Abay (derekti drama)
Alashtyng alyp ghúlamasy, qazaqtyng aqyl-oyynyng temirqazyghy Abay - adamzattyng Abayyna ainalar dәuirine jetti. Kýni keshe Putin biyligine qarsy sherulegen qalyng orys Mәskeudegi Abaydyng eskertkishinen pana tapty. Abaydyng danalyghyna býgingi orys balasy da bas iydi. Orystyng әr qadamyn baghyp otyrghan dýniyanyng ózge júrttary da Abaygha bas qoydy. Sóitip, Adamzattyng Abayy óz jolyn bastap ketti.
Abaydy tughan elding - qazaqtyng әr kýni Abaymen atyp, Abaymen batady. Mine, eki ghasyrgha juyqtady, býtin últymyz, bәlen buyn úrpaq Abaymen tynystap keledi.
Keshegi Múqang bas bolyp, Qayym sonyng jolynda ghaziz ghúmyryn sarp etken abaytanu - ghylymnyng eren bir salasyna ainaldy. Ár úrpaq Abay әlemin tanugha óz soqpaghymen kelip jatyr. Sonday bir sony soqpaqpen kelgen dýnie - «Qazyghúrt» kinostudiyasy týsirgen «Abay» derekti dramasy.
Jenil-jelpige әuestenip ketken jekemenshik kinostudiyalargha ýlgi bolarlyq is kórsetip, últ qyzmeti jolyndaghy irgeli isterining alghashqysyn Abaydan bastaghan «Qazyghúrt» kinostudiyasy - qazaqqa qyzmet etpekke beldi bekem bughan birden-bir kinostudiya.
«Qazaqstan» últtyq arnasynyng tapsyrysymen týsirilgen «Abay» derekti dramasynyng ózgening emes, «Qazyghúrt» kinostudiyasynyng qolyna týskeni - әuelgi jenis deuge bolar.
Alashtyng alyp ghúlamasy, qazaqtyng aqyl-oyynyng temirqazyghy Abay - adamzattyng Abayyna ainalar dәuirine jetti. Kýni keshe Putin biyligine qarsy sherulegen qalyng orys Mәskeudegi Abaydyng eskertkishinen pana tapty. Abaydyng danalyghyna býgingi orys balasy da bas iydi. Orystyng әr qadamyn baghyp otyrghan dýniyanyng ózge júrttary da Abaygha bas qoydy. Sóitip, Adamzattyng Abayy óz jolyn bastap ketti.
Abaydy tughan elding - qazaqtyng әr kýni Abaymen atyp, Abaymen batady. Mine, eki ghasyrgha juyqtady, býtin últymyz, bәlen buyn úrpaq Abaymen tynystap keledi.
Keshegi Múqang bas bolyp, Qayym sonyng jolynda ghaziz ghúmyryn sarp etken abaytanu - ghylymnyng eren bir salasyna ainaldy. Ár úrpaq Abay әlemin tanugha óz soqpaghymen kelip jatyr. Sonday bir sony soqpaqpen kelgen dýnie - «Qazyghúrt» kinostudiyasy týsirgen «Abay» derekti dramasy.
Jenil-jelpige әuestenip ketken jekemenshik kinostudiyalargha ýlgi bolarlyq is kórsetip, últ qyzmeti jolyndaghy irgeli isterining alghashqysyn Abaydan bastaghan «Qazyghúrt» kinostudiyasy - qazaqqa qyzmet etpekke beldi bekem bughan birden-bir kinostudiya.
«Qazaqstan» últtyq arnasynyng tapsyrysymen týsirilgen «Abay» derekti dramasynyng ózgening emes, «Qazyghúrt» kinostudiyasynyng qolyna týskeni - әuelgi jenis deuge bolar.
Derekti drama - Abay әlemining jana tynysy. Zamanauy ýlgide kókórim úrpaqtyng keudesine Abaydyng asyl sәulesin týsiruding taptyrmas joly. Orta jәne jogharghy oqu oryndarynda Abay shygharmashylyghyna hrestomatiyalyq oqu ornyna jýruge súranyp túrghan derekti dramany ghylym men bilimdi qolyna ústap otyrghan Júmaghúlov myrza jas úrpaqqa jetkizer jol tapsa, qúba-qúp.
«Qazaqstan» Últtyq telearnasynyng tapsyrysymen «Qazyghúrt» kinostudiyasy týsirgen «Abay» derekti dramasynyng ótkende Almatyda túsauy bolghan edi. Derekti dramanyng ssenariyin jazghan - ónertanushy Erlan Tóleutay, rejisseri - Núrgeldi Sadyghúlov, produseri - Sәbit Ábdihalyqov.
Nazarlarynyzgha bes bólimnen túratyn «Abay» derekti dramasynyng tolyq núsqasyn úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Abay derekti dramasynyn avtorlyq qúqyghy Qazaqstan últtyq arnasy tiyesili
Birinshi jeli
