Minez. Adam minezi. Kýrdeli әri qyzyq. Qu da, súm da, anqau da, anghal da taghysyn taghylar - bәri de ainalyp kelgende adamnan shyghady. Óz minezinen ózi tayaq jep jýrgender qanshama?!  
Minez mәiegi adamgha tua bitedi. Anasynyng bóten nәresteni qúshaqtaghanyn kórse, sәbiyding ózi qyzghana bastaydy. Sәl bir oqys әreket jasasanyz, ózinshe ashulanghanyn bayqaysyz. Ondaghy osy qyzghanysh pen ashu qaydan payda boldy? Kim ýiretti? Búl - adamdaghy tabighy qasiyet. Ony Úly Jaratushy syilaghan. Sәbiydegi osy tәtti qylyqtar óse kele jaman minezge ainaluy da ghajap emes. Al, endi osy tektes týrli qasiyetter adam bolmysyna ne ýshin daryghan?

Minez. Adam minezi. Kýrdeli әri qyzyq. Qu da, súm da, anqau da, anghal da taghysyn taghylar - bәri de ainalyp kelgende adamnan shyghady. Óz minezinen ózi tayaq jep jýrgender qanshama?!  
Minez mәiegi adamgha tua bitedi. Anasynyng bóten nәresteni qúshaqtaghanyn kórse, sәbiyding ózi qyzghana bastaydy. Sәl bir oqys әreket jasasanyz, ózinshe ashulanghanyn bayqaysyz. Ondaghy osy qyzghanysh pen ashu qaydan payda boldy? Kim ýiretti? Búl - adamdaghy tabighy qasiyet. Ony Úly Jaratushy syilaghan. Sәbiydegi osy tәtti qylyqtar óse kele jaman minezge ainaluy da ghajap emes. Al, endi osy tektes týrli qasiyetter adam bolmysyna ne ýshin daryghan?
Terenirek ýnilsek, adam tabighatyndaghy әr qasiyetting erekshe mәni bar eken. Mysaly, qyzghanysh. Allah taghala ony ózinnen asyp bara jatqandardy kóre almay kýndeu ýshin bergen joq. Kerisinshe, jaqsy niyetke júmsasyn dep berdi. Mәselen, jaqynyndy jattan qorghau, músylman qyzdardyng búzyluyna jiyirkene qarau ýshin, aram pighyldylardan qyzghanu ýshin berilgen. Endeshe, jónin bilse, qyzghanyshtyng adamgha paydasy da bar. Janashyr jaqyngha degen qyzghanysh bolmasa, búl kókiregi shala byqsyghan ezdik, namyssyzdyq emes pe? Sol sekildi ashudy da jaman qasiyetke balamanyz. Onyng da óz orny bar. Ashu últyndy, tuyndy, memleketindi, dinindi qorlatpay qasqaya qarsy túru ýshin berilgen. Ashu bolmasa adamnyng ynjyq, býgejek, qorqaq, satqyngha ainaluy týk emes. Ashu - namysty oyatatyn refleks. Yaghni, aqiqat ýshin óresi biyik ashu bolmasa, adam adam bola ma? Sahabalardan bir mysal. Hazreti Omar (r.a.) músylman bolghangha deyin týielermen kýresip, әrkimmen bir tóbelesetin qyzba minezdi, óte ashushan, qatal kisi edi. Jana dinge kirgennen keyin búl minezi jaqsylyqqa auysty. Eshkimnen yqpaytyn batyldyghymen ezilgenderding qorghaushysy boldy. Qara qyldy qaq jarar әdildikke kelgende kýndey kýrkirep, almastay jarqyldady. Ádiletsizdikke jany shydamady. Endigi  jerde qayyrymsyzdyqty, kisi aqysyn jeudi, kýshtining әlsizge tizesi batqanyn kóre qalsa, qatty ashu shaqyratyn boldy. Onyng minezi osylay ózgerdi. Sonysymen de Islam tarihyndaghy «eng әdiletti basqarushy halifa» atandy. Qanday da minezdi jaqsy qyrynan ashu, iygi maqsatqa baghyttau adamnyng óz qalauynda. Osy túrghyda búdan ótken ótkir mysal aitu qiyn.
Parasattylyq pen qulyq. Bile bilseniz, ekeuining de týp tamyry, dәnegi bir. Kókteui sizge baylanysty. Eger aqyl-aylandy ózgeler ómirem qappasa odan ary, әiteuir, ózim aman bolayyn dep jaqsylyghyndy qara basynnan asyrmay paydalansan, ol - qulyq. Al eger aqylyng men ailang elindi qiyn-qystaudan alyp shyghu ýshin jarasa, onda búl - qulyq emes, parasattylyq, tipti, kóregendik.
Tәkapparlyq pen órlik. Búl da negizi bir qasiyet. Biraq, eki bólek kórinis beredi. Kólenke men kýngey ispetti. Eger ózindi әrdayym ózgelerden joghary sanap, tek «men» dep túrsan, onda búl tәkapparlyq. Al eger «Ózgege bergen aqyldy Qúday taghalam maghan da bergen, olay bolsa, men kimnen kemmin» dep óz-ózindi shiratugha qoldansan, onda búl órminezdilikke ainalmaq.
Qyrsyqtyq pen qaysarlyq. Ekeui de bir dәnekten órbiydi. Qalau sizde. Shyndyqqa bas iymey, jaqsylyqqa juymay, tonmoyyndyq tanytyp, ózinnen basqa eshkimdi tyndamasan, ol - qyrsyqtyq. Al, sol ójet minezinizdi qynyrlyqqa jendirmey, adamdyq ýshin, aqiqat ýshin qylsha moynym talsha dep qajyrly kýreske salsanyz, ol - qaysarlyq.
Ynjyqtyq pen kishipeyildik te - bir minezding eki týrli qúbyluy. Eger adam әr nәrsege bas shúlghyp, әrkimning degeninen asa almay, kóringenge kýlki-mazaq bolsa - búl ynjyqtyq, tipti, sýmelektik. Al, ózin biyik ústay túra «úlyq bolsan, kishik bol» degen qaghidagha bas iyse, búl - kishipeyildik.
Demek, Úly Jaratushymyz adam bolmysyna týrli qarama-qayshy qasiyetterding mәiegi men  dәnegin bekerge seppegen. Erik tizginin óz qolyna ústatyp, synau ýshin bergen. Mysaly, «men» degen sanany maqtan ýshin emes, óz kinәndi ózing «men istedim» dep moyyndau ýshin bergen. «Mendi» dúrys qoldansaq - izgilik, teris qoldansaq - menmendik tuady. Bireuden kinә izdeu daghdysy da jetistikke qol jetkizse «menen» yaky mýlt ketse «senen» deu ýshin berilmegen. Qayta jetistikti ózgeden, kemshilikti ózinnen izdeu ýshin qoldansyn degen. Ár qasiyetti iygi iske arqau etip, jaqsy adam bolu da, jaman pighylmen iske asyryp jaman adam bolu da - bәri óz qolynyzda. Erik ózinizde. Endeshe, oilanynyz!

Ghani  Dosymbet
http://muftyat.kz