Qazaq mektepterin jamandau 1992-95 jyldary qarqyn alyp bastaghan edi, sodan kýni býginge deyin ol orystildi baspasózding betinen taqyryp retinde týsken emes. Sondaghy sóz: «Memlekettik tilde bilim beretin mektepterding oqytu sapasy nashar, dengeyi tómen». Naqty dәleli men dәiegi joq osy bir synarjaq baylamdy qazir ekining biri aitatyn boldy.

Ras, qazaq mektepterining oqu ýlgerimi salystyrmaly týrde bas barmaqty kórsetip baghalaugha kelmeytin shyghar. Biraq sonyng sebebi men saldaryn tekserip, saraptap jatqan kim bar? Oblys ortalyqtarynda, elimizdegi eng iri, әidik sanalatyn qalalarda qarakóz qazaq balasy eki, key mektepterde ýsh auysymmen oqidy. Eki, ýsh auysym degeniniz – oqushyny jalyqtyrady, oqytushyny sharshatady. Erte jatyp, erte oyanyp mektepke barghan bala kýni boyy sergek jýredi, miy túnyq bolady, oqudy qaghyp alady. Týs әletinde adamnyng júmys isteu qabileti azayyp, sәl de bolsa, tynyqqandy qalaydy. Al týsten keyin, keshke qaray bala túrmaq ýlkenderding ózi jan tynyshtyghyn qalay bastaydy. Endi qaranyz, dәl sol kezde qazaq balasy partada otyrugha mәjbýr. Múghalim bala oqytugha tiyis. Mening búl aitqandarym qazaq mektepterindegi kóp mәselening biri ghana. Múnyng syrtynda qazaq mektepterine jasalyp jatqan psihologiyalyq shabuyl qanshama? Ata-analardyng orynsyz aiqayy, aqparattardyng birjaqtylyghy, biylikting bitip bolmaytyn tapsyramalary men jýktemeleri... osynyng bәri qazaq mektepterining jýikesin jýndey týtude. Soghan qaramastan ana tilinde bilim alyp jýrgen oqushylar – ozat. Olar týrli bilim bayqaularynda top jaryp, bәigening aldyn alyp keledi. Áytse de, sonou bilim tórindegi biyshikeshterden bastap bәrimiz qazaq mektebin, qazaq múghalimin jamandaudan jaghymyz talmaydy. Búl – bizding aqparatty talghamay qabylday beretindigimizding kórinisi. Aqparatta әleumettik sanany ulaytyn, kóp bolyp әdil sheshim qabyldaugha kedergi keltiretin psihologiyalyq qúbylys bolady. Búny bizge 1990 jyldardyng basynda-aq «Karavan» bastaghan teris pighyldy gazetter jasap bergen edi. Qazaq әlige deyin sol «Karavannyn» jol silteuimen kele jatyr.

Esimizde, 1992-95 jyldary keybir ata-ana balasyn orys mektebinen alyp, qazaq mektepterine auystyra bastady. Ata-analardyng arasynda balanyng tilin týzeu, betin beri búru 92 men 95-ting aralyghynda kәdimgidey tendensiyagha ainaldy. Sonda ghoy, qazaqtyng yntasy qayda aughanyn úgha qalghan orystildi basylymdar úlarday shulap qazaq mektepteri turaly jaghymsyz aqparattar taratyp, jamandaugha kóshkeni. Sóitip, az uaqyttyng sheginde degenderine jetip, ata-analardy qazaqtyqqa qajet qayyrly qaraketterinen op-onay ainytyp ýlgerdi. Sodan beri shiyrek ghasyr ótti, elimizdegi bilim salasynda qalyptasqan birjaqty pikir auanynan aryla almay kelemiz. Orystildi, onyng ishinde qazaqqa bolmasyn deytin orystildi basylymdardyng degeni bolyp, desi jýrip túr. Ál-әzir olardyng qazaq mektepterine qarsy jasap otyrghan aqparattyq shabuylyna toytarys bolmaytyn da siyaqty. Óitkeni bilim salasynda últtyq iydeologiya joq, "qazaq balasyn qazaq tilinde oqytu kerek" degen pәrmendi sayasat joq. Búnday jaghdayda tili bir, týbi bir týrik, әzirbayjan, úighyr aghayyndargha nesine ókpeleymiz?.. Olar, әne, balalaryn jetektep býgin orys mektepterine bardy. Jolyndaghy qazaq mektepterinen olar ainalyp ótedi. Qazaq mektebin olar mensinbeydi. Qaytip mensinsin, qazaqsha sóileytin adam Qazaqstanda dominantty túlgha emes. Óziniz oilanyzshy, qazaqtildi men orystildining qoghamdaghy ornyn, qúrmetin kýnde kórip jýrgen diaspora ókili Qazaqstanda qay tilde bilim beretin mektepti tandauy mýmkin? Áriyne, orys tilinde bilim beretin mektepti tandap, orys tilinde bilim beretin mektepke jetkinshegin jetelep aparudy jón kóredi.
Biylghy jyly bolatyn halyq sanaghynyng boljamdy nәtiyjesine sýiensek, qazaqtardyng jan sany Qazaqstanda 70 payyzdan asatyn kórinedi. Tәuelsizdigimizdi jariya etken tústa biz, qazaq az edik. Sonda: «Tilimizdi ózgeler ýirenui ýshin uaqyt kerek, kóbeyuimiz kerek» dedik. «Qazaqstandaghy diasporanyng ýlkenderine renjimeyik, olar qartayghan shaghynda tildi qaydan ýirensin, biz jastargha kónil audarayyq» dedik. Dedik te jýr berdik. Endi elimizde ne bolyp jatyr? 70 payyz qazaqtyng ózi qazaq tilinde tolyq sóiley almaydy. Jarty patsha atanghan qazaqtyng bay-baghylany balalarynyng tili oryssha shyghyp, aghylshynsha jalghasqanyna mәz. Kәri-qúrtandy qoy, Qazaqstan Ayday әlemge azattyghyn jariya etken kezde otyz jasta bolghan qazaqstandyq azamat qazaqsha otyz auyz sóz ýirenbesten alpysqa jasy jetip qartaydy. Endigi ol kәrinnen qazaq tiline qarsylyqtan ózge eshtene kýtpey-aq qoysanyz da bolady. Ony jәne bәrimiz bilemiz. Bayqasanyz, bizdegi tildik mәsele evolusiyalyq jolmen sheshimin tabudyng ornyna revolusiyalyq ahualgha, shiyelenisti jaghdaygha qaray ketip barady. «Últaralyq tatulyq» dep, at qoyghan úiysuymyzdyng úiqy-túiqysyn shygharghymyz kelmese, bilim salasyn últtandyrudy shúghyl qolgha aluymyz qajet. Áytpese «erteng kesh boladymen» jýrgenimizde әbden kesh boluy mýmkin.

Dәuren Quat

Abai.kz