"Tәnir" degen qazaq "músylmanmyn" degen qazaqpen aityspasyn
"Tәnir" degen qazaqqa "músylmanmyn" degen qazaqpen aitysyp-tartysudyng esh qajeti joq. Ol eshqanday maghynasyz aitys bolady.
"Tәnir" degen qazaqqa óz júrtynyng dýniyetanymyn, týsinigin, dәstýri men salttaryn aityp, onyng Tәnirlik bastauyna nazar audarsa jetkilikti.
Últtyq tәrbiyemen ósken jan ony tez úgha qoyady.
Ol onyng qanyna singen qasiyet.
Ekinshiden, Qazaq últynyng tarihy óte tereng ekenin aitu kerek.
Qazaq danalyghyn qúlaqqa qúi kerek.
Din dogmasy men ertegisin shynayy tarihy bayangha auystyru kerek.
Shyndy shyn, ótirikti ótirik deuge ýirenu kerek!
Sonda әr qazaqta tarihyna degen maqtanysh, ózine degen senim tuady. Namys oyanady, onymen birge "Men qazaqpyn!" degen ór sezim payda bolady... Tamyryn tabady...
Ótkenine qúrmet artady.
Ol býgingi tәuelsiz memleket qalybyna jalghasyp, halyq ózin ózi janadan tany bastaydy.
Últ bolyp birigu prosesi jyldamdaydy.
Memlekettiligi kýsheye týsedi.
Osy funksiyany qazir eshbir din atqara almaydy.
Olardyng qara qazany qayshylyqty talas-tartystan qaynap jatyr.
Eshbir dinde ózara ymyra joq.
Onday jerde bereke- birlik te joq...
Qazaq "býlingennen býldirgi alma" demeushi me edi!
Ol osy sebepten aitylghan!
Ábdirashit Bәkirúly
Abai.kz