Bir kýn búryn mәjilis Qazaqstanda ókildigi joq әleumettik jelilerdi búghattau turaly zang jobasyna týzetudi birinshi oqylymda maqúldaghan. Týzetu qoghamda týrli pikir tughyzghan.
Beysenbi kýngi mәlimdemesinde "Ádil sóz" deputattardyng búl әreketin synap, atalghan norma aqparat alu men taratu, internetti paydalanu qúqyghyn shekteydi dep mәselege alandaghan.
Qor ókilderining pikirinshe, deputattar balalar qylmysy men suisidting kóbengin internetten kórip otyr. Endeshe "as ýy pyshaqtaryn shygharatyn óndirushilerdi de ókildik ashugha mindettep, pyshaqtau qylmysyn azaytayyq" dep synady baspasóz qory.
"Balalardy internetting kómegimen ulap jatyr. Kiyberbulling – psihologiyalyq olqylyq, agressiya, qylmys tipti suisid jasaugha sebep deydi. Al otbasy, mektep, medisina jәne taghy basqalar deputattar ýshin mәsele emes siyaqty. Aqparat ministrligining de mazasy ketken: 2020 jyly shamamen 20 myng kiyberbulling faktisin anyqtap, sonday materialdy joi jóninde 1,8 myng ótinish jazghan" delingen qor mәlimdemesinde.
Qor ókilderi Facebook'ta qazaqstandyq qoldanushylar ýlesining az ekenin algha tartyp, "al eger búl alyp kompaniya Qazaqstanda tirkelgisi kelmese she?" degen súraq qoyady.
"Ádil sózdin" dereginshe, әlemde 12 elde ghana messenjer men әleumettik jelilerdi shekteydi, al olardy damyghan elder qataryna kirgizu qiyn, esesine olar sóz bostandyghy boyynsha artta keledi. "Bizding deputattar ne ýshin Qazaqstandy solardyng qatarynda kórgisi keledi eken?" dep jazdy mәlimdeme avtorlary.
"Búl norma aqparat alu men taratu, internetti paydalanu qúqyghynyng shekteluine aparady, Qazaqstannyng halyqaralyq qauymdastyq aldynda bedelin tómendetip, Ekonomikalyq yntymaqtastyq pen damu úiymyna kiruine, elge investisiyagha tartugha, azamattar men biznesting iskerlik belsendiligining tómendeuine, jarnama men elektrondy saudanyng damuyna kedergi jasaydy" delingen mәlimdemede.
Abai.kz