Jyl ótken sayyn klimat ózgeruine qatysty BÚÚ men ózge de halyqaralyq úiymdardyng basqosuy ótedi. Birneshe mәrte. Barlyq sarapshylar klimattyng tym jyldam ózgerip jatqanyn aityp, dabyl qaghuda. Áriyne, onyng óz әseri Qazaqstangha da tiyip jatyr. Mysaly auyz su tapshylyghy, qardyng key aimaqta tym az týsui, úzaqqa sozylghan qúrghaqshylyq. Europa memleketeri de klimat ózgeruining keri әserin kórude. Álemde jahandyq jylynu prosesi bolsa, Europa qúrlyghy kerisinshe múz qúrsauyna enui mýmkin deydi sarapshylar. BÚÚ klimattyng ózgerui jónindegi ýkimetaralyq toby klimattyng ózgeruine qatysty boljamdar jasady. Ol boljamdar qanday? 

Atmosferada  SO2-nyng kóp boluy

Atmosferadaghy parniktik gazdar mólsherining 1750 jyldan bastap artuy adamnyng is-әreketimen tyghyz baylanysty. BÚÚ esebi 2014 jyly shyqqannan beri, SO2 konsentrasiyasy jylyna ortasha 410 promillege deyin ósip keledi.  Parniktik gazdar men azot oksiydi 800000 jyldaghy eng ýlken kórsetkishke jetken. Búl prosess arta beretini anyq jәne adamzatty týrli aurugha shaldyqtyratyn bolady.

Jahandyq jylynu artady

Jahandyq ortasha temperatura 2011-2020 jyldar aralyghynda industriyagha deyingi dәuirdegi 1850-1900 jyldar aralyghymen salystyrghanda shamamen 1,09 gradusqa jylynghan. Temperatura әsirese Arktikada ósken. Búl óz kezeginde múzdyqtardyng eruine әkep soghuda. Eger auadaghy SO2 kólemin azaytu mýmkin bolsa, onda eng optimistik ssenariyler boyynsha 21 ghasyrda temperaturanyng 2 gradustan joghary kóterilui ekitalay. Ekinshi jaghynan, 2041-2060 jyldary 2 gradusqa jogharylauy mýmkin. Sondyqtan temperaturanyng artuy jalghasyp, teniz dengeyining kóterilui jyldamdaydy.

Teniz dengeyi kóterilude

Tenizding ortasha jahandyq dengeyi 1901 jyldan 2018 jylgha deyin 20 santiymetrge kóterildi. Búl songhy ýsh myng jyldaghy eng tez kóterilu bolyp otyr.

Mysaly, 1901-1971 jyldar aralyghynda su dengeyi jyl sayyn shamamen 1,3 mm kóterilsa, al 2006 jyldan 2018 jylgha deyin ol qazirding ózinde jylyna 3,7 mm-ge ósude.

Eng optimistik ssenariyler boyynsha, 2100 jylgha qaray su dengeyi qazirgige qaraghanda jarty metrge kóteriledi. Eng nashar jaghdayda eki metrge artady. 2150 jylgha qaray ol bes metrge kóteriletinin joqqa shygharugha bolmaydy.

Teniz suy jylyna týsedi

Teniz temperaturasy 1970 jyldardyng basynan beri kóterilip keledi, búl adamnyng is-әreketine baylanysty. HHI ghasyrdyng sonyna deyin temperatura eng jaqsy jaghdayda eki ese, eng nashar jaghdayda - segiz ese tez kóteriledi.

Ótken ghasyrda dýniyejýzilik múhit 11000 jyl búryn songhy múz dәuirinen keyin qarqyndy jylyna týsken.

Soltýstikte teniz múzy joghalady

1979-1988 jyldar men 2010-2019 jyldardy salystyrghanda Arktikadaghy teniz múzynyng tómendeuining negizgi sebebi adam әserinen bolsa kerek. Teniz múzy qyrkýiek aiynda 40%-gha, al qys mezgilinen bastap nauryzgha deyin 10%-gha azaytuyn toqtatar emes. Búl qarqynmen ghasyrdyng sonynda soltýstik aimaqtaghy teniz múzdary tolyq joghaluy mýmkin.

2011-2020 jyldar aralyghynda Arktikadaghy teniz múzynyng ortasha jyldyq audany 1850 jyldan bergi eng tómengi dengeyge deyin týsken.

Sarapshylar klimattyng nasharlauyn toqtatu mýmkin emes, alayda bayaulatugha bolady dep sanaydy. Ol ýshin halyqaralyq kelisimder tolyq jýzege asuy tiyis jәne ony oryndau qaltqysyz boluy shart. BÚÚ sarapshylary 100 jyldan keyin adamzat mýlde basqa shyndyqta kýn keshetinin jasyrmaydy. Qúrghaqshylyq, key audandarda kerisinshe jauynnyng tym kóp týsui men jaghalaulardyng su astynda qaluy, múzdyqtardyng erip, januarlardyng qyryluy oryn alatyn bolady.

Abai.kz