Qoghamda orystildiler men qazaqtildilerding aqparattyq soghysy jýrip jatqan sekildi. Jaqynda últ patriottarynyng «Qazaq tili jәne basqa da 10 mәsele turaly» degen mәlimdemeleri jaryq kórdi. Onda olar qazaq problemasyn sheshu joldaryn úsynady. Kerisinshe orystildi aqparat qúraldarynda «Eger Qazaqstanda qazaq tili basymdyqqa ie bolatyn bolsa, onda bizding qogham HVIII ghasyrgha sheginedi» degen sipatta maqalalar kóbeydi. Osy jәne ózge de mәseleler tónireginde, sayasattanushy, ekonomist Múhtar Tayjandy әngimege tartqan edik.

Qoghamda orystildiler men qazaqtildilerding aqparattyq soghysy jýrip jatqan sekildi. Jaqynda últ patriottarynyng «Qazaq tili jәne basqa da 10 mәsele turaly» degen mәlimdemeleri jaryq kórdi. Onda olar qazaq problemasyn sheshu joldaryn úsynady. Kerisinshe orystildi aqparat qúraldarynda «Eger Qazaqstanda qazaq tili basymdyqqa ie bolatyn bolsa, onda bizding qogham HVIII ghasyrgha sheginedi» degen sipatta maqalalar kóbeydi. Osy jәne ózge de mәseleler tónireginde, sayasattanushy, ekonomist Múhtar Tayjandy әngimege tartqan edik.

«IMPERIYa QAZAQTYNG ÚLTTYQ RUHYN JANYShTADY,
SODAN ÁLI ÝRKUDEMIZ»

- Múhtar Bolathanúly, sizdinshe, qazaq tili - órkeniyetting tili bola ala ma?
- Áriyne, bola alady. Eger qazaq tili órkeniyetting tili bola almasa, japon jәne kәris, polyak jәne gruziyn, ózbek jәne týrkimen, týrik tilderi de órkeniyetting tili bola almas edi. Ol memleketter HVIII ghasyrdyng shiyreginde ómir sýrip otyr ma? Álemning eng aldynghy damyghan memleketteri sanalatyn Europa elderi de últtyq tilderimen ómir sýredi. Jalpy, búlay dep traktovka jasau kýlkili.
- Jalpy, qazaq tili qarjynyn, ghylymnyn, tehnikanyng tili bola almaydy degen pikirler Qazaqstan tәuelsizdik alghan kýnnen býginge deyin әli tynghan joq.
- Ókinishke qaray, búl pikirler jogharyda keybir adamdardyng ghana auzynan aitylyp jýrgen joq. Sonymen qatar, oppozisiyanyng da pikiri búdan kóp alystay qoymaydy. Alayda búnyng barlyghy qate pikir. Alysqa barmay-aq, Týrkiyany mysalgha alayyqshy. Olarda ne medisina joq pa, bankiler týrki tilinde júmys jasay almay jatyr ma? Demek, búl pikirlerding barlyghy ózinen-ózi joqqa shyghatyn bolady. Qazaq tili - jýz payyz memlekettik til bola alatyn mýmkindigi zor til. Búl ýshin tek niyet qana kerek. Ókinishke qaray, bizde Ýkimette, biylikte niyet te, qúlyq ta bolmay túr. Biyligimiz óz tilinen ózi jerip, óz tilin mensinbese, oghan amal qansha. Eger biylik óz memlekettik tilinde sóilemese, onyng qoghamgha qajettiligi qansha. Onday qoghamda tildi ýirenuge úmtylys ta bolmaydy.
- Mysaly ótken ghasyrdyng 90-ynshy jyldarynan 2000 jyldyng basyna deyin osynday qazaqqa qarsy maqalalar órship ketken bolatyn. Degenmen 2000 jyldan son, múnday maqalalardyng sany azayyp, orystildi gazetterding memleketshildikke moyynsúnuy bayqalghan bolatyn. Biraq songhy eki jylda ol ýrdis qayta jandandy. Onyng sebebin neden izdeuge bolady?
- Meninshe, búnyng artynda arnayy bir sayasat túrghan sekildi. Biraq búl sayasattan eshtene ónbeydi. Óitkeni Qazaqstandaghy qazaqtardyng ýles salmaghy 70 payyzdan asty. Mektep oqushylarynyng 70 payyzdan astamy qazaq mektepterinde bilim alady. Demek endi on jylda biylik qalasyn, qalamasyn Qazaqstan qoghamy qazaqtildi qoghamgha ainalady. Ol tabighy jaghday.
- Qanat Qabdyrahmanov «Týrkistan» gazetine bergen súhbatynda «Kezinde Yugoslaviyadan serbterdi tazartqysy keldi. Aqyr sonynda ol el birneshe memleketke bólinip ketti. Eger Qazaqstanda orys­tardy yghystyru sayasatyn ústansaq, biz de bólshektenip ketemiz» depti. Búghan ne deysiz?
- Búl da nadandyqtyng bir belgisi. Óitkeni Yugoslaviya federasiyalyq memleket boldy. Horvatiya, Chernogoriya jәne Bosniyalyqtar ózderining tarihy mekeninde ómir sýrip jatty. Qazaqstannyng negizgi halqy - qazaqtar. Memleketting avtohondy últy - qazaqtar. Qalghandary - diaspora ókilderi. Sondyqtan Qazaqstandy eshkim bólshektey almaydy.
- Qanat Qabdyrahmanovtyn, Jәnibek Sýleevting bizding gazetke bergen súhbatynda, Daniyar Áshimbaevtyng «Vremya» gazetindegi súhbattarynda «Qazaqtar tәuelsizdik ýshin bel sheship kýresken joq. Olardyng últtyq patriottyq sezimi Sovet odaghy kezinde kóringen joq. Gruziyada, Ázirbayjanda ózin-ózi órtep jibergen nemese dissiydent bolghan túlghalar boldy» deydi. Jalpy, qazaqtyng patriottyq sezimi turaly ne aitasyz?
- Men Daniyar Áshimbaevtyng maqalasyn oqydym. Áriyne, ol kisi ózining dengeyinde oy aitady ghoy. Ol «men - qazaq emes, qazaqstandyqpyn» deydi. Ol qazaq tarihynan qanshalyqty habardar ekenin bilmeymin. Biraq HVIII ghasyrdan beri qaray qanshama últ-azattyq kóterilisi bolghany mәlim. Aytalyq, Syrym Datúly, Qasym súltan, Qasym súltannyng balasy Kenesary han, Mahambet pen Isatay bastaghan kóterilister býkil әlemge ayan. Demek, HIH ghasyr boyy qazaqtar Resey bodandyghyna qarsy atqa mindi. HH ghasyrda kóterilis te az bolghan joq. Mysaly asharshylyq kezinde Qazaqstanda 370 kóterilis bolghan eken. HH ghasyr qazaq ýshin óte súrapyl ghasyr boldy. Imperiya olardyng últtyq ruhyn janyshtady. Resey bodandyghyna deyin qazaqtardyng ózi bir imperiya bolghan. Sany ózbekterden әldeneshege artyq edi. Biraq HH ghasyrda qazaq halqynyng jartysynan astamy qoldan jasalghan genosid saldarynan qyrylyp qaldy. Degenmen qazaqtar mýldem boy kótermedi deuge kelmeydi. Aytalyq, 1962 jyly Mәskeude jasaqtalghan «Jas túlpar» úiymyn da imperiyanyng ozbyr sayasatyna degen qarsylyq dep týsinuge bolady. Al 1986 jyly alangha shyqqan qazaq jastarynyng búlqynysy әlemdi dirildetken alyp KSRO-nyng qúlauyna bastau bolghan joq pa?! Daniyar Áshimbaev, Qanat Qabdyrahmanov, Jәnibek Sýleev, Núrlan Erimbetov sekildi azamattar әdeyi osynday sayasatty jýrgizip keledi. Núrlan Erimbetov bir súhbatynda «men orys jigitimin» dep aitty. Sondyqtan osy bir at tóbelindey toptyng arandatushylyq pikirlerine men kóp nazar audarmaymyn. Bәribir Qazaqstan qazaqtildi memleketke ainalady. «Kóp qorqytady, tereng batyrady». Men balalarymdy ekinshi synyptan qazaq mektebine berdim. Qazir segizinshi synypty bitirdi.
- Qanat Qabdyrahmanov eger Putin ashuyna minse, Qazaqstannyng soltýstik oblystaryn - Qostanay, Pavlodar, Petropavl jәne shyghysyndaghy Óskemendi tartyp alady depti. Qazaqstan TMD memleketteri arasynda túnghysh shekarasyn naqtylaghan jәne delimitasiya men demarkasiyasyn jasaghan memleket. Gruziyadaghyday talasty territoriyamyz joq. Qazaqstandy endi bólshekteu mýmkin be?
- Qazaqstandy bólshekteu ýshin de Reseyde kýsh boluy kerek. Reseyde qazir onday kýsh joq. Búl da boyynda azat ruhy joq, jaltaq sayasatkerlerding bopsalauy. Reseydegi qazirgi demografiyalyq ahual óte kýrdeli. Orys halqynyng sany kýn ótken sayyn azayyp barady. Sondyqtan bolashaqta Resey Federasiyasynyng osy territoriyasynyng ózin saqtap qala ala ma degen mәsele tuyndap otyr. Reseyding Aziyadaghy territoriyasynda tek 24 million ghana orystar bar. Tatar, gagauyz, bashqúrlardyng sany jyl ótken sayyn kóbeyde. Reseyding ózgening jerine kóz alartu bylay túrsyn, ondaghy respublikalardy óz qúramynda ústap qalugha jaghdayy qiyndap barady. Qanat Qabdyrahmanov óz súhbatynda «Qazaqtar býldirip jatyr, orystardy yghystyryp jatyr» deydi de, Putin bizge armiya jiberedi» deydi. Ári osy oiyn eki jerde qaytalaydy. Qazaqstandaghy orystardyng orta jasy - 47, qazaqtardyng orta jasy - 25. Demek qazaq - jas últ. Orystar kәrteyip barady. Sebebi jastary oqu bitiredi de, Reseyge ketedi. Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan oblystaryndaghy demografiyalyq ahualdy jyldam ózgertuge mýmkindik bar. Qazaq sany ósip jatyr. Sol sebepti de, jogharydaghyday úshqary oilardyng barlyghy jaltaqtyqtan tuyndap otyr. Meninshe, Qanat Qabdyrahmanov qazirgi tarihy jaghdaydyng bәrin týsinedi, biledi. Alayda qoghamgha shoq týsiru ýshin әdeyi aityp otyrghan sekildi.
- Endi on jyldan keyin qazaqsha sóileymiz dep senimdi aityp otyrmyz. Mәdeniyet ministrligi dayyndaghan «Tilderdi damytudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynda» da 2020 jylgha qaray Qazaqstan halqynyng 95 payyzy qazaqsha sóileydi delingen. Alayda «qalay?» degen saualgha jauap joq. Tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyl bolsa da, asyqpau kerek dep boydy bosqa salamyz. Jalpy, tildi ýirenu ýshin ne isteu kerek?
- Biylikting ynta-yqylasyna kóp nәrse baylanysty. Qazirgi biylikting ózining qazaq tiline jan ashymaydy. «El birligi» doktrinasynda «Memlekettik tildi bilu - paryz da, mindet» delingen. Oghan Elbasynyng ózi qol qoydy ghoy. Zang boyynsha, mindettelmey otyr. Mine, osydan kelip qayshylyq tuyndaydy. Jalpy, zang jýzinde memlekettik tildi biludi mindetteu kerek.
- «Memlekettik til turaly» Zang jobasy úsynylghaly da biraz jyl boldy. Jalpy, onday zang kerek pe, bizge?
- Áriyne, kerek. Onday zang Ázirbayjanda, Fransiyada, Reseyde bar. Óte әdemi jazylghan. Reseyde «Russkiy yazyk» degen baghdarlama bar. Orys tilin damytu ýshin qanshama qarjy bólinip jatyr. Biyliktegi orystildi qazaqtardyng qazaq tilin algha ozdyrugha degen niyeti bayqalmaydy. Putin tek qana Resey azamattary emes, sonymen birge gastarbayterlerding de tildi biluin mindetteytin zangha qol qoydy. Basqa memleketterde de azamattyq alu ýshin memlekettik tilden jәne tarihtan emtihan tapsyrady. Bizde onday joq. Eng ókinishtisi osy!
- Qazaqtarda qala mәdeniyeti qalyp­taspaghan degen pikir shala qazaq­tardyng auzynan jii estiledi. Shynymen solay ma?
- Qalalyq qazaqtardyng kóbining jýregi qazaq. Bәlkim tildi ýirene almay jatqan shyghar. Olar patriottar. Erimbetov, Qabdyrahmanov, Sýleev, Áshimbaev sekildiler óte az. Biraq osylar qoghamdyq pikirdi qalyptastyryp otyr.
- Osynday sayasat qanshagha deyin sozylady dep oilaysyz?
- Ol biylikting qazirgi sayasatynyng ózgeruine baylanysty. Biylik býgingi kózqarasyn ózgertpese, múnday jaghday jalghasa beredi. Ruhany jaghynan Qazaqstan otar el. Bizding keybir sheneunikter «qazaqtarda eshqashan memleket bolmaghan» degendi bet-auzy býlk etpey aityp jýr. Sonda Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Kerey men Jәnibek qayda qalady?! Qazaq handyghy - qazaq memlekettigi emes pe? Qasym han, Tәuke handar she? Biz byltyr Qazaq handyghynyng 555 jyldyghyn ýnsiz ótkizip jiberdik. Sol sekildi Abylay hannyng 300 jyldyghy da ótip ketti. Alashorda ýkimetining 90 jyldyghy da solay bolghan. Bizge óte jýieli últtyq iydeologiya kerek. Árbir azat elde últtyq iydeologiya bar. Al biz sekildi qúldyq sanada ómir sýrip otyrghan elder baghytynan airylghan poyyz sekildi.
- Jaqynda men Petropavl qalasyna baryp qayttym. Ondaghy temir jol vokzaly Resey temir jolyna qaraydy eken. Men búl jayynda problemalyq maqala jazghan edim, qúzyrly organdardan jauap joq. Sizdinshe, strategiyalyq obiektilerding ózge memleketting qolynda boluy bizding tәuelsizdigimizge qauip tóndirmey me?
- Búl bizding ózge memleketke ekonomiy­kalyq túrghydan tәueldi ekenimizding dәleli. Tek búl ghana emes, «Qaztransserviys» te Reseyding menshigine ótip ketti. Búl da temir joldyng bir bóligi. Resey qazaq jerining neshe million gektaryn poligongha paydalanu ýshin jalgha alyp otyr. Yaghny biz әli kýnge deyin otar elmiz. Ruhany túrghydan, ekonomikalyq túrghydan Reseyge tәueldimiz. Keden odaghy bizding mýddemizge mýldem qayshy. Biraq, qazaqtardyng últtyq ruhynyng janshylghany sonshalyq, últtyng esesi ketetin kez kelgen sәtterde ýnsiz, búghyp qala beredi.
- Qanat Qabdyrahmanov, sonymen qatar, «Vremya» gazetine bergen súh­batynda «Memleket qúraushy últ degenimiz - nonsens» deydi. Búghan ne deysiz?
- Amerikada «first nation» (birinshi últ) degen týsinik bar. Ol - ýndister. Olar ýndis bolghany ýshin salyq tólemeydi, әriyne, olar rezervasiyada. Biraq ol rezervasiyagha kim kóringen kire almaydy. Olargha joghary bilim beru tegin. Eger ol ýndis budan bolatyn bolsa, onyng qanynda qansha payyz ýndisting qany bar, sonsha payyz salyq tólemeydi. Olardyng últtyghy, tili, dini joghalyp ketti. Al, bizdegi «first nation» - qazaqtar. Qazaqstan - últtyq memleket.

«BIZDING HALYQ - TYM KÓNBIS»

- Janaózen oqighasyna bagha bergen elimizdegi sayasattanushylar, sayasatkerler búl jaghdaygha oralmandardy kinәlaghan edi. Qanat Qabdyrahmanov ta óz súhbatynda «Tәuelsizdik jyldarynda Qazaqstangha 1 million shopan keldi. Eki jarym million maman elden ketip qaldy» degen eken. Jalpy, oralmandardyng Qazaqstangha bergeni ne? Olardyng intellektualdyq dengeyin qalay baghalaysyz?
- Mening biluimshe, oralmandardyng intellektualdyq dengeyi óte joghary. Olardyng arasynda ghalymdar, óner adamdary kóp. Álgindey sóz taratyp jýrgen adamdargha oralmandar jat, óz bauyry emes. Óitkeni olar qazaqy sanadan, ruhtan júrday. Olar qazaqsha sóilemeydi, sóilegisi de kelmeydi. Bir ay búryn Ýkimet oralmandar turaly baghdarlamany uaqytsha toqtatty. Demek orystildi aqparat taratyp otyrghan qoghamdyq pikir biylikke yqpal etude. Yaghny bizding biylikting qazaq biyligi ekenine kýmәndanugha da bolatyn siyaqty. Endi Qazaqstangha Yadrolyq bankti әkeludi josparlap otyr. Meninshe, bizding halyq tym kónbis. Osynyng bәrine kónip keledi. Olar ózderining qúqyghyn talap ete almauda.
- Janaózen turaly әngime qozghalyp ketti ghoy. Onyng týbinde ne jatyr degen saualgha әli jauap tabylmaghan siyaqty...
- Ádiletsiz ekonomikalyq sayasat. Qazaqtar óz elinde kedeyshilik qamytyn kiyip otyr. Manghystau, Qyzylorda, Batys Qazaqstan jәne Atyrau oblysy múnay óndiredi. El budjetine millardtap qarjy qúyady. Biraq dәl osy tórt oblystyng túrghyndarynyng kýnkórisi óte tómen.
- Qazir әleumettik narazylyqtyng úshqyny әr-әr jerde bayqaluda. Qaraghandyda shahterlar boy kótere bastady. Jalpy, әleumettik narazylyqtardyng sebebi nede?
- Jiyrma jyl búrynghy Tәuelsizdik turaly deklarasiyada «Qazaqstan memleketining negizgi maqsaty - qazaq halqynyng әleumettik, ekonomikalyq, ruhany jaghdayyn týbegeyli ózgertu» dep jazylghan bolatyn. Biraq, is jýzinde biz ony úmytyp kettik. Sondyqtan búl әleumettik narazylyqtardyng mәni terende. Erte me, kesh pe, әiteuir mәselening mәni mәlim bolady.
- Siz óziniz mýshe bolyp, sol partiyanyng atynan ýmitker bolghan «Ruhaniyat» partiyasynyng qatarynan shyghatynynyzdy jәne saylaugha qatyspaytyndyghynyzdy mәlimdediniz. Búl qadamynyzdy Janaózen oqighasyna oray jasaghan boykot dep týsindirdiniz. Sizding mәlimdemenizden keyin eki kýn ótken son, «Ruhaniyat» partiyasy da taratyldy. Siz partiyanyng taratylatyny jayynda aldyn ala bildiniz be?
- Janaózen oqighasy qarsanynda men arnayy at basyn búrdym sol jaqqa. Qayta oralghannan keyin, saylaugha qatyspaytynym jayynda mәlimdeme jasadym. Men partiya basshylaryna, jalpy «Ruhaniyattyn» saylaugha barmauy qajettigin aittym. Olar menen sәl kýte túruymdy ótindi. Ózderi de Janaózenge keldi. Men olardyng sheshimin bir apta kýttim. Alayda olar saylaugha qatysu jón dep sheshti. Sol sebepti de men jeksenbi kýni mәlimdeme jasadym. Al dýisenbide partiyanyng búrynghy jetekshisi Altynshash Jaghanova býkil telearnalardyng efiyrinen shyghyp sóz sóiledi. Sóitip «Ruhaniyat» ta taratylyp ketti.
- «Ruhaniyattyn» taratyluynyng sebebi nede? Búl qoldan jasalghan is dep oilaysyz ba?
- Serikjan Mәmbetalin meni eki jyl búryn shaqyrghan edi. Barmadym, Múhtar Shahanov «Ruhaniyatqa» birge baruymdy ótindi. Qazaqtardyng últtyq problemasyn sóz etetin ruhany partiya qajet dedi. Biz M. Shahanovpen birge birneshe jyl júmys istedik. Biz qanshama mәlimdeme jasadyq. «El birligi» doktrinasyn jazdyq, Keden odaghy men Qytaygha jerdi jalgha beruge qarsy shyqtyq, sol kezdegi mәlimdemelerdi birge jazdyq. Biz «Ruhaniyatta» jiyrma kýn boldyq. Biz eger Parlamentke mýshe bola alsaq, onda kóptegen problemalardy qozghay alamyz dep oiladyq. Al Janaózen oqighasynan keyin, deputattyqtyng ne mәni qalar edi. «Ruhaniyattyn» taratyluynyng sebebi kóp. Bir sebebin naqty bilem. Alayda ony aitpay-aq qoyayyn. Aytarym, sayasatqa keletin adam qoly da, ary da, oiy da taza boluy kerek. Keybireuler, sayasat - las dýnie dep aitady. Biraq әlemde últy ýshin, eli ýshin janyn bergen qanshama sayasatker bar.
- Jalpy, Qazaqstandaghy partiyalyq sayasatqa qalay qaraysyz? Bizde kóp partiyalyq jýie qalyptasty ma?
- Bizdegi partiyalyq jýie dúrys emes. Partiya qúru ýshin 50 myng adamnyng qolyn jinau qajet. Eger osy jýie ózgerse, talay jaqsy partiyanyng tuuyna mýmkindik jasaluy mýmkin. Biraq bizdegi partiyalyq jýie eski, qalyptasqan tәrtipten aspay otyr. Taghy bir aitarym, bizdegi oppozisiya men biylikting memlekettik tilge qatysty ústanymdary birdey.
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken
Esengýl KÁPQYZY

«Týrkistan» gazeti