoymay, sonymen qatar tapsyryssyz qaluda. Bizding otandyq Oraldaghy «Zeniyt» zauyty kelisimshartsyz qaluda, al kóp maqsatty әskery kemening qúrylysy reseylik merdigerge senip tapsyryldy. Búl qalay boluy mýmkin?!
«Tochka U» taktikalyq zymyrandaryn shygharghan PZTM zauyty býgin bankrot!
«Qazaqstan Paramount Engineering» ozyq tehnologiyasy bar su jana zauytqa tapsyrys joq!

«Qazaqstan injiniring» qorghanys kәsiporyndarynyng memlekettik holdingi - bankrot!

Býginde qysqartylyp jatqan qorghanys budjetining negizgi bóligi Reseyge shyghyndaluda. Qorghanys ministri qorghanys kәsiporyndaryn jabudy jәne azamattyq óndiriske qayta baghdarlaudy talap etip otyr. Qos maqsatty ónim shygharatyn memlekettik kәsiporyndardy baqylausyz jekeshelendiru bastaldy.

«Qazaqstan injiniring» memlekettik qorghanys holdingi negizinen bankrot bolghany bylay túrsyn qaryzgha batuda. Últtyq holdingting 30 milliard tenge qaryzgha qaydan batuda? Búl jaghdaygha kim kinәli? Nelikten Qazaqstan qorghanys qabiletin tómendetu arqyly óz basshylyghynyng qatelikteri ýshin tóleui kerek?!

Áskerler ýnemi sybaylas jemqorlyq janjaldarymen dýr silkinedi. Barlyq derlik generaldyq lauazymdar men Qorghanys ministrining jeke advokattary sybaylas jemqorlyq boyynsha sottaldy.
Soghan qaramastan, Qorghanys ministri qorghanys budjetin taghy da qysqartamyn dep maqtanuda.
Armiyada eshqanday reforma joq, Kenestik kezenning qaldyghy ghana! Qorghanys ónerkәsibin damytudyng jospary joq!
Biz qazirgi halyqaralyq syn -qaterler men bizding elge tónetin qauipke qalay jauap bermekpiz?!

Býginde sheteldikterding bәrining negizgi lobbisteri jәne otandyqtardyng bәrining jaulary - Qorghanys ministri men Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri!

Múnday ministrlermen biz qorghanysymyzdan aiyrylyp qana qoymay, Tәuelsizdigimizden de aiyrylyp qaluymyz mýmkin!

«El Tiregi» partiyasy bizding elding biyliginen otandyq qorghanys ónerkәsibi men Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshterin jedel qoldaudy talap etedi!
El Tiregi partiyasy Qazaqstan Respublikasynyng Áskery doktrinasyn qayta qaraugha shaqyrady. Ony әskeriyler emes, sarapshylar men osy salanyng mamandary, Qauipsizdik Kenesi men elding patriottyq kýshterining ókiletti ókilderi jazuy kerek!

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408