Mektep týlekteri ýshin mausym aiy qarbalasqa toly. Biri últtyq birynghay testileuden tómengi ball jinasa, endi biri 11 metrlik «shpargalkamen» ústalyp úyatqa qaldy. Al Astana jәne Shymkent qalasynyng ata-analary men jýregi lýpildegen týlekteri ishkiyimge deyin tekserdi dep jylarman boldy. Ol ol ma, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Ordabasy audany, Qyzyljar auylyndaghy mektep diyrektorynyng orynbasary talapkerge «joghary ball alugha kómektesemin» dep 450 myng tenge para alghan.
Al Bilim jәne ghylym ministrligining mamandary bolsa, biylghy qatang talap týlekterding bilimin naqty aiqyndap berdi degendi aitady. «Búghan deyin 120 ball jinap kelgen oblystar men audan týlekterining bet-perdesi ashylyp, joghary oqu oryndaryna tek bilimdiler ghana joldama alady», - deydi olar. Shynynda da, biylghy ÚBT-nyng nәtiyjesi kónil kónshiterlik emes. Býginge deyin joghary mejeli 125 balldy mektep týlekterining ýsheui ghana jinasa, al 10 756 týlek qana 100 balldan asyrghan. Songhy qorytyndysy erteng belgili bolmaq.
Jalpy, qoldanysqa engenine toghyz jyl bolghan ÚBT ózin-ózi aqtady ma? ÚBT kerek pe? Mine, osy saualdar tónireginde Bilim jәne ghylym ministrligi ókilderi men ústazdar qauymy pikir almasty. Olardyng әngime auanyna qarasaq, biylghy ÚBT óz dengeyinde, naghyz synaq týrinde ótken siyaqty. Endigi kezekti mamandardyng pikirine berip kórelik.
Tamara Shakirova, №6 kәsiptik liyseyding diyrektory:

Mektep týlekteri ýshin mausym aiy qarbalasqa toly. Biri últtyq birynghay testileuden tómengi ball jinasa, endi biri 11 metrlik «shpargalkamen» ústalyp úyatqa qaldy. Al Astana jәne Shymkent qalasynyng ata-analary men jýregi lýpildegen týlekteri ishkiyimge deyin tekserdi dep jylarman boldy. Ol ol ma, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Ordabasy audany, Qyzyljar auylyndaghy mektep diyrektorynyng orynbasary talapkerge «joghary ball alugha kómektesemin» dep 450 myng tenge para alghan.
Al Bilim jәne ghylym ministrligining mamandary bolsa, biylghy qatang talap týlekterding bilimin naqty aiqyndap berdi degendi aitady. «Búghan deyin 120 ball jinap kelgen oblystar men audan týlekterining bet-perdesi ashylyp, joghary oqu oryndaryna tek bilimdiler ghana joldama alady», - deydi olar. Shynynda da, biylghy ÚBT-nyng nәtiyjesi kónil kónshiterlik emes. Býginge deyin joghary mejeli 125 balldy mektep týlekterining ýsheui ghana jinasa, al 10 756 týlek qana 100 balldan asyrghan. Songhy qorytyndysy erteng belgili bolmaq.
Jalpy, qoldanysqa engenine toghyz jyl bolghan ÚBT ózin-ózi aqtady ma? ÚBT kerek pe? Mine, osy saualdar tónireginde Bilim jәne ghylym ministrligi ókilderi men ústazdar qauymy pikir almasty. Olardyng әngime auanyna qarasaq, biylghy ÚBT óz dengeyinde, naghyz synaq týrinde ótken siyaqty. Endigi kezekti mamandardyng pikirine berip kórelik.
Tamara Shakirova, №6 kәsiptik liyseyding diyrektory:
- Eng aldymen reyting degendi qoi kerek. Reytingti qoymay ÚBT-nyng sapasy kóterilmeydi. Mektep diyrektorlary «bizding týlekter qalay tapsyrady, qansha payyzy jaqsy nemese tómen tapsyrady eken» dep uayymdaydy. Búl dúrys emes. Bilimning sapasyn kóteremiz desek, reytingti qúrtu kerek. Sebebi reyting qughan diyrektorlar: «Balanyz ÚBT tapsyrmay-aq qoysynshy», - dep ata-ananyng basyn qatyrady. Sóitip ózimizding qarakózderge kóp qiyanat jasap jatyrmyz. Auylgha bilikti múghalimder barmaydy. Maman jetispeydi. Synaqta auyl balalarynyng bilim dengeyi 50 balldan asa almaghany sondyqtan.
Sansyzbay Mәdiyev, Bilim jәne ghylym ministrligining ókili:
- Ministrlik negizi reytingke mәn ber­meydi. Ol jergilikti jerlerde ghana. Ministr bizge «ÚBT tapsyrugha kelgen balany tughan balanday kirgizip, shygharyp sal» dedi. Tipti úyaly telefonmen kirgenderdi de bas salyp shygharyp jibermeudi tapsyrdy. Áriyne, kemshilik bolady. Sondyqtan da biz talqygha salyp kelemiz.
Irina Kuzimina, №79 mektep diyrektory:
- Nege múnday dau-damay oryn aluda? Kez kelgen jana innovasiya oqu jyly ayaqtalghan kezde emes, qyrkýiekte engizilui kerek. Biz búl uaqytta moralidyq, psihologiyalyq túrghydan dayyn bolamyz. Bәrin qaytalaymyz. Al biraq bәri oqu jyly sonynda belgili bolady. Áriyne, búl kezde qarsy reaksiya bayqalady. Nege test súraqtarynyng bazasy jariyalanbaydy? Búl kez kelgen elde qúpiya emes qoy. Qayta oqushy sol súraqtar arqyly talay enbekti aqtarady, tarihty biledi. Osydan bes-alty jyl búryn týlekterding 60 payyzy 9-synyptan keyin kolledjge ketse, búdan bylay olar mektepte qalady. Esesine ÚBT boyynsha kórsetkish kýrt týsip ketedi. Óitkeni olar tapsyra almaydy. Olar 10-11 synyp boyy memleketting moynynda otyrady. Sonda olar ne isteydi? Júmyssyzdyqtyng kókesi sonda bolady. JOO týspegennen keyin eshkimge kerek bolmay qalady.
Rahima Sәkenova, Sh.Uәlihanov atyndaghy №12 gimnaziya diyrektory:
- ÚBT-nyng esh qiyndyghy joq. Tiyanaqty oqityn bala alyp shyqty. «Súraqtar qiyndatyldy, janadan qosylyp jatyr» deydi. Eshtene de ózgertilgen joq. Bәri de oqulyqtan alynghan. Qaysy mektep әrbir apta sayyn synaq alyp otyrdy, balalardy psihologiyalyq jaghynan dayyndady, mine, solar joghary ball alyp shyqty. Qazir shu kóterip jýrgen kimder? Olar búryn basqasha joldarmen joghary ball alyp ketken aimaqtar. Almatynyng baghy endi ashyldy dep aitar edim. Almaty bilim ortalyghy ekenin dәleldep, ÚBT boyynsha birinshi orynda keledi. Aqyn Oljas Sýleymenov bir súhbatynda: «ÚBT - «polechudes» depti. Olay emes. Nege? 11 jyl boyy oqyghan bala bar bolghany ÚBT-da bilimin tiyanaqtap shyghady. Synaqty osylay tapsyrghan dúrys. Sonda bayaghyday jemqorlyq ta bolmaydy. Meninshe, ÚBT osy qalpynda qalu kerek. Ata-ana balasyn qalay oqytady oghan qarsy bolmau kerek. Sondyqtan joghary bilimge úmtylu dúrys shyghar.
Isabek Janashev, Últtyq testileu ortalyghynyng ókili:
- ÚBT-gha halyq ta, ata-ana da, balalar da ýirenip keledi. Biyl ministrlik barlyq jerde qatang talap qoydy. Teksersin. Biraq bir týsinbeytinim, nege ata-ana ózining balasyn qolaysyz jaghday jasaugha iytermeleydi? Ata-ana synaq tapsyrugha ketip bara jatqan balanyng qaltasynda ne bar ekenin biledi. Ózi salyp berip otyr. Sosyn qazir bir balanyng janynda bes adam jýredi. Olargha balanyng oilaghan maqsaty emes, ózining maqsatyna jetu manyzdy. Aqparat qúraldarynda qyzdardy qatang tekserdi dep jatyr. Qaramasa bolmaydy. Ministrding ózi «balalardy «shpargalkamen», úyaly telefonmen ústasandar da sýirep shygharmandar. ÚBT tapsyra bersin» dedi. Pedagog retinde balanyng tandau mýmkindigining kóbeygenine quanamyn. ÚBT kerek nәrse. Býkil әlem osy jýieni tandap jatqanda odan qasha almaymyz.
Janar Múhamediyeva, Sh.Uәlihanov atyndaghy №12 gimnaziyanyng matematika pәni múghalimi:
- Qalaly jerde onsyz da kamera bar, tekseru bar. Bizding balalar úyaly telefon alyp kirmeydi. Auyldyq jerde de sonday tekseris boldy. Shudyng bolghany da sodan. Auyldaghylar sol tәsilge ýirenip qalghan. Psihologiyalyq jaghynan dayyn bolghan bala joghary ball alady. Adam bolghannan keyin qobalju bolady. Synaq tapsyrghan týlek «Osy mening taghdyrymdy sheshedi» dep oilaydy. Bir jaghynan ata-ana, ekinshi jaghynan múghalim, sosyn ózine degen senimsizdiginen sasady. Áli kýnge auyldy jerde shpargalkagha, telefongha senip jýr. Ministrlikting qatang baqylauy әdildikti ornatty.
Altyn Mәlikqyzy, №173 liysey diyrektory:
- Reytingten qorqatyn eshtene joq. Analiz bolu kerek. Qorqatyn eshtene joq. Reyting boyynsha byltyrghy jyly da, biyl da ekinshi oryn aldyq. Kim qanshalyqty oqydy, naqty baghalaryn alyp shyqty. Meje bolu kerek. Soghan úmtylu kerek. Bizden 110 týlek bitirse, onyng 34-i halyqaralyq grantty jenip aldy. Bizge QBTU, IT oqu orny 50 payyzdyq jenildik jasaydy.
Ály Aqyltaev, №173 liysey týlegi, 123 ball jinaghan:
- Balanyng ózining bazasy bolmasa, bir jylda bes pәndi iygeru mýmkin emes. «Altyn belgige» de, ýzdik attestattan da ýmitker emespin. Biraq birinshi synyptan bastap jinaghan bilimime sendim. Mýldem qobaljyghan joqpyn. 100 payyz senimdi boldym. Osy joly ÚBT-nyng әdil bolghanyna quandym.

Mamandardyng pikiri ÚBT óz jýiesine endi týsti degenge sayady. «Óitkeni biylghy synaq әdil, taza ótti» deydi olar. Shyn mәninde, bizge keregi de jemqorlyqtyng joyylghany. Sonda ghana elimizde bilim sapasy jogharylay beretini sózsiz.

Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti