«Jeltoqsan kóterilisi – últ-azattyq kóterilis dep tanyluy qajet»

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary QR Premier Ministrining orynbasary E.L.Toghjanovqa «Jeltoqsan kóterilisi – últ-azattyq kóterilis retinde tanylyp, baghalanuy qajet», - degen deputattyq saual joldady.  

Deputattardyng aituynsha, biyl 35 jyl bolatyn Jeltoqsan kóterilisine layyqty bagha berilui tiyis.

«Últ mýddesin qorghap alangha shyqqan jeltoqsandyqtardyng basty talaby – «Ár halyqqa óz basshysy» degen úran boldy. Búl 70 jyldyq kenes imperiyasy tarihynda biylikke qarsy alghashqy ashyq aitylghan Tәuelsizdik iydeyasy, alghashqy aiqas edi. Myndaghan jastardyng ayausyz jazalanyp, qudalanuy da, búl jay oqigha emes, naghyz kóterilis bolghandyghynyng aiqyn belgisi! Endeshe nege Kenes Odaghynyng qyzyl imperiyasyna qarsy shyqqan Jeltoqsan kóterilisi – últ-azattyq kóterilisi retinde tanylmaydy?!.

Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin bolghan, qazaq jastarynyng qaharmandyghynan quat alghan Baku, Tbilisi, Vilinus qalalaryndaghy oqighalar últ-azattyq kóterilis retinde zandy tanylyp, YuNESKO dengeyinde moyyndaldy.

Resey 1991 jylghy 19 tamyzda Mәskeude bolghan GKChP býliginde topalanda tankining astyna týsip qalghan ýsh adamgha «Resey Batyry» ataghyn berdi. El tәuelsizdigi jolyndaghy naghyz kóteriliste alangha shyqqany ýshin mert bolghan Lәzzat Asanova, Erbol Sypataev, Sәbira Múhamedjanovalargha «Halyq Qaharmany» ataghyn nege bermeske?», - delingen deputattyq saualda.

Sonday-aq, «Aq jol» partiyasy Jeltoqsan kóterilisine qatysty biyl atqaryluy tiyis birneshe úsynystaryn joldaghan.

Sonymen «Aq joldyn» úsynysy qanday? Qaranyz:

1. 1986 jylghy 17-18 jeltoqsandaghy Kenestik qyzyl imperiyagha qarsy shyqqan Jeltoqsan kóterilisi – últ azattyq kóterilis retinde tanylyp, baghalanuy qajet. Jeltoqsandyqtargha «Jeltoqsan kóterilisine qatysushy» qúqyqtyq mәrtebesi berilui kerek.

2.  Qazaqstan preziydenti Q.Toqaev elimizdegi airyqsha atauly kýnder qatarynda ataghan Jeltoqsan kóterilisining 35 jyldyghy resmy dengeyde atap ótilui kerek.

3. Jappay sayasy qughyn-sýrginder qúrbandaryn aqtau turaly zangha Jeltoqsan kóterilisine qatysushylardy qoldap, kótermeleytin arnayy ózgeris engizilui kerek.

4. Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, oqudan, júmystan shyghyp qalghanyn әli rastay almay jýrgen azamattardy «Jeltoqsan kóterilisine qatysushy» retinde tanuda qoldan jasalghan kedergilerdi joyyp, anyqtama aludy jenildetu kerek.

5. Azattyqtyng alghashqy qarlyghashtary – Jeltoqsan qaharmandarynyng azamattyq erligi layyqty baghasyn alyp, josparly týrde nasihattaluy tiyis. Jastarymyzgha patriottyq tәrbie beru ýshin oqulyqtarda jetkilikti jazyluy qajet.

Qazaqstan qalalarynda Jeltoqsan qaharmandaryna arnalghan alandar ashylyp, monumentter ornatyluy tiyis.

Deputattardyng aituynsha, qazir Jeltoqsan kóterilisin dәripteu júmystary óte nashar dengeyde.

«Qazaqstan Preziydenti arnayy atap aitqan Jeltoqsannyng 35 jyldyghyn bizding Ýkimet qalay atap ótpekshi? Ázirge biz biletin alghashqy «syilyq»- Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha Jeltoqsan atyndaghy jalghyz kóshening atyn alyp tastau boldy!? Mine, osynday masqaragha da kuә bolyp otyrmyz!?»,- deydi deputattar.

Abai.kz