Senbi, 23 Qarasha 2024
Pikir 4828 15 pikir 7 Qyrkýiek, 2021 saghat 19:04

Til tazalyghy - til mәdeniyetining ólshemi

Elimizdegi búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy qate qoldanysty sóz etken «Sóztýzer» – qate qoldanystar sózdigi» jaryq kórdi.

Búqaralyq aqparat qúraldarynda sózder men sóz tirkesterining kóp jaghdayda dúrys jazylmaytyny ashy da bolsa, shyndyq. Onyng basty sebepterin tildik normalar saqtalmay, ózge tilderden audarudan tuyndaghan kalika ataular men stilidik qatelerge jol beriluinen izdegenimiz jón siyaqty. Orfografiyalyq erejelerdi eskermey, әrbir basylym ózining óresi dengeyimen ózinshe jazuy, týptep kelgende, súzbúzargha soqtyrary sózsiz.

Sózdik jasaudy der kezinde qolgha alghan bilikti ghalymdar men til janashyrlarynyng búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy qate qoldanystardyng tizimin berumen shektelmegeni útymdy sheshim bolghan. Sózder men sóz tirkesterinen naqty mysaldar keltirip, olardyng nelikten qate ekenin negizdep, dúrys qoldanysyn kórsetuining praktikalyq mәni zor ekenin aitqymyz keledi. Búl jaghynan qarastyrghanda, sózdik jurnalisterding ghana emes, kópshilik qauymnyng kәdesine de jaraytynyn aitugha bolady.

Jazu men sóileu mәdeniyetin qalyptastyratyn Orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq sózdikter bar emes pe deytinder, úsynylyp otyrghan sózdikting qajettiligin bilgisi keletinderding bolatyny ras. Osyghan baylanysty, joba avtory, ÚGhA akademiygi Sherubay Qúrmanbayúlynyng uәjin keltire ketsek, kópting kónilindegi kóp súraqqa jauap beriletin siyaqty. «...Qazaq qoghamynda úzaq jyldar boyy eki tildin, keyingi jyldary ýsh tilding qatar qoldanyluyna, kóptildi bilim beruding óris aluyna baylanysty qazaq tilining dybystyq, leksikalyq, sintaksistik jýiesine keng taraghan ózge tilderding yqpaly óte kýshti bolyp otyr. Sol sebepti qazaqtyng tól dybystaryn dúrys aitpau, últ tilindegi sózderding maghynasyn aiqyn ajyrata almau, basqa tilerding sózderin orynsyz qoldanu, audarmagha negizdelgen útymdy jasalmaghan kalika tirkester tughyzu, sózderding oryn tәrtibin saqtamau, sóilem qúrylymyn búzyp, ózge tilding qalybyna salu derekteri kóbeyip ketti. Atalghan qate týrleri әsirese BAQ, әleumettik jeli arqyly keng taralyp, olardy qoldanu qalypty qúbylysqa ainalyp barady. Sol sebepti sóz mәdeniyetining tómendeuine jol bermey, til tazalyghyn saqtau ýshin tildegi qate qoldanystardy jiyp- terip, olardyng tildik normagha sәikes dúrys núsqasyn kórsetu qajettiligi tuyndap otyr» dep, ghalym óz sózin týiindeydi.

Óte oryndy sóz ekeni dau tudyrmasy anyq. Maqsat – dúrys sóilep, sauatty jazu.

Mejeli maqsatqa jetu joly sózdik týzumen shektelmesi belgili. Ol ýshing qazaq tilin túghyryna qondyrayyq, memlekettik tilimizding dәrejesin arttyrayyq degen niyettegi barshamyzdyng atsalysuymyz qajet. Til ýirenip jýrgen qandastarymyzdyng qate qoldanystaryn betine baspay, dúrysyn aitsaq, tughan tildi mengeru niyeti, yqylasy arta týseri anyq. Janymyzdaghy jora- joldastarymyzdyng dúrys sóileuine jәrdemdesu de, úsaq-týiek bolyp kóringenmen, til mәdeniyetine qosylghan ýles bolatynyn anghara bermeymiz.

Shynynda, tele- radio habarlaryndaghy sóileu tilinde kezdesetin kemshilikter turaly aityp ta, jazyp ta jýrmiz. Sodan shyghyp jatqan nәtiyje qay dәrejede, mәselening mәni osynda! Ómirimizding jarshysy telearnalar men radiolardan әrbir on minut sayyn qaytalanatyn jarnamalardy kórip, tyndaghanda jaghandy ústaysyn. «Áy deytin – әje, qoy deytin – qoja» bolmaghan son, әleumettik jelidegi jelikpe jarnamalar, taban astynda bayyp ketu joldaryn kórsetemin degenderdin, qazaq-orys sózderin aralastyryp kósemsingen tok-shou jýrgizushilerining sóz saptauynan jýreging ainidy.

Jastarymyzdyng jazu mәselesi óz aldyna, sóileu mәdeniyeti tómendep bara jatqany qynjyltady. Sondyqtan, tilshi-ghalymdardy, jurnalisterdi qatystyra otyryp, tuyndap otyrghan mәsele boyynsha tele-radio debattaryn úiymdastyru kerek. Tipti, shartty týrde «Sóztýzer» aidarymen toptamalyq kórsetilimder әzirlense, núr ýstine núr bolar edi. Sonday-aq, búqaralyq aqparattar qúraldarynyng qyzmetin ýilestirip otyrghan qúzyrly organnyng janynan «Sóztýzer» sózdigin jasaghan mamandar bastaghan, bilikti tilshi-ghalymdar men BAQ-tyng kórnekti ókilderi kiretin Qoghamdyq sarapshylar tobyn qúrudy úsynar edik. Onyng qúzyryna gazet-jurnaldardaghy, telearnalardaghy qate qoldanystardy talqylap, olardy qaytalamau kerektigine nazar audaryp, qajet bolsa jii qatelik jiberetinderding akkreditasiya kuәlikterining kýshin uaqytsha toqtatu túru tetikterin qarastyru qúqyqtary berilse, jauapkershilikteri artar ma edi degen oiymyz bar. Sarapshy topqa búqaralyq aqparat qúraldary ókilderi ýshin dúrys sóilep, sauatty jazu núsqaulyghyn әzirlep jәne onyng iske asuyn qadaghalap otyru tapsyrylsa, naqty nәtiyjelerge qol jetkizuge bolatynyn aitqymyz keledi. Qate qoldanystardy der kezinde týzetip, olardyng dúrys jazyluyn kórsetip otyratyn bir qoghamdyq úiymnyng qajettiligi sezilip otyr.

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev sózdikting alghy sózinde: «Media salasy qyzmetkerlerining sóz ónerin jetik mengerui asa manyzdy. Til tazalyghyn saqtau isinde búqaralyq aqparat qúraldary erekshe ról atqarady» dep atap kórsetui ýlken jauapkershili jýkteydi.

Til mәdeniyetining basty ólshemderining biri – til tazalyghyna erekshe kónil bólu zamana talaby ekenin týsinetin kez keldi, aghayyn! Endeshe, kóp bolyp, mәngilik elimizding memlekettik til mәrtebesin arttyrugha atsalysayyq.

Kәrimbek Qúrmanәliyev

QR Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371