Orys әdebiyetindegi Pavel Korchagiyn, doktor Ayboliyt, Buratino, Ostap Bender, Gleb Jeglov, Shtirlis siyaqty ózge de  tanymal keyipkerlerding әraluan kezender men týrli buyndardyng kulittik túlghasyna ainalghany anyq. Ótken ghasyrdaghy orys ziyalysynyng beynesi, әdette, doktor Jivagomen baylanystyrylady. Al zamandastaryn sonynan erte bilgen Timur beynesine balalar armiyasynyng kóshbasshysy túlghasy toptastyrylghany dausyz.

Orys әdebiyetindegi Pavel Korchagiyn, doktor Ayboliyt, Buratino, Ostap Bender, Gleb Jeglov, Shtirlis siyaqty ózge de  tanymal keyipkerlerding әraluan kezender men týrli buyndardyng kulittik túlghasyna ainalghany anyq. Ótken ghasyrdaghy orys ziyalysynyng beynesi, әdette, doktor Jivagomen baylanystyrylady. Al zamandastaryn sonynan erte bilgen Timur beynesine balalar armiyasynyng kóshbasshysy túlghasy toptastyrylghany dausyz.
Belgili bir dәrejede simvolgha ainalghan osy keyipkerlerding qay-qaysysy da – qalamger qauymnyng qiyalynan tuyndaghan әdeby obraz. Eger de osy kórkem shyndyq taspagha týsirilip, kino tilinde sóilemegende atalmysh personajdar sonshalyqty tanymal bolar ma edi?! Kesip aitu qiyn. Áytse de, búqaragha   әserining kýshtiliginen de «ónerding ishindegi eng manyzdysy» sanalghan kino salasynyng qúdiretin moyyndamau әste mýmkin emes. Osy túrghydan alghanda әdebiyet pen kino janrlarynyng bir-birimen salalasa, sabaqtasa әreket etkeni, tyghyz birlikte damyghany óner ýshin de, qarapayym júrtshylyq ýshin әldeqayda tiyimdi bolar edi. Mysaly, L.Tolstoydyng «Soghys jәne beybitshilik», «Anna Karenina», M.Sholohovtyng «Tynyq Don», IY.Turgenevting «Anshynyng jazbalary», «Asya», N.Gogoliding «Viy», «Revizor», M.Gorikiyding «Tabor shyghandap barady», A.Chehovting «Vanya aghay», Iliya Ilif pen Evgeniy Petrovtyng «On eki oryndyq», A.Rybakovtyng «Qanjar», «Qola qús» atty shygharmalarynyng jelisimen ekrandalghan filimderding keshegi kenestik kenistikte ýlken qúbylys retinde baghalanghany óz aldyna, orys әdebiyetining inju-marjanday osynau múralarynyng baghasyn odan әri arttyra týskeni kýmәnsiz. Qazaq әdebiyetinde de osy uaqytqa deyin qanshama klassikalyq dýniyeler jaryq kórdi! J.Aymauytov, B.Mayliyn, M.Áuezov, Gh.Mýsirepov, S.Múqanov, I.Esenberliyn, H.Esenjanov, olardyng ber jaghyndaghy S.Múratbekov, S.Jýnisov, Á.Kekilbaev, S.Smataev, Q.Ysqaq, Á.Tarazi, M.Maghauiyn, D.Isabekov tәrizdi óndirtip jazyp, ómirsheng beyneler qalyptastyrghan, qazaqtyng janyn, bolmysyn, qily taghdyryn tartymdy tuyndylargha arqau etken maytalman qalamgerlerimiz jetip-artylady. Alayda S.Seyfullinning «Daladaghy qughyn», Á.Núrpeyisovting «Qan men ter», B.Soqpaqbaevting «Mening atym – Qoja», D.Isabekovting «Gauhartas», J.Qorghasbekting «Jansebil» ispetti birdi-ekili shygharmalaryn aitpaghanda, qazaq әdebiyetining nebir tendessiz tuyndylary, negizinen, ekrannan tys qalyp otyr. «Qazaqfilimnin» atynan  týsirilgeni bolmasa, kezinde M.Áuezovting «Kókseregi» men «Qarash-Qarash oqighasynyn» ózin de qyrghyzdar ekrandady…
Áriyne, qazir de ssenariy jazylyp, kino týsirilip jatyr. Biraq kәsiby rejisserlerimiz T.Temenovten bastap, S.Narymbetov, Ú.Qoldauova, S.Aprymov, ol-ol ma, tipti E.Raqyshev siyaqty әuesqoylar men D.Salamat, S.Ábdihalyq tәrizdi jastargha deyin ózi jazyp, ózi týsirmese nemese bireuge arnayy jazdyrtpasa, kónili kónshimeytin әdet tapty. «Jigitke jeti óner de az» ekeni ras. Biraq «әrnege әsempaz bola bergen de» jónsiz. Ekining biri Vasiliy Shukshin emes. Ol siyaqty әri akter, әri jazushy, әri rejisser, sonday-aq últ tabighatynyng shyn mәnisindegi tamyrshysy dengeyine kóterilu ýshin adamgha, mýmkin, airyqsha tabighy talant, eng bastysy, óz últymen tamyrlas, taghdyrlas sezimtal jýrek, suretkerlik tereng payym-parasat kerek shyghar. Ekrandalugha layyqty dýniyeler bolmay jatsa, bir sәri. Tipti sonday mәngilik múralardy izdep tauyp, jaryqqa shygharyp, shygharma men onyng avtoryna ekran arqyly ekinshi ómir syilaudyng ózi de últ mәdeniyetine degen ýlken qúrmet, janashyrlyq emes pe?! Ókinishke qaray, bizding rejisserlerimiz búlay oilamaydy. Qay taqyryp, qay mәselede bolsyn, tynnan jol salyp, ózinshe әreket etkendi hosh kóredi. Sol sebepti de, kórkem әdebiyet pen kino tәrizdi qústyng qos qanatynday egiz janr kýni býginge deyin bizde bir-birin jatsynumen kele jatyr. Rejisserin tapqan jaghdayda «Abay joly», «Úlpan», «Aqqan júldyz», «Kóshpendiler», «Aq Jayyq», «Alasapyran», «Jabayy alma», «Sýiekshi» shygharmalarynyng myndaghan kórermenning kózayymyna ainalary anyq edi. Átten, sol Múhtar, Ghabiyt, Sәbitter uaqytynan sәl erte tudy nemese kino ónerine V.Shukshin siyaqty den qoigha, bәlkim, zamany múrsha bermedi. Bir jaghynan, Sh.Aymanov, M.Begaliyn, S.Qojyqov, Sh.Beysembaev, A.Qarsaqbaev syndy ghajayyp kinogerlermen iyqtasa ómir sýrgendikten de, olardyng «baqshasyna» týsudi qajetsiz sanaghan bolar. Sebebi qazaqtyng arghy-bergi folikloryna qanyq, jana dәuir әdebiyetine jetik atalmysh rejisserlerding qazaq әdebiyetine onsyz da múryn shýiirmesi belgili. Tek ol kezde «Qazaqfilimde» býgingidey biylik bolghan joq. Týsiriluge tiyisti dýniyelerding tizimi de, qarajaty da tek Mәskeu arqyly bekitildi. Keshegi agha buyn rejisserlerimizding erki ózinde bolghanda qazaq әdebiyetining talay tamasha tuyndysy sol Sh.Aymanovtyng túsynda-aq kino tilinde sóilegen bolar edi. Óz qolymyz óz auzymyzgha jetkenine de 20 jylgha juyqtady. Alayda osy úlan-ghayyr mýmkindikti últ paydasyna asyru kórkem әdebiyetten habarsyz, últynyng iyisi múrnyna barmaytyn býgingi rejissersymaqtardyng qolynan kele qongy neghaybyl.
Sóz arasyndaghy syr
«Qazaq әdebiyetining klassikalyq shygharmalaryn keninen ekrandaugha kenestik kezende mýmkindik bolmady» degende, myna bir jayt eriksiz eske týsedi. Osydan on shaqty jyl búryn qazaq kinosy ózining 70 jyldyghyn atap ótken-di. Sol jolghy derekke jýginsek, 70 jyl ishinde bizde kórkemsuretti 200 filim dýniyege kelipti. Al sodan tura ýsh jyl búryn kinostudiyanyng dublyaj bólimi ózining eki mynynshy filimining túsauyn kesip, toy jasaghany bar! Al endi salystyryp kóriniz: 200 ben 2000! Yaghny biz 70 jyl boyy qazaq kórermenine tól tuyndylarymyzdy emes, audarma filimderdi meylinshe molynan úsynugha mәjbýr boldyq. Qazaq kinosyna degen kenestik kezendegi kózqaras osydan-aq kórinip túrghan joq pa!.. 
Osynday jaghdayda әdeby shygharmanyng aidarynan jel esip, tandauly keyipkerlerding últ úrpaghyn sonyna ertetindey iydeal túlghagha ainaluy mýmkin be?! Meninshe, mýmkin emes…

Roza RAQYMQYZY
“Alash ainasy” gazeti 9 shilde 2009 jyl