Almaty qalalyq túraqty orny joq adamdardy beyimdeu ortalyghy qalamyzdaghy jalghyz ortalyq bolghannan keyin ony panalaytyndardyng sany óte kóp. Alayda ortalyqtyng qazirgi jaghdayy syn kótermey túr. Búlay deuimizge sebep, 130 adamgha arnalghan mekeme key mezgilde 200-den astam adamgha deyin qabyldaugha mәjbýr bolady. Bir soraqysy, olardyng bir bóligi jylu jýiesi, dәrethana, juynatyn jeri joq, adam túrghysyz bólmelerge ornalastyrylady. Songhy jyldary qojyraday eski mekemeni saya tútyp keletin qaradomalaqtardyng da qatary artqan. Olar osynda búqpantaylap kelip, óz aghymdaryn nasihattaytyn ózge diny úiymdardyng arbauyna týsip jatyr.
Ortalyqtyng aulasyna kirip barghanda kózimiz birden eski ghimarattyng aldynda toptanyp otyrghan adamdargha týsti. Múnda birinshi ret ayaq basqan adam qarttar ýiine tap boldym dep oilauy mýmkin. Sebebi toptanyp otyrghandardyng kóbi shau tartyp qalghan kәriler.
«2001 jyly salynghan mekemede qazirgi kýni 100-den asa adam túrady. Osy jyldyng alty aiynda 375 adam qabyldadyq, byltyrghy jyly 608 adamdy panalatqan edik. Múnda, әsirese qystyng kýni keletinder qatary kóp. Ayaq kiyimi, jyly tony joq adamdardy syrtqa teuip tastaugha dәtimiz shydamaydy. Sondyqtan qaqaghan ayazda ýsip qalmauy ýshin 130 adamgha arnalghan oryngha 200-den astam adamdy jatqyzamyz. Osydan birneshe jyl búryn bazbireuler ortalyqtyng janynan 150 oryngha arnalghan jataqhananyng qúrylysyn bastaghan. Ol eki-ýsh jyldan beri qalanyp bitpey, qantarylyp túr. Artyq adamdardy qoldan jaghday jasap, sonda jatqyzamyz. Bizge qarapayym dәrethana tabudyng ózi qiyn, birneshe kýn búryn «biotualet» alayyq dep oilaghanbyz, biraq ony esh jerden tappadyq. Endi dәrethananyng ornyna shelekterdi paydalanyp jýrmiz»,- deydi ortalyq diyrektorynyng orynbasary Gýlnar Sýleymenqyzy.
Songhy alty aida mekemege 279 er adam, 96 әiel qabyldanghan. Olardyng ishinde jazasyn ótep kelgenderding sany 43-ke jetken. Múndaghy qazaqtardyng qatary da jyldan-jylgha kóbeyip jatyr eken. Alty aidyng ishinde mekemege 120 qaradomalaq týsken. G.Sýleymenqyzynyng aituynsha, ortalyqqa әrtýrli dinning ókilderi kelip, uaghyzdaryn jýrgizedi. Tamaq, kiyim bergen bolyp, ashyq týrde adamdardy óz dinderine tartugha әreket jasaydy. Bir ókinerligi, múnda Islam dinin uaghyzdaytyndar bas súqpaydy. «Men osynda birneshe jyldan beri júmys isteymin. Osy uaqyt ishinde Alla jolyn, Payghambar hadisterin nasihattap kelgen adamdardy kórmedim. Ótkende bir adamdar kómek kórsetemiz dep uәde berip edi, biraq sol ketkennen molynan bir-aq ketti», - deydi G.Sýleymenqyzy.
Biz Bomj ataytyn adamdardy qalanyng kez kelgen búryshynan keziktiruge bolady. Áriyne olargha qarap qoghamdy kinәlay almaysyn. Psihologtardyng aituynsha, Bomj-dyng basym bóligi әleumettik jaghdaydyng dúrys bolmauynan, araqqa salynudan osynday kýige týsedi eken. Al olardy qayta tәrbiyelep, ong jolgha týsiru kimning bolsyn qolynan kelmeydi. Túraq orny joqtar mekemesinde osyghan deyin 32 qyzmetker júmys istegen. Byltyrghy jyly 60 adamgha deyin oryn berildi. Alayda jalaqynyng azdyghynan, esesine júmystyng auyrlyghynan búl oryndargha mamandar tolmay túr. Kelgen mamandar bir-eki kýnnen keyin túraqtamay qayta ketip qalatyn kórinedi. Búl jerdegi taghy bir kiltipan, Bomjdardyng kóbisining qújattary bolmaydy. Al olardy jasatugha ministrlikten aqsha bólinbeydi eken. «Qújat jasatu ýshin keminde 2000-3000 tenge kerek. Búl aqshalardy jinaugha Bomjdardyng shamasy kelmeydi. Sondyqtan biz ózderiniz siyaqty kelgen-ketken adamdardan aqsha súraymyz. Áriyne keybireuleri kóshede qayyr tilep, aqsha jinaydy. Alayda qújat dayyndap bolghannan keyin júmys, ne baspana tabylmay, qayta iship ketedi», - deydi diyrektordyng orynbasary.
Ghimarattan syrtqa shyqqanda alqa-qotan jayghasqan shal-kempirler әli otyr eken. Bizge jaltaq-jaltaq qaraydy. Ájim torlaghan jýzderinen ókinish pen renish, ne nәrsege bolsa moyynsúnatyn sharasyzdyng taby bayqalady. Búl jer maghan ýisizderding baspanasy emes, astanasy siyaqty kórinip ketti!
Marat QASYMÚLY:
- Búl ortalyqta jatqanyma bir jylday boldy. Almaty oblysynda tuylyp, óstim. Áyelim ishimdikke salynyp, sodan ekeumiz ajyrastyq. Taghdyr soqpaghymen osy jerdi panalaugha mәjbýr boldym. Eki úl, bir qyzym bar. Qyzym Semey qalasyna túrmysqa shyqty. Kishi úlym әielimmen birge, ýlken úlym osy Almatyda túrady. Ózim Almaty Deneshynyqtyru institutyn tәmamdaghanmyn. 22 jyl týrli oqu oryndarynda múghalim bolyp qyzmet istedim. Songhy ret enbek etken mektebim - №103 gimnaziyasy. Úl-qyzdarymnyng qasyna baryp túrmaymyn, ózim júmys istep, bólek ýy satyp alamyn. Diplom, barlyq qújattar dayyn túr. Qazir júmys izdep jýrmin.

Nikolay KOROTISKIY, Almaty qalasy túraq orny joq adamdardy beyimdeu ortalyghynyng diyrektory:

- Qalada әrbir onynshy adam tirkeuge túrmaghan. Múnday azamattar ýisizder dep esepteledi. Olar ózderin Almatynyng túrghyndarymyz dep eseptegenimen, Almaty olardy bayaghyda-aq jatsynyp ketken. Qazir qalamyzda jalghyzbasty analar óte kóp. Sonday-aq kýn sayyn dýniyege sәbiyler kelip jatyr. Alayda olar tirkeuding joqtyghynan, memleketten tiyisti kómekti ala almay otyr. Olardyng sәbiyleri tipti qarapayym balabaqshagha da bara almaydy. Mening oiymsha, biz osynday azamattardy tirkeuge alatyn arnayy mekeme qúruymyz qajet. Sonymen birge әleumettik jataqhanalar salynsa jón bolar edi. Ony әrbir qaladan emes, әrbir audannan ashu kerek.
Almaty qalasy Ishki ister departamentining derekterine sýiensek, 2008 jyldyng 9 aiynda Almaty territoriyasynda túraq orny joq adamdardyng 317 mәiiti tabylghan. Olardyng 162-si tuberkulez, infeksiyalyq arulardan, 58-i sapasyz ónimderden, 50-i aua rayynyng suyqtyghynan, 30-y tótenshe jaghdaydan, 6-sy óz-ózine qol júmsap qaza tapqan. Osy uaqyt aralyghynda baspanasyzdardyng qolymen 1169 qylmys jasalsa, olardyng 437 auyr qylmystar eken. Panasyzdar ýiine 4938 adam jatqyzylghan. Olardyng 4678-i ózge elding azamattary bolyp shyqty.

Núrmúhammed Mamyrbekov
"Alash ainasy" gazeti 10 shilde 2009 jyl