Kók tu - qazaqtyng qasiyeti. Kók tu - qazaqtyng ruhy. Kók tu - últtyq úlylyghynyng belgisi. Kók tudy qorlaghanyng - ruhyndy qorlaghanyn. Kók tudy qadirlegening - últyndy qadirlegenin. Býgingi biz qozghaghaly otyrghan mәsele - qazaqtyng ruhany astanasy sanalatyn Almatyda Kók tudyng eng ýlken, eng biyik týri qay jerde túruy kerektigi jóninde.

Kók tu - qazaqtyng qasiyeti. Kók tu - qazaqtyng ruhy. Kók tu - últtyq úlylyghynyng belgisi. Kók tudy qorlaghanyng - ruhyndy qorlaghanyn. Kók tudy qadirlegening - últyndy qadirlegenin. Býgingi biz qozghaghaly otyrghan mәsele - qazaqtyng ruhany astanasy sanalatyn Almatyda Kók tudyng eng ýlken, eng biyik týri qay jerde túruy kerektigi jóninde.

Kók tu - әrbir shanyraqtyng tórinde, әrbir mekemening tóbesinde ilinip túrugha tiyis. Kók tudy qadirleu arqyly ruhymyzdy oyatamyz. Últtyq sanamyzdy qalyptastyramyz. Halyqtyng bolashaghy sanalatyn keler úrpaqta qazaqtyng memlekettik rәmizderin qadirlep ósui kerek.. Memlekettik rәmizder - bizding últtyghymyzdyng kórinisi, últtyghymyzdyng aishyqty belgisi.
Al biyl - tәuelsizdik túmary sanalatyn Memlekettik rәmizderding qabyldanghanyna - 20 jyl. Úlyq mereke qarsanynda Almatyda ziyaly qauym ókilderi bas qosyp, Memlekettik rәmizderding qadir-qasiyetin saralaghan bolatyn. Atalmysh jiyngha Kók tudyng avtory Shәken Niyazbekov bastaghan ghalymdar songhy kezderi memlekettik rәmizderdi qorlau faktilerining jiyilegenin algha tartty. Keybir jerde Tugha qoqys oraghandar men Ánúrannyng ornyna sheteldik әndi qoyyp, sayqymazaq etkender turaly da mәsele qozghaldy jiynda.
Dóngelek ýstel barysynda memlekettik rәmizderding mereyin ýstem etip, mәrtebesin arttyru ýshin útymdy úsynystar da aitylmay qalghan joq. Sonyng biri - kók tudy Kóktóbege ornatu mәselesi edi. Búl iydeyany úsynghan belgili jazushy Didahmet Áshimhanúly. Múnday úsynys Sidney Olimpiadasynyng chempiony, Qazaqstangha enbegi singen sport sheberi Ermahan Ybyrayymovtyng da kópten kónilinde jýrgen nәrse eken. «Mening bayqaghanym - Týrkiya bolsyn, basqa memleketterde bolsyn, Tudy jaqsy qasterleydi. Al bizde, basqa qalalardy bylay qoyghanda, Almaty qalasynda kólemdi tuymyzdyng kórinisi joq. Sondyqtan, Kóktóbening boyynda biyiktigi 100 metrden kem emes, qazaqtyng kók tuyn ornatu kerek. Búl jastardyng boyynda patriottyq sezimdi tәrbiyeleuding bir nyshany», - deydi Ermahan agha.
Al Kók tudyng Kóktóbede ornatu mәselesin qozghaghan jazushy Didahmet Áshimhanúly búl orayda óz úsynysyn bylay dep týsindiredi. «Memlekettik rәmizderding ishindegi eng adamgha ruh beretini - tu. Ótken jyly jazushy-ghalym Túrsyn Júrtbaymen 6 kýn boyy Týrkiyany aralap qayttyq. Tórt myng shaqyrym jol jýrdik. Týrkiya saparynan mening esimde qalghany - Týrkiyanyng barlyq biyik jerinde memleketting ay tanbaly qyzyl jalauynyng jelbirep túrghany. Qay qalagha barsaq ta, qay jerde jýrsek te, biyik jotanyng bәrinde tu kórinedi. Búryn-sondy múnday óz tuyn syilaytyn eldi kórgen emespin. Sol tugha qarap otyryp, týrik halqynyng ruhyn, bolashaghyn kórgendey boldym. Sonda jýrip Mústafa Atatýrikting sózin esime aldym. Ol: «Týrik bop tughanyna quan, týrik bop tughanyna maqtan» degen eken. Men týrik bolmasam da, týrki halyqtarynyng bir ókilimin. Týrki ókilining biri bolghandyqtan, tugha qarap otyryp quandym. Elge kelgennen keyin Shyghys Qazaqstangha jol týsti. Óskemenning soltýstik shyghysynda biyik jota bar edi. Úshaq Óskemenge jaqyndaghannan-aq biyik tóbede túrghan Kók tudy kórdim. Búl ne degen ghajap?! Sol tu meni sonshama quanyshqa bóledi. Úshaqtan týsken son, kóp ayaldamay sol kók tudy kóruge bardym. Qar jauyp túr edi. Qardyng astynda túrghan әlgi tudy kórip, sonshama riza boldym. Óskemen kóp últty qala. Onda túrmaytyn halyq joq. Solardyng bәrine «mine, biz qayda ómir sýrip otyrmyz, búl Qazaqstannyng jeri, biz Qazaqstanda ómir sýremiz» degendi tugha qaraghan sayyn esine alyp otyrady. Odan keyin Almatygha keldik. Ishki sayasat bólimine habarlastym. Týrkiyada kórgenimdi aittym. Olar maghan: «Biz de juyqta ornattyq qoy. Tramplinning janynda túr» dedi. Tramplinge baryp tudy kórdim. Niyet óte jaqsy. Óte biyik túghyrgha ornalastyrghan. Alystan kórinedi. Bir ókinishtisi, Almatyda jel joq. Sondyqtan da, tu salbyrap onsha kórinbey qalady eken. Tabighy jel jelbiretip túrmaghannan keyin, tudyng әseri shamaly bolady eken. Tudy osylay ilgenderining ózi ýlken quanysh. Biraq tudyng orny tramplin emes, Kóktóbe emes pe degen oy keldi maghan sol kezde. Endeshe, tudy sol Kóktóbening tóbesine nege ornalastyrmasqa? Men ótken jiynda osy mәseleni algha qoydym. Bir qyzyghy, «tudy Kóktóbening tóbesine ornatayyq» degen jobany Olimpiada chempiony Ermahan Ybyrayymov alyp kelipti. Osy iydeyany jiynda qoldap әketkeni - meni qatty quandyrdy. Bizdi Almatynyng ziyaly qauymy da, halqy da qoldaydy dep oilaymyz. Kók tuymyzdyng orny Kóktóbe dep bilem», - deydi qalamger.
Al «Últtyq jurnalistik zertteu ortalyghy» qoghamdyq qorynyng preziydenti Dәrmen Smayyl qazaqtyng tuynyng kózge kórinetin jerde jelbiregenin qalaydy. «Kók tudyng orny Kóktóbe ghana emes, tudy Almatydaghy biraz kórneki oryndargha qonggha bolady. Ol tudy kórgen kezde boyyna erekshe ruh berip, kózine jas aldyryp, tebirentetindey shamada ornalastyru qajet. «Almatyda jel joq eken» degen jәy syltau ghana. Óitkeni jana tehnologiyalyq túrghydan damyghan kezende tudy jelbiretetin innovasiyalyq joldardy tabu onay sharua. Sonymen qatar, kýndiz jelbiretip, týnde 3 ólshemmen jaryqtandyru arqyly el nazaryn audartugha da bolady», - deydi Dәrmen Smayyl.
Júrtshylyqtyng pikiri osyghan sayady. Qalay desek te, Kók tudyng Almatynyng tórinde, Alataudyng biyiginde jelbiregeni kónilge shuaq úyalatary sózsiz. Biyikte jelbiregen kók tu qalyng búqaragha ruh syilap qana qoymay, jastarymyzdyng boyyna erekshe patriottyq sezimdi oyatary sózsiz. Sondyqtan Kók tu kókte jelbiresin desek, onyng orny Kóktóbe dep bilemiz...

Gýlzina Bektasova

«Týrkistan» gazeti