Maghan elimizdegi (әdebiyet salasynda) memlekettik syilyq beru tәrtibi, dúrysynda, qoldanystaghy is-daghdysy únamaydy. Bayqaymyn, oghan talaydyng ishtey narazylyghy bar. Sondyqtan, múny ortagha salar uaqyt jetken siyaqty. Shyndap kelgende, qazirgi aitpaghym búdan on jyldan astam ilgeride  «Ádeby qor jarshysy» gazetining 1996 jylghy 4-sanynda, «Kózqaras» aidary astyndaghy oimaqtay ghana jerde «Memlekettik syilyq haqynda»   degen taqyryppen kóterilgen-di.

«Aqyn-jazushylardyng memlekettik syilyqtan dәmelenui әbden tabighy qúbylys, - delingen edi onda. - Syilyq kimge tiymek?

1) Memlekettik syilyq memleket mýddesine qyzmet etetin, tәuelsiz el azamatyn tәrbiyeleuge ýles qosa alatyn, kórkemdik túrghydan eleuli jetistigi bar shygharmagha beriluge tiyis;

2) Taza óner mýltiksizdigin kózdegen tuyndygha syilyqty memleket emes, qoghamdyq úiymdar bergeni maqúl.

Bizding tәjiriybe.

1) Búl sharttargha biyliktegiler de, olar qúrghan komissiya da mәn bermeydi;

2) Jazylmaghan kezek bar;

3) Ýmitkerding jeke basynyn, sýieushisining yqpalyna jyghylushylyq basym.

Ne isteu kerek?

Maghan elimizdegi (әdebiyet salasynda) memlekettik syilyq beru tәrtibi, dúrysynda, qoldanystaghy is-daghdysy únamaydy. Bayqaymyn, oghan talaydyng ishtey narazylyghy bar. Sondyqtan, múny ortagha salar uaqyt jetken siyaqty. Shyndap kelgende, qazirgi aitpaghym búdan on jyldan astam ilgeride  «Ádeby qor jarshysy» gazetining 1996 jylghy 4-sanynda, «Kózqaras» aidary astyndaghy oimaqtay ghana jerde «Memlekettik syilyq haqynda»   degen taqyryppen kóterilgen-di.

«Aqyn-jazushylardyng memlekettik syilyqtan dәmelenui әbden tabighy qúbylys, - delingen edi onda. - Syilyq kimge tiymek?

1) Memlekettik syilyq memleket mýddesine qyzmet etetin, tәuelsiz el azamatyn tәrbiyeleuge ýles qosa alatyn, kórkemdik túrghydan eleuli jetistigi bar shygharmagha beriluge tiyis;

2) Taza óner mýltiksizdigin kózdegen tuyndygha syilyqty memleket emes, qoghamdyq úiymdar bergeni maqúl.

Bizding tәjiriybe.

1) Búl sharttargha biyliktegiler de, olar qúrghan komissiya da mәn bermeydi;

2) Jazylmaghan kezek bar;

3) Ýmitkerding jeke basynyn, sýieushisining yqpalyna jyghylushylyq basym.

Ne isteu kerek?

1)   Syilyq jónindegi komissiyanyng talqylauyna jariyalylyq qajet;

2) Komissiya mýshelerining dauysy dәiegimen tiyanaqtalyp, ashyq berilui lәzim;

3) Komissiyanyng ainaldyrghan bes-on mýshesining jasyryn dauys beruin prinsipti týrde maqúldamau kerek, jasyryn dauys ekijýzdilikke aparady».

Tәuelsizdigimizding alghashqy besjyldyghy ishinde jariya bolghan, sodan beri on bir jylday uaqyt ótse de eskire qoymaghan osynau ózekti de problemaly kózqaras  astyna men býgin de qol qoyamyn.  Búghan, mening oiymsha, basqa da - әdebiyet salasynda memlekettik syilyq beru sekildi memleket tarapynan jәne memleket atynan jýzege asyrylatyn manyzdy is-sharagha beytarap qaraudy jón kórmeytin talay  azamattyng qol qoyary anyq. Maghan solay kórinedi. Sebebi, jogharydaghy sarang sózdermen týiindelgen tújyrymdamalar әli kýngi zәruligin joyghan joq. Sondyqtan da búghan qúzyrly oryndardyn, júrtshylyqtyng múqiyat nazar audarghany jón bolar edi.

Óitkeni, әdebiyet - әdebiyet ýshin ghana jasalmaydy. Eger ony ómirden bólip alyp qarar bolsang - mәninen airylady. Al әdeby aghymdar men estetikalyq konsepsiyalardyng shet-shekaralary aiqyndalatyn aimaq - ómir  shyndyghy men ónerding ara qatynasynda jatyr. Búl rette este ústaytyn jәit sol, shyn suretker ómirden qarabayyr kóshirme jasaudy qanaghat tútpaydy, ol bizge tirshiliktegi aqiqattyng ózinen de  ótkir, qyzyq, tolyqqandy ómir suretin janghyrtyp jasap beruge úmtylady. Shyndyq ýshin júmys isteudi jәne ony - shyndyqty - eshtenege auystyrugha bolmaytyn iygilik retinde qorghaudy naghyz shygharmashyl túlgha ózining basty paryzy dep biledi..

Sózben kelisti keste toqy alatyn, biraq ónerdi óner ýshin ghana sýiip, oghan oiyn retinde qaraytyn  keybir suretkerlerding ómirden eleusiz alshaqtauy yqtimal. Ádebiyetti tanu men baghalay biludegi basty ólshem osy jerde - qoghamdyq  jәne estetikalyq mәseleler arasyndaghy organikalyq baylanysty jiti ajyrata bilude jatyr ghoy dep oilaymyn..

Bizdi úly iydeyalar tolghandyryp, algha úmtyldyrady. Al iydeyalardyng jenui yaky jenilis tabuy adamdardyng kýsh-jigerine tikeley tәueldi bolmaq. Býgingi kýnde adal bolu da qiyndap barady. Shyntuaytqa kelgende, aqiqatqa aqtaryla, aq jýrekten, jarqyn jýzben qarau arqyly úrpaq sýisiner shygharma jasap qaluyn  ghajap emes. Tek múnday kózqarasty biylik buyndary tarapynan әdildikpen yntalandyra bilu shart.

Shyndyqtyng buyrqanghan kýshin kórkemsózben tanytu arqyly әdebiyet halyq sýiispenshiligine bólene alady. Qauqarsyz qúr oilasu emes, әreketke shaqyratyn, tekti jiger bildiretin әdebiyet - shyn әdebiyet.  Osynday әdebiyet jasaugha ýles qosyp jýrmin dep esepteytin aqyn-jazushylardyng Memlekettik syilyqtan dәmelenui - әbden tabighy qúbylys.

Tek sonday qalamgerler óz enbekterining layyqty baghasyn, yaghny memlekettik syilyqty óz uaqytynda alyp jýr me? Memleket tarapynan beriletin syilyghynyz kimderge tiyip jýr jәne kimderge tiymek?

Mәsele, mine, osynda. Múnyng mәn-jayy jogharyda keltirilgen kózqarasta mazmúndalghan. Oghan ýstemelep aitarymyz - tәjiriybege qaraghanda, key jaghdayda syilyq taghdyry  qily pendeshilik, astyrtyn-úiymdastyrushylyq jolmen sheshilip jatady. Ýmitkerding jeke basynyn, sýieushisining yqpalyna jyghylushylyq basym, yaghny komissiya jýrgizgen «sarapqa» shygharma emes, avtor alynady.

Búl mәseleni әdil sheshu danghylyna týsuge bola ma? Bolsa kerek. Endeshe ol ýshin ne isteu qajet?

Komissiya mýshelerining ústanghan ólshemderi, kózqarasy, shygharmagha qoyghan baghasy júrtshylyqtan jasyrylmaytyn bolsyn. Árbir dauys berushi tandauynyng sebebin tiyanaqtap, dauysyn ashyq bersin. Sonda olardyng kórkem әdebiyet jetistigi retinde algha tartylghan tuyndyny baghalau kriyteriyleri kópshilik talghamymen de salghastyrylady. Al dauysty jasyryn beru - ekijýzdilikke aparady, әri onyng әdebiyetke de, estetikalyq tәrbiyege de esh paydasy joq.

Oghan qosa, airyqsha basymdyq tanytyluy tiyis shart retinde, әdebiyet salasynda memlekettik syilyq beru jónindegi komissiya mýshelerining bilikti de әdil sheshim shygharuyna septeser shara esebinde ýstemeley aitarymyz tómendegidey...

Ýmitker shygharmalardy alghashqy súryptau kezinen bastap,  komissiya olardyng otanshyldyq sezimdi, azamattyq pozisiyany qarastyruyn basty talap retinde tanuy kerek. Iriktelip alynghan shygharmalargha әr komissiya mýshesining jazbasha pikir jәne bagha berui lәzim. Qanday sebeptermen syilyqqa layyq kóretinin nemese syilyq bermegen jón dep sanaytynyn komissiyagha dәleldi týrde jazyp tapsyru mindetti bolugha tiyis. Mәjiliste oryn alghan talqylaular da, dauys beru ýderisi de ashyq jýrgizilgeni dúrys.

Áytpese, sóz ben is alshaqtap ketedi: kópirme madaq sóz ben qúpiya dauys beru ózara qabyspay, kereghar, mýldem ózgeshe kelip, kózboyaushylyq oryn alady.  Sóitip, syilyqqa layyqty shygharmany anyqtauda әdildik bolmaydy.

Qysqasy, eng bastysy - komissiyanyn  júmysyn jariyaly jýrgizu oryndy. Múnday tәrtip býgingi kýndegi korrupsiyamen kýres jýrgizu úranymen de jaqsy ýilesedi, syilyq ýlestirudegi kelensiz sybaylastyqqa jol qaldyrmaydy.

P.S.

2007 jyly aqpannyng 6-sy kýni «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jaryq kórgen maqalasyn   avtor oqyrman qauymnyng talqysyna salyp, kópshilikten dәiekti pikir bilgisi kelgendikten www.abai.kz aqparattyq portalyna qayyra úsynyp otyr.