Halyqqa, әsirese jas buyngha kitaptan góri teleekrannyng yqpaly zor. Búl - dәleldeudi qajet etpeytin aksiomagha ainalyp barady. Múny erterek sezingen ózge elder óz últynyng úly túlghalarynyng ómirin teleekran arqyly kórermenge úsynudy bizden búryn qolgha alghan. Oghan adamzat tarihynda ózindik jol-joba kórsetken әlemning ataqty adamdarynyng ómiri men qyzmeti turaly týsirilgen týrli derekti dramalar dәlel. Juyrda «Qazaqstan» Últtyq telearnasynyng tapsyrysymen «Qazyghúrt» kinostudiyasy týsirgen «Abay» derekti dramasynyng túsauy kesildi. Derekti dramanyng ssenariyin jazghan - ónertanushy Erlan Tóleutay, rejisseri - Núrgeldi Sadyghúlov, produseri - Sәbit Ábdihalyqov. Biz filim turaly mәdeniyettanushy Múrat Áuezovtin, rejisser Slambek Tәuekelding pikirlerin úsynyp otyrmyz.

Múrat Áuezov, mәdeniyettanushy:
- Búl filim arqyly Abaydyng ómirin týsinuge taghy bir ret qadam jasaldy deuge bolady. Alayda, filim barysynda Abaydyng dýniyetanymyna orys pen Batys әdebiyetining zor yqpaly bolghandyghy aitylady da, Shyghys әdebiyetining әseri turaly sóz joq. Al Abay bolsa Shyghys әdebiyeti men Batys әdebiyetinen qatar nәr alghan ýlken әlem. Sondyqtan Abay turaly filim týsirude eng aldymen onyng ólenderi men qara sózde­rine sýienu kerek. Alysqa úzamay, orys halqyna qarasaq, Pushkinning jeke ómirin bólek qarastyrady da, úly ruhtyng iyesi retinde jeke kórsetedi. Úly adam­dardyng qarapayym ómiri men ozyq oilardy ómirge әkelgen quatty ruh iyesi retindegi ónegeli ghúmyry bar, sol ruhtyng biyiktigin kórsete bilu kerek. Búl filimde qazaq halqynyng mәdeniyetin biyikke kótergen Abay joq, múnda otarshyl sayasattyng qúrbany bolghan aqyn Abay bar. Jalpy alghanda, jas buyngha tanystyru baghytynda qolgha alynghan filimning qúrylymy dúrys. Alayda, Abaydy qarapayym halyqqa týsindiremiz dep ony alasartudyng qajeti shamaly.
Slambek Tәuekel, rejisser
- «Abay» derekti dramasynyng túsauy ke­silgeninen habardarsyz. Filim turaly oiynyzben bólisseniz?
- Biz ýshin jana janrdyng túsauy kesilgenimen, әlemdik ólshemmen qaraghanda derekti drama jana janr emes, talay úly túlghalar turaly múnday filim­der týsirildi. «Abay» derekti dramasyn alghash kór­gendegidey emes, ekinshi qaytara kórgende filimning óne boyynan biraz artyq tústardy anghardym. Mәselen, filim barysynda sonsha kóp adamdy sóiletuding qajeti joq edi. Abaydyng ómiri turaly sóilegen adam sany tym kóp jәne olar qajetsiz uaqytta tartylady. Sonyng saldarynan filim avtorlyq oidan túl bolyp qalghan. Onyng ýstine filim barysynda Abaydyng ómirinen búryn biz bilmegen syr aitylmaghan sekildi. Bizding qoldanysymyzgha jana enip jatqan janr bolghandyqtan Abay ómirinen janalyq ashpay-aq, bar derekterdi útymdy paydalanyp, rejisserlik sheberlikpen biraz nәrse aitugha bolar edi. Degenmen M.Áuezovting 4 tomdyghyn oqugha uaqyty jetpeytin jastargha Abayday kýrdeli túlghanyng ómirin osylay tanystyru jón bolar degen oy da bar.
Kino ónerine tәn zandylyqtar túrghysynan keler bolsaq, týsiru toby qolgha týsken materialdyng bar­lyghyn paydalanamyz dep, jýiesizdikke úrynghan. Yaghni, qajetsiz kezde paydalana bergen. Eresek Abaydy oinaghan akter (Jalghas Tolghanbay) sóileytin tús­tarynda Abaydy tәp-tәuir oinaugha jaraydy. Al ýndemey qalatyn tústaryna kelsek, rejisser bir uaqytta týsirilgen «Abaydy» әr jaghdaygha paydalana bergen, olay etuge bolmaydy. Ár uaqytta bolghan jaydy qabyldaghanyna say, bet-әlpetindegi ózgerisi arnayy jeke-jeke týsirilui kerek edi. Al múnda keyipkerding ýnsiz qalpy fotografiya sekildi esh óz­gerissiz beriledi. Jaryqtyqtyng qolyndaghy qyl­qalamnyng jazbauy kórer kózge keri әser beredi eken. Týsiru toby qylqalamdy qozghaltugha asa kýsh salmaghan sekildi. «Shirkin-ay, sol eki ortada qalamdy jýgirtip jiberse, qanday jaqsy bolar edi», - dep oiladym. Múny men týsiru tobynyng júmysyn synau ýshin emes, bolashaqta qaytalamasyn degen aghalyq jana­shyr­lyqpen aityp otyrmyn. Qarapayym bolsa da osynday detalidargha nemqúrayly qarau - filimdi edәuir aqsatyp qoyady. Al jalpy alghanda osynsha ýlken jýkti moyyndaryna alghan újym óz qaderinshe júmys iste­gen, ony eskermeuge bolmaydy. Ári olar bizding rejiys­serlerimiz búryn bara qoymaghan janrgha tәuekel etken. Sonsha kóp adam Abay ómirinen derekter ait­qanymen, olardy júdyryqtay júmyldyryp, paydalana almaghan. Sol adamdardyng eki-ýsheuin ghana sóiletip, ony útymdy paydalanugha bolar edi. Abay­dyng shygharmalaryn tereng týsine biletin qarapayym oqyrmandy nege qospasqa?.. Alghashqy qadam bolghan song kemshilikterding boluy zandy. Degenmen búl filim arqyly týsiru toby ózderining kóp júmysty atqara alatynyn kórsetti. Tek kóp izdenis kerek. Elding úly túlghalarynyng ómirin qarapayym halyqqa tanys­tyrudyng ontayly tәsili ekendigi shyn. Jigitterding talpynysy qúptarlyq.
- Produserding aituynsha, «Qazyghúrt» kinostudiyasy endi Maghjan turaly derekti drama týsiruge tapsyrys alypty. Agha buynnyng ókili re­tinde týsiru tobyna qanday kenes berer ediniz?
- Bizde abaytanu sekildi maghjantanu salasy da bar. Mening týsiru tobyna aitarym, aldaghy filimde sol Maghjan ómirin jetik zerttegen ghalymdardy útymdy paydalanu kerek. Ol adamdardy kóp nemese az sóiletu degen sóz emes, qajetine qaray sauatty paydalanu. Ghalymdardyng aitqan derekterin filimge engizu onay dýnie emes. Onyng óz erek­sheligi bolady. Derekti proza men kórkem prozanyng aiyrmashylyghy bolatyny sekildi, kórkem filim men derekti filimning aiyrmashylyghy da kóp. Sol ýshin de birinshi filimde jiberilgen qatelikterdi qaytala­maghany jón.
Bizding kórermenge úly túlghalarymyzdyng ómirinen mәlimet beretin osynday filimder kerek. Ol basy ashyq mәsele. Onyng artyqshylyghy men kemshiligi turaly әr aluan pikirlerding aityluy da zandylyq. Tek aitylghan syndy min retinde qabyldamay, kerisinshe, jol kórsetu, baghyt silteu ornyna qabyldaudy qalyptastyra alsaq, abzal bolar.

Dayyndaghan Nazym Dýtbaeva

«Qazaq әdebiyeti» gazeti