Búghan deyin anda-sanda aitylyp kelgen jana qúrylys sapasynyng nasharlyghy kópqabatty ýilerding solayymen qúlau «janalyghyna» úlasyp otyr. Qaraghandyda o dýniyege onsyz da tartatyn «Besoba» atalghan (Qay «myqty últshyl» solay atady deseyshi?!) mistikalyq atauy bar qala manayyndaghy salynghan kópqabatty ýiding bir bóligi  júrttyng kózinshe, kesken terektey súlap týsti. Abyroy bolghanda adam shyghyny bolmady. Adam shyghyny bolmady degen sóz әlgi qyruar qúrylys qarjysy jay ghana esepten shygharylyp, arty «qoy, boldygha» úlasady dey beriniz. Ol ýshin eshkim jauap bere qoymas, sebebi, onyng artyn oidaghyday bitirudi bizdegi jemqorlyq «infraqúrlymy» kelistirip qolgha alatyny týsinikti. Óitkeni, sol qúrylysty salghanda bólisken jergilikti biylikti taghayyndaghan ortanghy biylik te, ony taqqa qonjiytqan jogharghylar da setinemesten ondaghan jyldar otyrghanyna kimning kýmәni bar? Qaydaghy bir kópqabatty jana ýy 2-3 jylgha jetpey qúlap týsti dep ornyn bosatatyn, ne sottalatynday ne kórinipti?

«Megopoliys» gazetining jazuyna qaraghanda, sol kópqabatty ýiding «trugin» indetu maqsatynda jappay tekseris nәtiyjesi eldegi túrghynjay qúrylysynyng betimen ketkendigin resmy týrde aitylatynday «qúrylysshylardyng kóptegen ereje búzu kórinisterin» anyqtapty.

Búghan deyin anda-sanda aitylyp kelgen jana qúrylys sapasynyng nasharlyghy kópqabatty ýilerding solayymen qúlau «janalyghyna» úlasyp otyr. Qaraghandyda o dýniyege onsyz da tartatyn «Besoba» atalghan (Qay «myqty últshyl» solay atady deseyshi?!) mistikalyq atauy bar qala manayyndaghy salynghan kópqabatty ýiding bir bóligi  júrttyng kózinshe, kesken terektey súlap týsti. Abyroy bolghanda adam shyghyny bolmady. Adam shyghyny bolmady degen sóz әlgi qyruar qúrylys qarjysy jay ghana esepten shygharylyp, arty «qoy, boldygha» úlasady dey beriniz. Ol ýshin eshkim jauap bere qoymas, sebebi, onyng artyn oidaghyday bitirudi bizdegi jemqorlyq «infraqúrlymy» kelistirip qolgha alatyny týsinikti. Óitkeni, sol qúrylysty salghanda bólisken jergilikti biylikti taghayyndaghan ortanghy biylik te, ony taqqa qonjiytqan jogharghylar da setinemesten ondaghan jyldar otyrghanyna kimning kýmәni bar? Qaydaghy bir kópqabatty jana ýy 2-3 jylgha jetpey qúlap týsti dep ornyn bosatatyn, ne sottalatynday ne kórinipti?

«Megopoliys» gazetining jazuyna qaraghanda, sol kópqabatty ýiding «trugin» indetu maqsatynda jappay tekseris nәtiyjesi eldegi túrghynjay qúrylysynyng betimen ketkendigin resmy týrde aitylatynday «qúrylysshylardyng kóptegen ereje búzu kórinisterin» anyqtapty.

Kәzirgi kezde Qaraghandynyng «Besoba» manayy shynynda da qúrylys obasyna ainalatyn týri bar. Qysqasy, búdan 5-6 jyl búryn elding qalalaryn biylegen «biyshi krandar» biyligining әuselesine de, onyng qyrmanyna da endi toyatyn boldyq.

«Abay-aqparat»