V

Aymaqtyq ýkimet qatynasyna qosymsha sol kýni týsten keyin oqu-aghartu mekemesine de bir konvert ala qaytqanmyn. Ertenine saghat onda jetip, Dosan әkimning aldyna kirip bardym. Ákim týksie qarady.

- Rúqsatsyz nege kiresin, Bighabil sen?

Eki konvertti aldyna tastay qayyrdym jauabyn:

- Osy joly әkimning esigin úryp, basyn auyrtpay kire ber dedi ghoy!

- Kim? - dey sala aimaqtyq ýkimet konvertin ashyp jiberip, týnere ýnildi ýlken tanbaly qaghazgha. - Búl ne degeni? -dep ózine-ózi kýbirlegende, sol sózinen eki eselep jybyrlady múrty. Jybyrlap baryp jiyrylyp maghan qarady. - Seni qabyldasa quana qarsy alamyz ghoy, biraq osylarda úghyspastyq kóp, shyraghym, sen erteng bir kelip qaytshy maghan.

- Ras, osylardyng siz ben men turaly úghyspastyghy kóp eken. Men baryp aitqanda úqty! -dep jymidym men.             -  Biraq, sizshe «erteng bir kelip qayt» demedi ózderi maghan, «bar da isine otyr!» dedi.

- Bashekeng solay dedi me, otyrsang otyra túr oqu bólimine baryp! Shakerbaydy shaqyryp jiber!

- «Otyra túr» degen joq, «birjolata otyr deymin!» dedi.

Kýle shyghyp baryp, Shakerbaygha әkim shaqyrghanyn aittym. Ol maghan bajyraya qarap, ótip bara jatyp súrady:

- Ózing bir jaqqa baryp qaytqanbysyn?

- Sauyrgha baryp qaytqanmyn ghoy!

V

Aymaqtyq ýkimet qatynasyna qosymsha sol kýni týsten keyin oqu-aghartu mekemesine de bir konvert ala qaytqanmyn. Ertenine saghat onda jetip, Dosan әkimning aldyna kirip bardym. Ákim týksie qarady.

- Rúqsatsyz nege kiresin, Bighabil sen?

Eki konvertti aldyna tastay qayyrdym jauabyn:

- Osy joly әkimning esigin úryp, basyn auyrtpay kire ber dedi ghoy!

- Kim? - dey sala aimaqtyq ýkimet konvertin ashyp jiberip, týnere ýnildi ýlken tanbaly qaghazgha. - Búl ne degeni? -dep ózine-ózi kýbirlegende, sol sózinen eki eselep jybyrlady múrty. Jybyrlap baryp jiyrylyp maghan qarady. - Seni qabyldasa quana qarsy alamyz ghoy, biraq osylarda úghyspastyq kóp, shyraghym, sen erteng bir kelip qaytshy maghan.

- Ras, osylardyng siz ben men turaly úghyspastyghy kóp eken. Men baryp aitqanda úqty! -dep jymidym men.             -  Biraq, sizshe «erteng bir kelip qayt» demedi ózderi maghan, «bar da isine otyr!» dedi.

- Bashekeng solay dedi me, otyrsang otyra túr oqu bólimine baryp! Shakerbaydy shaqyryp jiber!

- «Otyra túr» degen joq, «birjolata otyr deymin!» dedi.

Kýle shyghyp baryp, Shakerbaygha әkim shaqyrghanyn aittym. Ol maghan bajyraya qarap, ótip bara jatyp súrady:

- Ózing bir jaqqa baryp qaytqanbysyn?

- Sauyrgha baryp qaytqanmyn ghoy!

Shakerbay baryp әkim kabiynetine kirgende, men baryp onyng qarsysyndaghy qatshy bólimine kirdim. Kýtkenim, eki súmnyng aimaqqa telefonmen sóilesuin estu edi. Qatshymen qaljynymyz «qysqaru» men «úzaru» jóninen eki beleng asyp, qarqylgha ainalghanda tirildi әkim telefony. Dosan Bashekenning «sartymen» sóilesti. Alghashynda bajalardyng bas tyrnasqanynday ghana ymyraly ýn estilip edi. Sonynan «assalaumaghalaykum.. men, men ghoy, Dosanmyn Bәsheke, Dosanmyn!» degen әkimning jalbaraqtaghan itaghatty dauysy shyqqanda men de shyqtym auyz bólmege. Ákim óz atyn aqaghan song sózden qaldy. Bәshekenning «aptamaty» ot býrkip saqyldap, múrtty túqyrtyp tastaghany bayqaldy. Shalqalay basyp ýige qayttym.

Shakerbay ertenine saghat onda meni izdep ýiime keldi:

- Oibay-au, Bighabil-au, búl jatysyng qay jatys!... Joldau qaghazdy ózing әkelip tastap, múnyng ne shyraghym-au, jýr, tez kiyin!

- Qayda barmaqpyn?

- Qayda barmaghyng ne aityp jatqan! Qyzmetine, óz qyzmetine ornalastyn!

- Ýi, odan «qysqartyp» edinder ghoy? Álgi múrtyng kóne me eken oghan?

- Kónsin-kónbesin, men ózim shaqyryp keldim ghoy, mine!... Oqu-aghartu mekemesi qayta qabyldaghan son, men ózim shaqyryp kelgen song bolmady ma!... Sen qysqardy dep estigeli qaqsap edim bәrine. Áyteuir ózing barysynmen sheship beripti ghoy!... Raqymet olargha! Bar betke ústar inspektorymyzdy qaldyrsanyzdar mektepterimiz týgel aqsaydy dep әkimge de zar qaqqanmyn!... Ol qaydan biledi, bizding qyzmette qanday róling baryn!... Bilgeni sol ghana bolghan song qaytpeksing sol shaldy, qoya sal endi sen de keshirip!...

- IYe, kópshilik qoy dese, sizdi de, ony da qoya salamyz ghoy, janaza shygharyp qoydy qossa, oghan da barmyn! - dep kýrsine saldym. Qúiryghy ashylyp jatqanymen isi de bolmay syldyraytyn osy yshtansyz aldamkósting betsiz, qúrdym myljynyn qualay beruden zerikken siyaqtymyn. «Janaza» degen sózime ghana toytarys jasaghysy kelgendey jalt qaraghan ol da qualamay qoya saldy.  Qoya salmasa, qoyasyn týsiretinimdi biledi eken. Osy jayyna «sýiindim». - Jau bolsa da kórisken-bilisken adam jaqsy eken! -dep jymidym sonan son. Oqyp jatqan kitaptarymdy jiystyryp, týregele sóiledim. - «Jayy mәlim shoshqanyng týrtkeninen jasqanba» dep úly Abay, sol «jayy mәlim» jaudy «jaqsy» kóretindiginen aitqan eken ghoy!

- Bighash, osynday ashy qaghytany qoyalyqshy endi, jalynayyn, әkimge qadamay-aq qoyshy endi múnday sózdi! -dedi Shakerbay. Tynday kýlimsirep otyrghan sheshemning aldynda, songhy osy sózimnen de qylmystan ózin arashalap, «Dosannan boldy» degen maghyna bildirdi.

- Joq, búl әkimge ghana emes... Abay Dosandy ghana kózdegen deysiz be, -dep kýle erdim sonynan.

- Shyraqtarym, búl bala qyzmetinen osymen eki ret quyldy, -dep qaldy sheshem Shakerbaygha. - Nelerindi býldirip quylatyndyghyn týsinbey-aq qoydym. Endi qusandar qisynyn tauyp myqtap quyndarshy, anyqtap týsinetin bolayyq!

- Bighabilding búl qulyghy ózine jenildik әkeldi apay. Renjimeniz! Búl ketti dep ornyna eki inspektor alghanbyz. Qyzmeti endi jenildeydi!

- E, e, qyzmeti auyr dep qualap pa edinder, rahymet onday jaqsylyqtaryna!

Sheshemning búl sózine Bighaysha men kishi jengem kýlip jibergende, Shakerbaydyng ózi estimegensip, jenil arbagha sekirip otyra sala bojy qaqty. Ýsti-ýstine sabalap qaqpadan bezildete shyqty da, bezgeldekshe jorghalata jalghastyrdy sózin:

- Rasynda da, endi jenildedi qyzmetin, hanzu mektebin orynbasar bólim bastyghynyng ózi-aq basqara beredi. Onymen júmysyng bolmaydy. Al, audandyq basqa mektepterge de, rayondyq mektepterge de anau eki semizing jetip jatyr. Olardy bólimde otyryp qana núsqap basqara beresin, shyraghym, әiteuir ana jýris-myna jýris, ana sóz-myna sóz, әne teris ýgittedin-mine teris ýgitteding deytin qyjyrtpa sózding bәrinen qútyldym dey ber! .n.. Aytpaqtayyn, ózing әlgi kelinshegindi taptyng ba, taba almay qayttyng ba?

- Endi qartayghanda kelinshekti qaytpekpin, oghan kinәli bastyqtarymyzdyng birining qyzyn ala salamyndaghy! -dep kýrsindim.

Shakerbaydyng ózinde qyz joq bolghandyqtan, ol jóninde menen hauipsinetini de joq edi, qarqyldap kýldi búl sózime.

- Bighabil-au, «endi qartayghandan» ne, qyzyng ne aityp kele jatqan! .. .Tym shaqbasyn-au ózin, bir qyrsyqsyz sóz shyqpaydy-au auzynnan! -dep kýlkisin toqtatty da, bojy tartyp, atyn ilbite ayandatty. Sózin «aqylgha» audardy endi. - Osynyng bolmasa bagha joq jaqsy jigitsing ózin, ótingenim osy bolsyn senen. Osynday shaghyp alyp tulatatynyndy qoyshy, shyraghym!... Osy әkimning saghan óshigui de tu basynda osydan bolypty. Sodan ýstemelep-ýstemelep shaghyp, ushyqtyra beripsin...

- Mening shaqpalyghym shyndyq aitudan shyghar. Shyndyqpen sóileu degen odan maqúrym adamgha uly bolyp seziledi. Al, siz ekeuiniz... Áy, sonyn aitpay-aq qoyayynshy, ne kerek aita berip! Sinbeytin jerge siygendey, balaqqa shashyray beredi.

- IYe, әkimdi endi qajamay-aq qoy, Bighash! Syilaghyng kelmese de syilaghan bolyp, ýnsiz jýre bershi ózin, onyng kemin men-aq tolyqtyryp otyratyn bolayyn!... Al, ózine endi bir aitar aghalyq aqylym bar. Men senen tym bolmaghanda eki kóilek búryn tozdyrghan shygharmyn. Ómir kórgen, tәjiriybem bar kisimin ghoy.

- IYe, osynynyzdyng biraz shyndyghy bar sóz, aita beriniz!

- Syrtynan kórip jýrgen shygharsyn, biraq, kóniling basqada bolyp, oghan nazar salmaghan siyaqtysyn. Qalyndyghyng qaysy dese, mynau deytindey bir súlu bar osynda. Syry men symbaty teng jaralghan, minezi qanday desenshi shirkinnin...

- Silekeyimdi shúbyrta bermey, aitynyzshy kim ol?

- Áliya bar ghoy, Áliya súlu! Osy audan boyynsha eng kelisti qyz sol, sony kóndirseng әkesimen ózim sóilesip, toyyndy ózim jasap beremin!

- E, esime endi týsti Áliya súluynyz, ie solay. Syry da, minezi de ózinizge qúiyp qoyghanday úqsastyghy bar, syldyrly-synghyrly jaqsy qyz! -dep kýlip jiberdim. - sony óziniz qosymshagha alsanyz, qanday keliser edinizder shirkin!

- Qoy, beti ashylmaghan bala turaly olay qaljyndama, shyraghym! Qol jetpeytin perizat ol! Kórde túr, basyndaghy bar auyrudy osymen jazamyn әli! Tek ózing múnan song әkimge qatqyl sóz shyghara kórme! Sonyng bir dosynyng qyzy ghoy Áliya. Múnan song tipti sol kisining aldyna kirmey-aq qoyshy, ising bolsa men-aq sólesip berip túrayyn!...

Búrynghy ornyma sóitip ýndemey-aq kelip otyra qaldym. Bólim bastyghy Shakerbay men joqta taghayyndaghan eki semiz inspektorymen búrynnan tanys bosam da meni tanystyryp, «aymaqtan qayta taghayyndalghan bas inspektor» dep atady. Qyzmet bólisinde ol ekeui - mektep sharlaushy, men - jinaushy, aidaushy boldym, olar әkelgen mәlimetti tiyisti grapalargha qondyryp alyp, sol boyynsha núsqap qana qos semizdi borsandatyp, jýgirtip qana otyrady ekenmin. Búl mәrtebeni qamqorlarymnyng maghan iske núsqaushy bol dep bermey, syrtqa shyqpaushy bol dep bergeni bayqaldy. Sóitip mektepterde oqu bastalysymen ekeuin eki jaqqa jónelttim-de qyryq shaqty mektepting tizim-grapalaryn aldyma ala ompiyp otyrdym da qaldym.

Sol ompiuymnan bir apta ótkende bólimning qatshylyq qyzmetindegi qayqy túmsyq sary qyz almasyp, ornyna sýirik túmsyq dәri qyz - Áliya súlu keldi.  Syrtqy esikten múlayymsyp túqyra kirdi de, býiirdegi esikten maghan altyn syrghasyn jarq etkizip, kózin jalt etkizip qarap, amandasa baryp otyrdy. Orny ortalyq bólmening tereze aldy. Mening ornyma túspa-tús, esik ashyq túrghanda kóz aldymnan ketpeytin oryndyqtan romantizm suretshisining әsire kórkem syzbasynday kerile qarady maghan. Jarqyrauyq alqaly top-toq alqymyn tipti aghartyp, opalap alypty. Barlyq jaghynan da dәl sol alqymynday agharyp, adalanyp kirgendey sipet kórsetip, úyalghansy kýlimsiregeni bayqaldy.

Onyng qarsy aldynda ekeuimizge kezek qarap túrghan Shakerbay shaqyrdy meni. Jana kelgen qatshymen tanystyrmaq eken.

- ... Búl balanyng jazu podsherki әdemi bolghan song kómekshi qatshylyqqa almastyryp әkeldik. Búrynghy ornynda da kómekshi qatshylyq isteytin. Endi bizding oqu-aghartu qyzmetindegi qatshylyqqa tolyq tóselgenshe saghan sýienedi. Bylaysha aitqanda, shyraghym, sening kómekshi qatshyng bolyp istey túrady.

- Óz betimen derbes istep kele jatqan búrynghy qatshynyng da podcherki әiey edi ghoy! -dep jymidym men. - Endi ana qyzmetten myna qatshylyqqa almasqanym ba menin?

- Oibo...y, shyraghym-ay, qalaysyng ózin, negizgi qyzmeting búrynghy bas inspektorlyq qoy! Ol qyzmette de kómekshing kóbeydi emespe, myna bala tóselgenshe qatshylyqty da qosymsha istey túrasyng dep túrmyn!

- Al, búl bala «tóselgen son» qaytpekpin dep túrmyn men?

Shakerbay erkinen tys kýlip jiberdi de, Áliya túqyryp aldy.

- Áliyash, múndaghy isting jayyn ýirenip bolghan song resmy qatshy bolady. Sen qazirshe ýiretushi ghanasyn!

- Maqúl olay bolsa, búrynnan ýirenip qanyqqan bala kórinedi ghoy, uaqytymdy kóp útpas!... Áliyash siz, múndaghy is qaghazdaryn, dәpter-kinegelerdi tapsyryp alyp pa ediniz?

- Joq, erteng kelip, bәrimen tanystyryp ótkizip bermek! -dep kýlimdey qarady Áliya.

- Oghangha deyin kiris-shyghys, qatynas dәpterlerine qarap, tirkelu, jazylu tәrtibin ýirene otyrynyz!

- Tirkeu tәrtibin bilemin!

- Abbәle, rahymet Áliyash! Bәse biledi deymin ghoy!... Olay bolsa, Shәke, búl hatshynyzdyng endigi ýirenetini ózinizde ghana qaldy. Bólim jaghynan qay qatynasty ne dep jazdyratyndyghynyzdy bólim bastyghy óziniz aityp, tapsyryp jazdyrasyz ghoy. Tipti, inspektordyng jazdyrugha tiyisti qatynasy bolsa da ózinizding bekituinizben qatshygha óziniz arqyly ótip kele jatpay ma!

- Qalay jazylatyn әdisin ýiret dep túrmyn ghoy, shyraghym saghan!

- Ne dep jazdyru óz erkinizde, tanbany qay jerinen bassanyz da óz erkinizde dep túrmyn ghoy, Shәke saghan!

Óz ornyma jónele berdim. Shәkerbaydyng tanauy qyzara kýldi búl joly. Yzasy kelse de lajy qalmaghan siyaqty.

- Búl jigitimiz, osynday qaljynshyl ózi,- dep kýbirledi Áliyagha. - Syryn bilmegen adam qaljynyn shyn eken dep qalady. Solay degenmen ózi-aq jardamdasady saghan. Bilmegen jerindi odan da, menen de súrap istey ber!

Bastyq maghan qarap ayandady sonan son. Esik jaba kirip kýbirledi:

- Shyraghym-au, ózing qalay jigitsin, osynshalyq dóreki me edin! Qyzmettering jaghynan әdeyilep qisyndastyrayyn desem, osynshalyq qashqalaqtaghanyng ne!

- Qisyndasqym kelse maghan qiyn emes, qiiyn ózim-aq tappas pa edim, mynauynyzgha zәru emespin. Ekeuimizdi qisyndastyramyn degen jeleumen meni endi hatshylyqqa qisyndastyramyn dep oilay kórmeniz! Myna qyryq shaqty mektepting oqu isin jýrgizu, maghan jetip asyp jatyr. Qatshynyzdy óziniz basqar, óziniz ýiret! Al, mektepterge inspektor talabymen shyghatyn qatynas bolsa, týp núsqasyn ózim-aq jazyp berip, ózinizge kórsetip kóbeytkizemin!

- Bolady, bolady, solay-aq ýiretip túralyq! ... biraq shyraghym, -dep jymiya kidirdi Shәkerbay. - Osydan jaqsy «hatshy» joq ekenin týsinermiz әli. Basqa bireu qaghyp әketip jýrmesin!

«Talay qaghylyp bolghan» dey saludyng qajetti-qajetsizdigin oilanyp ýlgere almay qaldym. Shakerbay mening bólmemning esigin shalqalata ashyp tastap ketti de, óz bólmesine kirip Áliyany shaqyrdy. Biraz ghana kýbiresip, birneshe gazet kótere shyqqan súluymyz sylanday kelip, bir núsqasyn mening aldyma jymiya tastap qaytty. Jýrisi qanday әsem bolsa, oqyghan bolyp otyrghan gazetining ýstinen maghan qarasy da sonday әsem kórinedi eken. Qúday aighaq, túmsyghyna jaqynday jayylghan gazetting betindegi iri jazuly taqyrypty da kórmegenin bilip otyrmyn, maghan qaray berdi. Men de qarap qoyamyn. Ol maghan ne ýshin qaray beretinin ózi biledi. Áldeqashan ýzilisse de esekdәmening әli de ýmitkerligimen qaraytyn shyghar. Al, mening qaraytynym, jaspyn ghoy, ol jóninen mynau dap-dayyn súlu ghoy, kózim uaqyttyq zarurat ýshin abaysyzda auyp ketedi. Al, anarhiyaly sezimning múnysynan syrt, әdeyilep qaraytyn da sebebim bar: «qamqorlarymyz» maghan osy «qarghamdy» ne maqsatpen telimek bolyp әkelgenin bilgim keledi. Osynyng siqyrly jýzine kózimdi sýrindirip aparyp, meni qylmys qúiyna týsirip aiyptamaq pa?.. IYә, meni osy «asylymen» ózderine tartyp alyp, mýriytine ainaldyrmaq pa? Degen oimen de qaraymyn. Oilay kelgenimde osy eki túzaqtyng birimen shyrmamaq, qaysysyna týsse týssin, әiteuir týssin deytin siyaqty. Osy nadanyn oqu bólimining ysylghan daghdyly hatshysyna aiyrbastap әkelip, mening aldyma otyrghyza qongyndaghy búdan basqaday maqsat boluy mýmkin emes. Búghan, qyzmetimdi myna mýlde otyraqtastyruyn qosqanda Núriyashymdy izdetpeu, ol turaly shataq shyghartpau maqsattary әkkilikpen baylanystyrylghan. Týregelip baryp esigimdi jauyp alyp otyrdym. Ár kýni jauyp alyp otyrsam da, didarlasudyng qisynyn tauyp alyp Áliya jýrdi. Gazet әkeledi, tabylsa shәi, tabymasa qaynaqsu әkelip qoyady. Is jayyn súraydy. Gazettegi sózding maghynasyn súraydy. Ondaylarymen maghan auyz ashqyza almay qalghanda keze jónelip baryp, qydyrma sóz tauyp aityp keledi. Sol tapqandarynyng biri meni eleng etkizdi bir kýni:

- Audan boyynsha bir ýlken jiyn ashylatyn bolypty, konferensiya dey me, әiteuir, audandaghy qyzmet jóninde halyqtan pikir alu jiyny deydi.

- Qay oryn úiymdastyryp ashady eken ony? -dep jalt qaradym.

- Partkomnan Sәrsen aghay shyghyp keledi eken, sol aitty ghoy әiteuir. Saylanatyn ókilderdi әr orynnan, tipti rayondardan da aldymen әkim mekemesi tizimdep saylatyp shaqyrady deydi. Ákim de, Shәkerbay agha da bizding orynbasar bólim bastyghy da sonda otyr degen song kirmey qaytyp keldim.

- Partkomgha ózing ne júmyspen baryp edin?

- Men әr kýni bir ret baryp, әielderinen hanzusha tәl ýirinip jýrmin ghoy, -dep Áliya búrynghysynsha jypylyqtata jóneldi sózin. - Búryn, oqyp jýrgenimde biraz ýirengenmin. Sony aityp edim, әielderi әr kýni bir ret kelip, dәris alyp túruymdy tapsyrghan, sol boyynsha... barsam-aq quanyp qoltyqtay jóneledi bir bólmesine!

- Al, men bir aqyl aitayyn ba saghan?

- Aytshy!

- Aytsam, ol әieldermen kóriserinde sen de, tym bolmaghanda qarnyna bir jastyq tygha bar, ózindey bolyp barsan, tipti jaqsy kóredi!

- Qoyshy, Bigha, qyrtpashy! -dep Áliya syrt ailana jýrip ketip, qayta qayryldy. Qúiqyljy kýlip syqylyq qaqty da, kýlkisin tez toqtatyp sóiledi. - Sәrsen agha partkomgha audarushy bolyp jýr. Ashylatyn búl jiyndy basqarugha partkom әkimning ózin bastyq qyp saylady dep dalbyrlap, meni qúshaqtay ala jazdady. Oghan Sәrsen agha nege quanady, bilemisiz?

Osy jaydy súraghan bolyp, oryndyq tartty da, meni lebimen jelpigisi kelgendey, lyp etip otyra qaldy. Mýnk ete týsti hosh iyis. Neghúrlym tezirek quuym qajet ekendigi sol iyismayymen birge sezildi ózime.

- Sen maghan súrau qoy ýshin aldymen mening jazghytúrym qoyghan súraghyma jauap beruing qajet!

- Ne súrap ediniz, úmytyp qalyppyn! -dep Áliya dilgirsy qarady maghan. - Qúday aqy, esimde joq!

- Maqpaldyng ýstinen әkesine ne dep jazdyn?

- Sony maghan aita bermeshi, Bigha!... Sol nemenizdi taba salyp, maghan opasyzdyq istegensiz ghoy!

- Odan búryn istegen sening opasyzdyghyng azghantay ma edi!... Al, Maqpal ne jazyp edi saghan!... Soghan istegen qastyghyndy shynshyldyqpen aitpasan, tatulyqqa kelise almaymyn degenmin ghoy, sol sózim sóz!

- Ayttym ghoy, sizdi qimadym, әli de qimaymyn! Sondyqtan siz turaly aitar jerim bolsa da, eshkimge shaghynghym kelmey jýr, jaqsy oilanynyz, Bigha!

«Maghan qayta berilmesen, ýstinnen aryz jýrgizemin» degen maghynamen arqa tiregi barlyghyn sezdire kórsetken búl sesine qarsy ózin qorqytatyn qúbyjyqty aiqyndap kórsetkim keldi:

- Áli de toymay shaqqyng kelse shagha ber, ayama! Biraq saghan "qylmysker" birnesheumiz ghoy, ret-retimiz boyynsha týgel shaghuyng shart! Ákenning kórin qazghan jalghyz men ghana ma edim! Bajyrayasyng ghoy ózin, albasty basyp úmytyp qalghannan saumysyn? -dep kýlgenimde syqylyqtap ala jóneldi ózi. - Aldymen menen búrynghylaryndy, onan song meni, onan song Qasendi, onan song Ýsendi, Kýsendi, Esendi, Ásendi shagha bermeymising ózdi-óz reti boyynsha! Ózing shagha almaytyndaryndy men-aq shaghyp bereyin, aldymen bastashy ózin!

- Ras qatty qaljyndaydy ekensiz, Bigha! -dep taghy syqylyqtap betin basa kýldi Áliya. Bir kezde mening ózine kórshi qonghanymdy aitsa, kópke ortaq emshi bolghany da ashylyp qalatyndyghyn endi tolyq týsingen siyaqty. - Maghan obal etpeniz, ózinizden basqa esh qaysysyna... qalyndyq bolghanym joq, Qúday aqy deyin! -dedi de betin sol basqan boyy solqyldap ala jóneldi. Namystan mýlde azyqsyrap, maghynasyz jay kýlkimen ghana shyghyp ketkim keldi.

- Ahún demey-aq qoy Qúdaydy, ahún deseng sart bolyp ketedi! -degen qúrghaq qaljynmen ornymnan týregelgenimde, qayta syqylyqtap jalt qarady. Sonshalyq solqyldaghanda әdemi kózinen bir tamshy jas shyghara almapty. - Janyng shyqsyn! -dep oryndyq arqalyghyndaghy beshpetimdi kie bastadym.

- Otyrynyzshy, býgin onasha qalyppyz, aitatynym bar!... Osy sózding bastabynda menen ne súrap ediniz?

- Rasyndy! -dey salyp, ornyma qayta otyrdym.

- Jas kezde... adam qatelesedi eken, Bigha... tәuirleu kóringen jigitter jalynghan son... sonynan ere berippin! Biraq, siz aitqandaghyday kóp emes. Bir-ekeuine ghana ileskenim ras. Jay ghana jýrsem de sizding kónilinizdi qaltyratyn qatelik ekenin keyin týsindim. Múnan song onday qatelik ótkizsem, ayama, ótken isti keshirshi!

Aldynghy eki sóilemdi rastyghymen aityp qalsa da, qayta jalt berip, daghdyly tanympazdyghyna basa jypylyqtatty sóitip.

- Al, Maqpaldy ne dep shaghystyrdyn? -dep súradym. Naqtyly bilmegim osy mәsele edi. Búl joly óz shamasyna layyqty logikamen shyqty jauaby:

- Seni Maqpaldan qyzghandym dedim ghoy, basqagha ketseng de oghan jibergim kelmedi! Menimen әbden... birge jýrip, ony menen artyq kórip ketting ghoy!... Soghan yza bolyp, ahualdy әkesine jazyp jibergenim ras! Sen ýshin ol bisharanyng obalyna qalyppyn. Artynan estip janym ashydy. Biraq óter qatelik ótip ketti, qaytemin, keshir meni, bir sen dep qana!...

- Sening maghan istegen opasyzdyghyndy, menen keyingi azghyndyqtaryndy bile jýrip-aq, eshqanday ósh alu, júrtqa jayyp masqaralau niyetinde bolmappyn ghoy! -dep qatty kýrsindim.

- IYe, sol jaqsylyghyng da meni ózine...

Syrtqy esikten Erbol kirdi. Áliya sózin toqtata qoydy da, sypayy syzylyp, kýle shyqty. Erboldyng әigili túmsyghy býgile týsti maghan qaraghan shaqta. Esik jaba kirip, otyra kýbirledi.

- Myna siqyrdy saghan ne ýshin sybay qondyryp otyrghanyn týsinemisin?

- Týsindim.

- Jarassang shirtushin, jaraspasang týrtushin! Áyel emes pe, endigi myqty jauyng osy!

- Dúrys, eki jaqtan birdey aulau ýshin qosyp otyr eken. Orta shennen óte túratyn jol jasayyn dep, juastau ray kórsetip otyrmyn!

- Bәse! -dep qarqylday kýldi de, kelgen júmysyn bayanday jóneldi. Ashylghaly túrghan konferensiya jayyn bayandap, odaq komiytetining audandaghy jastar men ziyalylar ókili etip meni saylaugha keliskendikterin aitty.

- Biraq, búghan partkom kirispeytin siyaqty ghoy, -dedim men. - Álgi sayqalymnan estidim. Barlyq tizgindi taghy da Dosangha berdi dep Sәrsen quanyp jýr deydi!

- Tizginin sulyqqa jalghasqan jerinen ghana qiyp jiberip, qosamyz seni! -dep kýldi Erbol. - Quanatyndary quana túrsyn, sol quantatynnyng múrtyn ghana halyqqa júlyp әperetinine senemiz. Istey alasyng ghoy sony?!

- Múrtyn ghana emes, halyq kerek etse múrnyn qosa júlyp әperemin!

- Biz de sol kýshine sendik. Al endi sen bizding saylau jiynymyzgha qatynaspay-aq qoy, omyrauyna qyzyl lenta taghyp qoltyqtaghanymyzda biraq týregeletin bol, zorlap saylaymyz, dayyndala ber! Saghan qosymsha material beretinder әlden-aq shygha bastady. Júrtshylyqtyng qúlaghy týruli eken!

Erbol osyny aita sala jóneldi. Sonyng erteninen bastap audandyq mektepterdi, qala rayondarynyng bólimshe odaq úiymdarynan habarlandyrushy kele berdi. Konferensiya ókildigine bәri de meni saylaghandyqtaryn aitysty. Belgileme boyynsha keregi, saylau jasyna tolghan әr ýsh jýz adamnan bir ókil eken. Saylau oryndarynyng kóbi oghan әkim mekemesining belgilep bergen kandidattaryn alyp tastapty. Keybir mekemeleri men halyq jaghynan jiyngha qoyylatyn talap, aryz, shaghymdar da dokumentterimen maghan kelip jatty. Múnyng ishinde bayda aqysy ketken enbekshiler de, baydan alynghan paralar da bar, ty degen jerine tiymey qoyghandyqtan qyzmetten quylghan qyzdar da, qyzmetinen sonday sebeppen tómendetilgen jas kelinshekter de bar. Búlardyng Maqpal siyaqty oqudan quylghandarynyng tizimi ózimde týgel edi. Materialdarym asa aiqyn derekti dәleldermen bayy týskenine quanyp qabylday berdim.

Bólmeme kirgenderding sózin týgel estuge tyrysyp Áliya jylltyndady. Maqpaldyng qazaq qyzdar mektebindegi bas múghalimi maghan kelip sóileskende tipti kóp jyltyndady. Kýndesining atyn estip qalghan siyaqty. Áyelder úiymy jaghynan saylanghan ókilding biri osy ústaz eken. Maqpal turaly mәseleni óz sózine qosatyndyghyn aitty ol. Keyingi ahualy men qazir qayda túratyndyghyn menen súrap jazyp aldy.

Shәkerbay men Sәrsenning saylam oryndaryna shapqylap jýrgenin de estidim. Olar siyaqty jýirik bolmaghanymen, Arysbekting qúla jorghasy da qalysa qoymapty. Birining sózin oqu-aghartugha «uәzir» dep, birining sózin tilmәsh kózir dep tyndasa, birin qart ústaz dep syilaytyndar az emes siyaqty. Olar bedeli bar saylaushylargha әkimning sәlemi retinde de, dәmdes bolghan saylaushylargha óz talaptary retinde de «minezdes dúrys» óz adamdaryn saylatugha shapqylaydy eken. Al, mening saylanuyma qarsy pikir aitamyn dep ózderi qarsylyqqa úshyrap shyqqan jerleri kóbirek estildi. Onday qarsylyqqa úshyraghanda әkim kabiynetine toq soqqanday yrshyp jetip shaghynyp, qayta jýgiredi eken.

Jiynnyng dayyndyq qyzmeti ýshin Erbol kelip, әkim kabiynetining auyz bólmesine stol qúryp edi. Ashyq terezelerden sonyng kýlkisi kóp estildi maghan. Ákim aldynda sol jýirikterining pәlendi saylap qoydy, týgendi saylap qoydy degen shaghymdaryn estigen sayyn kýlipti de, әkim qynjylghan sayyn saqyldapty. «Búl, mәnsapqa saylau emes qoy, júrtshylyq kimdi saylasa da óz pikirimizdi jetkizedi dep sengen azamattaryn saylaytyn shyghar. Onda ne túr!» degen júbatu sózin de estidim.

Áliya búl kýni menimen sóilese almasa da eshqayda shyqpady. Bastyqtardan da, menen de tapsyrylghan júmys joq edi. Myna dýrbelendi - duly kýni jelókpe jany qalay shydap kezbey otyrghanynan sekem aldym. Maghan kelip sóilesken adamdardyng keybirining atyn shyghyp ketisimen menen eleusiz ghana súrap qongynan tipti bayqaldy, stolynyng arghy shetindegi bir taraq qaghazgha tizimdep otyrghan siyaqty. Anyqtaghym kelip, «Áliyash, múnda kelip qaytshy!» degen ótinishpen shaqyra qoydym. Kelip qana qaytugha lyp etip jetip kelgende sol qaghazy ornynda qala berdi. Oryndyq núsqadym da, bir mektepting tizimindegi belgi qoyylghan birneshe oqushyny aiyrym tizudi tapsyryp, qalam-qaghaz ústattym. Arly-berli jýrgen bolyp baryp qarasam, sol kýdikti qaghazgha tanertennen beri meni izdep kelgender týgel tizilipti. Árqaysysynyng túsyna estip qalghan sózderin de jazghan kórinedi. «Bighabilding býgingi onasha sóilesken kisileri» degen taqyryp qoyyp, aldymen Erboldan bastaghan eken. Ýnsiz kýrsinip qayta kelip otyrdym da, «salaq tynshygha» belgi qoyylghan oqushylardan birnesheuin ózim aityp, tizimdetip qaytardym.

Mening túnjyr qabaghyma ýnsiz qarap qoyyp otyr edi. Isten týserding aldynda Shәkerbay terley qaytyp kelip bólmesine kirgende súluym әlgi tabysyn býktep, kýlimdey týregeldi de, sonynan kirdi. Baqylaushynyng tapsyryp bergeni de, Shәkerbaydyng ony qaytetini de bastyghymnyng әkim kabiynetine qaray jónelgeninen týsinikti boldy.

Jazyqsyz Maqpalgha meni qimaghandyghy ýshin ghana qas qylghan biykesh, әli de qimaytyndyghyn, sol jýregi ýshin mening ýstimnen ýkimetke aryz aitugha qinalatyndyghyn bildirgen biykesh, sonysyn aityp, jalynyshpen keshirim súray sala, sol jalyndyrghan «sýiiktisinin» ýstinen jasyryn kórsetindi jazyp jiberip, taghy da jaltaqtap qaray týsip otyrdy. «Pyshaq saylay jýrip, qúshaq jayatyn, óz jýregin aimalay jýrip nayzalaytyn, qanday taptyng mahabbaty búl?» dep oilandym men. - «Mahabbat adamzattyng joghary qasiyeti, al, taptar - adamzattyng ekonomikalyq - túrmystyq tәsil jaghynan bólinisi. Demek әrqanday tap - adamzattyng qúramdas bóligi. Al, myna «qargham» sonyng qay týrine jatpaq? Adam emes deuge bola ma, nemese adam delinsse de, eng opasyz azghyn taptyn, aqyldan eng mýsәpir ókiline jata ma? Áy, songhysynan-aq oryn alar-au!» osy aqymaqty maghan baqylaushy tәiny etip qosyp otyrghan qos súm netken jauyz edi! Múnysyn meni qúldyratu ýshin ghana qúrbandyqqa shaluyn qarashy!... Qúrbandyqqa shalu emey nemene, «qyzynyn» qylyghyna qaray men de jalghan mahabbat jolyna týssem, aldymen osy masqaralanbay  ma! Jalghan mahabbattyng aram jemisin qalay arqalap jýre almaq, masqara ólimge de tap boluy mýmkin ghoy!... Joq, búl men jýrerlik jol emes! Aqymaq bolsa da adam delinedi ghoy, tәrbiyelep bayqayyn. Dәl osy nәpsiqúmar, túrlausyz kezbege eng qajetti tәrbie - nәpsi tәrbiyesi. Jatqyzyp alyp túryp, «sening aqyl-sanang osynda ma edi!» dep tarpyp-tarpyp jiberip, betine týkirip ketu. Maghan istep jýrgen qastyqtary ýshin de osylay tәrbiyelegenim raua ghoy!... Biraq, múnyng maghynasy aldap alyp, qorlau bolmay ma. Búl da men basarlyq jol emes! Aqymaqtyng óz jolymen ózin baptasam, mening odan parqym ne bolmaq! Qoy, berilmeytin de almaytyn adal ghana jay jýrispen tәrbiyelep kóreyin. Erbolgha aitqanym da «ortadan jol jasau» edi ghoy. Emeksitip qana ertip әkete alsam, maghan tәiny etip qosqan súmnyng ózine tәiny etip qosa almaspyn ba. Jaman itti óz iyesin ýrgizu qiyn ba!... Jәne osy súmdar jaghynan maghan osynday onay tәiny qosyla bermes. Búl aqymaghymen at kekilin kesispey túra túrayyn! - Osy úigharymgha keldim de kýlip jiberdim. Baghana týski demalysqa menimen birge shyghyp, bir sypyra jerge deyin birge barghan «sýiikti» tynshym, endi keshte de birge qaytpaq ekeni qaraghyshtay beruinen sezildi.

- Ei, joldas, sen ýige búrynyraq baryp, tamaq dayynday berseng bolmay ma? -dep qalyp edim. Saqylday kýldi búl sózime.

- Aldymen solay bolyp alayyqta! -dep úyatsynghansyy túqyrdy.

- Solay bolsam deytin taza ýmitting qalyndyghy ne isteu kerek? -dedim de beshpetimdi kiydim. Oilanyp qaldy. Qaytugha esikten shyghyp edim, ere shyqty, qatarlasa ayandadyq.

- Ne dep súradyng jana? - dep qaqpadan shygha bere qayta súrady. Qayta aittym:

- Jaqtyrghan jigitimen qosylsam deytin taza ýmitting qalyndyghy ne isteu kerek?

- Jigitimen birge túryp, birge jýretin shyghar! -dep kýldi.

- Odan basqa taghy ne isteydi?

- Ne isteushi edi! -dep saqylday kýlip alyp jalghastyrdy sózin,- odan basqa... ne iste dese, sony isteydi daghy!

- Teris iske, búzyq iske búiyrsa da istey bere me?

- Sóitip, qosylghan joldas bolghan song aitqanynyng bәrin istey bermey me!

- Joq, búl feodalizm ezgisinde qalyptasqan әielderding salty, kýndik salt! -dep kidirdim. «Ózing de sol saltpen ulanyp, júrtta qalghan sorly midyng toghysharysyng ghoy!» degendi qosqym kelmey, oilanyp qaldym. «Sormandaydy soqqylay berip qaytpekpin!».

- Shynynda, mening biletinim sol ghana, - dep qúiqyljy syqylyqtady Áliya. - joldasynyng aitqany teris bolsa da oryndauy kerek qoy, men óz sýigenim teris iske búiyrady dep mýlde senbeymin!

- Sýigening men shygharmyn, búl sózing boyynsha... meni osylay, teris iske búiyrmaydy dep senesing ghoy?

- IYe, sonshalyq senemin!

- Olay bolsa, shyn sýiedi ekensing deyin, al, sol sýigenindi songha pyshaq taba almay jýrgen bastyqtargha material jazyp bergen sebebing ne? Birge túryp, birge jýrging keletin adamyndy joghaltyp, jalghyz qalghyng kelgeni emes pe!... Osylay eki basty, eki tildi boluynnyng sebebi ne, osyny aitshy!

Shyqynyp qalyp, qyzaraqtay qarady Áliya maghan.

- Kim aitty material jazyp berdi dep?.. Qúday aqyn...

- Qúday «aqyn» deme, istegen isterine men de aqyn, bar syryndy bilemin. Býgin menimen kelip sóilesken segiz adamdy tizimdep berdin!... Bastyqtan býgingi alghan tapsyrmannyng biri osy bolatyn. Maghan seni baqylaushy etip әkelgeninen bergi isindi týgel bilemin!... Biraq, osy әkelip qosuy, ekeuimizding ózara týsinisuimiz ýshin tabylmaytyn jaqsy oray. Sening maghan «teris iske búiyrmaydy» deytin seniming bar eken. Mening solay ekenim yp-ras. Al sonday jýreginning barlyghyna, adaldyqpen sýietindigine meni sendiruing kerek! Solay emespe?

Áliya bir qolymen shekesin basa oilandy. Sol jerine osy sózderimnen jýgirgen birdeme bar siyaqty.

- Ómirbekting ýiine barayyq pa!

- Joq, aldymen bir kelisimge kelip alayyq!

- Qanday kelisim?... Aytshy!

- Dosan men Shәkerbay saghan meni baqylap, qiya basqanymdy ózderine jetkizip túrudy tapsyrdy. Tapsyrmasyn orynday ber, ol turaly saghan ókpelemeymin! -dep «qyzyq eken» degizgendey saqyldatyp bir kýldirip aldym da, óz tapsyrmamdy aittym, - al, meni sýietining ras bolsa, olardyng bergen tapsyrmasyn maghan aityp túrasyn!

- Odan qorqamyn, qyzmetten quyp jiberedi ghoy!

- Sening aitqanyndy men olargha tittey de sezdirmeymin! Syrgha berik ekenim ózine belgili ghoy!

- Olay bolsa maqúl!... Biraq, sening ne istegenindi olardan jasyra almaymyn! Basqa da bayqap jýretin adamy bar siyaqty!...

- Mening isimdi jasyrushy bolma, al, sening maghan jetkizgenindi men jasyramyn! Oghan sene ber!... biraq, maghan ótirik aitsan, men de bilip qoyamyn! Mәselen delik, seni bizding bólimge qyzmetke әkelgende bastyqtaryng men turaly ne aitty, aldymen ózing sóileshi!

- Seni maghan maqtady! -dep syqylyqtady Áliya. Ymyrt týse bastaghan eken, solay dep qoltyghymnan ústay omyraulaghanda bayqadym, adamy siyrek shet kóshege shyghyp ketippiz. - Shәkerbay agha maqtady. Ekeuimizding búrynghy... jaqyndyghymyzdy biletin siyaqty, -dep kýrsinip alyp, kýle jalghastyrdy sózin. - «Sen ony iyliktire alasyn» deydi -dep taghy kýldi, «Bighabilding eng bir bolmaytyn jeri әkimmen shyghysa almaydy, óshtesip alghan» deydi. - «Ol ózine jaman bolady, sol óshtikten saqtandyr» deydi... Rasynda mening әkem osy әkimning aitqanynan shyqpaydy. Osy kisige jyly qarap, jaqyndasu jaghyn oilasanshy, meni bylay qoyghanda ózinning ósuine jaqsy ghoy!

- Shәkerbay Bighabilgha osyny sinir dep tapsyrdy ma ózine?

- IYe, ol da aitty... men ózim de osylay boluyndy qalaymyn!

- Búdan basqa ne aitty?

- Sonan song әlgi ózing aitqanday, kimmen sóileskenindi... ne isteytindigindi kýndegisin kýnde jetkizip túr dedi. Ony keshiremin deding ghoy. Sonda da múnan song ózing ait degenindi ghana jetkizip túrayyn!... Jalghyz-aq mening syrtymnan bayqaytyn әlgi... Daldaghúl siyaqtylargha sezdirmeyik!

- Ákimning ózi ne tapsyrdy saghan?

- Ákim, osyndaghy hatshylyqqa auysarymda ghana sóilegen. «Sen mening qyzymsyn, osynda adaldyqpen qyzmet isteydi dep senip auystyryp keltirdim. Bastyghyng Shәkerbay ghoy, soghan ghana baghynyshtysyn, aitqanyn eki etpey oryndap túr!» degen. Sodan beri sóilespedim.

- Al, Shәkerbaydyng erteng ne tapsyrghanyn maghan óz uaqytynda aitasyng ghoy?

- Aytayyn!...  Nege toqtadyn, qazir qaytpaqsyng ba?... Erte ghoy әli!

- Qaytamyn. Maghan degen jýreginning adaldyghyna sendirip bolghanynsha osylay ghana jýrip túrmaqpyn!

- Men sening yqtiyaryndamyn ghoy... ózim turaly... alghashqy kezde de... seni shektemegenmin ghoy! -dep tyrnaghyn shúqylady Áliya. - Jalghyz-aq qorqatynym әkimder, olargha qarsy júmysqa búiyrmassyn!...  Ózing de qarsy shyqpa!

- Olardyng saghan tapsyrghany әli bar, úmytyp qalsang oilanyp kór, maghan aityp qoyghanyndy sezdirmeuge ózim kepil!

- Maqúl!...

Óz kóshesine osy sózben shygharyp salyp qayttym. Kýz basynyng jyly iniri de, anqyghan biykeshting qoltyghymdaghy aq bilegi de tonazytqanday salqyn salmaqpen auyrlay qaytyp edim. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal» degendey Dosan men Shәkerbay jauyzdyqtyng ezbesi boldy eken dep, mening myljyngha ainalghanym ba, ózin-ózi sorlatyp jýrgen osy soyqandy kezbede nem bar edi!» degen oy qorlandyra berdi.

«Osyny qor etken tu basynan-aq syrtqy kórki ghoy. Súlulyghyna qarap, kóringen jigit sumanday bergen de, súlulyghyna senip, óspey qalghan basyna «maghan әrqanday jigit dayyn» degen jeldi oy bitirip jeldendirip әketken; jelikpe-elikkish sezimmen qatelesken sayyn, kelisti kórki jigitterden keshirim-kelisim әpere bergen, sóitip dәniktirip, jan dýniyesine sheksiz dәmening arsyz jýregin qalyptastyrghan. Múny menen qayta ýmittendirgen de sol arsyzdyq. «Bastay almaghan basy ayaqty mazasyzdandyrady». Múnyng óz kórkine ghana senetin arsyz basy, ayaghyn ghana emes, túla boyyn jauyr etken, shyn sorly. Jazalap ta, shynyndy ait dep mazalap ta, úyalmay osymen birge kóshe keze beretin nem qalyp edi!» degen oimen ayaghymda tipti auyrlay bastym.

«Átten, Maqpalym, qashan kóriser ekenbiz! -dep kýnirenip jiberippin bir shaqta. Ózime týn sóilegendey sezildi. -«Álde jasyryn qastyqtan ólip ketermisin!» -osy kýdik oralysymen jan-jýregimdi qúiynday ýiirip ala jóneldi. - «Manayynda kórip-bilip jýrgen kóz-qúlaq barshylyq qoy!» -dep ózime medeu oiladym sonan son. -«Qazirgi shaqta qol qandaudyng qayda aparatynyn qaskóiding ózi de biletin shyghar. Jәne Núriyashymnyng ózi de ailasyz emes qoy, onaylyqpen óle qoymas! «Ózim-aq baramyn» degen serti boyynsha, әlde, býgin-aq kelip qaldy ma eken!» - Osy qiyal aldamshylyghymen ýige jaltanday jetip kirdim.

Ertenine tanerteng mekemege kelgenimde Shәkerbay men Áliya kórinbedi. Óz bólmeme kirsem, shkap qúlyby da, stol tartpasynyng qúlyby da ashylyp qalypty. Qaytadan jabylmaytynday bolyp búzylghan. Ishindegi mektep delolary men kitap-dәpterler, әdettegi qoyylghan tәrtibinen mýlde basqasha, týgel aqtarylghanday. Auyr tintuge úshyraghanymdy týsindim de, irgeles bólmedegi kassirge bardym. Asygha súrauym boyynsha kassir qúlbynyng amandyghyn tanyrqay aitty. Kassirdi de bastyq bólmesinde gazet oqyp jatqan orynbasar bastyq Liydi de shaqyryp әkelip, bólmemdegi suyq qoldardyng izin kórsetip edim! Auyzdaryn asha tanyrqasty. «Inspektor beysharalardyng bólmesinde úry qyzyghatyn aqsha túrmaytyndyghy belgili ghoy!» -dey salyp, qolymdaghy sumkamnan keshe jiylghan material-qújattar men keshegi ózim jazghan tezisti shyghardym. Búl úrynyng qyzyqqany myna qaghazdar. Osy ýshin ghana qúlyp búzghan, osy ýshin ghana búrynghy tәrtinibine mening qolymmen bir aptada әreng keletin 40 shaqty mektepting isin shashqan! Sizderge osyny kórsetip qong ýshin shaqyrdym!» dey salyp artyma qarasam, Shәkerbay men Áliya kelip qarap túr eken. Bastyghym edireyinki, súluym qyzarynqy kórindi.

Shәkerbay úmtyla jóneldi óz bólmesine, bara sala zarlady.

- Oibay-au, mening qúlybymdy tipti shyghyrshyghymen júlyp alyp tastapty ghoy!... Bә-le... qarandarshy jigitter! Eng kerekti qaghazdarymnyng birnesheuin órtep te jiberipti, qayda dep izdesem, kýli jerde jatyr, mine!:.. Múnshalyq ne izdegen!... Týgel aqtarypty týbing týskir!...

- Qolyng kesilgir dep qarghasanshy tym bolmasa, -dep kýldim men bara jatyp. - Onyng týsetin týbi joq, jylym-zymiyan neme ol. Birimizdikin búzghanda, sezilip qalmau ýshin ózinikin qosa búzghan, týbi joq zalym ekendigi sol emes pe!

- Jә, ol keyin shyghar endi bir jerden! -dey sala shyrayyn bastyqtyqqa keltirip, resmiylese qaldy Shәkerbay. - Al, Bighash, ekeuimizge taghy bir qarbalas júmys kezige qaldy. Men 5-shi rayongha shyghatyn boldym. 9-shy rayon mektebinen keshe týsten keyin taghy bir qatynas kelgen... (býgingi úry sony da qosyp órtepti) Ol mektepte bir ýlken shiylenis tuyldy. Ony sheshuge seni taghayyndadyq. Sony dereu baryp jaylastyrmasang oqu toqtap, is nasyrgha shabatyn týri bar. Atqoradan jaqsy attyng birin tandap min de, tez jónel!

Búl júmsauynan jiynnyng man-qarasyn kórsetpey, sonau Maylygha qualaugha keliskendikteri týsinikti boldy... Barmaudyng syltauyn men de taba qoydym:

- Kәzen inspektor qazir Tolyda, sol mektepting dәl qasynda. Soghan telefon bere qoyynyz!

- Oibay, shyraghym-au, sening jóning basqa emes pe, әkim sening tiyanaqtandyra alatyndyghyna senip tapsyryp otyr!

- Olay bolsa, osyndaghy bir tartysty bitirip alayyn, tosa túrynyz! -dey sala shyghyp kettim. Ákimning auyz bólmesinen kórinip otyratyn Erboldy qaqpa syrtyna ymdap shaqyra kettim. Dosannyng myna jiyngha meni jolatpau maqsatymen tapqan júmysyn esty sala týsingen Erbol partkomgha jóneldi.

- Múnda isteytin júmysyng odan әlde qayda qajetti. Maylygha ketip qalma! -dey jóneldi.

9-shy rayondaghy «mәseleni tez sheshu» kerektigin Shәkerbay, bólmeme kelip otyra qalyp ósiyettedi endi. Ekeuimizding de ezuimizden kóbik búrqyrap, «rahattana» týsindirisip otyrghanymyzda, telefongha shaqyryldy bastyghym. «Sizdi partkomnan telefongha shaqyrady» dep terezeden habarshy kelip túra qaldy. «Partkom» degende-aq yrshy jónelip, әkim kabiynetine shiraq kirip edi. Bastyghymnyng shyqqandaghy solghyndyghy tym kýlkili kórindi kózime. Osy jiyn bitkenshe meni júmsay qoymaytyndyghyn sonysynan-aq týsindim. Bólimge qayta kelmey, qaqpagha qarap ilbidi. Qaqpadan shyghyp, qarasy óshisimen lyp etip jetip kelgen Áliya qarsymdaghy oryndyqqa etegin taghy da jelpy qonyp jymidy.

- Ne boldy? Ne aittty býgin? -dep súradym.

- Mekemege kele jatsam, Shәkerbay agha jolymnan kýtip túr eken, -dey sala kidirip, oilanyp qaldy da kýrsinip jiberip jaltara jypylyqtatty sózin. Pәlendey birdeme tapsyrghany joq... keshegi tapsyrmasy ghana... jýrisimizdi Shәkerbay agha bilip qoyypty!

- Kelisip aldy dep týsinip pe?

- Solay týsinbegende, -dep qúiqyljy syqylyqtap alyp tomsardy Áliya. - myna júmsaghan qyzmetine typ-tynysh qana baryp kelsen... jaqsy bolar edi!... Barmasan... osy әuremen jýrip... auyryp qalarsyng ba eken!... Maghan búlay qaramashy, barmasang óz erkinde ghoy! Eger barghyng kelmese.. býgin-erteng keshterden saqtan! Eshqayda shyqpay ýide bol!... Men jana qyzmetimdi juatyn boldym. Jastardan birnesheuine ózindi qosyp, qonaqqa shaqyramyn. Biraq kelmey-aq qoy! - Osy sózderin ýzip-ýzip jypylyqtatyp boldy da, lyp etip baryp óz ornyna otyra qaldy. «Olar qastyq istemek pe, sony ghana aitshy!» -dep artynan baryp eki ret súraghanymda da úqsas jauap qaytarumen tyndyrdy:

- Búlar seni ózine qaterli bir qiyn sózge shyqpaq deydi, sodan saqtandyru ýshin ghana ghoy deymin.. .Biraq bilmeymin, bilsem qazir-aq... keyin bir shaqta aitamyn ghoy! -dep songhy sózimen qúiqyljy qarady. Men ornyma baryp ornyghyp, sóileytin sózge dayyndala berdim.

Jiynnyng dayarlyq komissiya mýsheleri týske jaqyn qamsy qalammen jazylghan bir jarym metrdey úzyn tizimdikti әkim kabiynetining qabyrghasyna әkelip japsyrdy. Audan dәrejeli oryndardan saylanghan ókilder tizimi eken. Jýgirip shyqqan Áliya mening atymdy dәl ortan belinen kórgenin, kýle kelip aityp edi. Tizimge ile-shala әkim shyghyp qarady da, bólmesine qayta kire zekigendey boldy. Tizim dereu jiylyp-býktelip qatshylar bólimine qayta kirdi. Erbol taghy da jýgirdi partkomgha. Ákim qalay tulasa da osy sózim jelkesine qonbay qoymaytyndyghyna senip, dayarlyghymdy jýrgeze berdim.

Týsten keyin әkim partkomgha ketkende saylaushylarymnyng myqty bir toby jiylyp, bas qatshy bóliminde aiqaylasyp shyghyp edi. Keshke jaqyn sol tizimdik sol qabyrghagha qayta japsyryldy. Mening atym bir óshirilip, aldynghydan irirek jazumen qayta jazylypty. Sony taghy baryp kórgen Áliya tórdegi hatshy bóliminen bastap, eki-ýsh bólimge kirip shyqty. Qonaq shaqyryp jýrgenin ózime kelgende týsindim, kýlimsirey kelip, aldyma shaqyru qaghazyn tastay saldy da: «myna baghaqty әrkim kóretin jerge jaya salshy, ózing barma, ónitemin!» dep kýbirley ketti. Ózi qonaqqa shaqyryp, ózi barmauymdy ótinui kýlkili de, tandandyratyn da júmbaq edi. Keyin aitamyn degenin eskerip qoya saldym.

Ol lypyldap qaqpadan shygha jónelgende, әkim qarsy shygha keldi. Áliyagha bir qarap qoyyp qana ýnsiz-ymsyz ótkenin bayqadym. Sonynan Shәkerbay erip keledi eken. Maghan suyq qaray kirdi bólimge. «Yapyray, myna balanyng qarbalas uaqytta qonaqqa shaqyryp jýrgeni ai!.. Seni de shaqyrdy ma, Bighash?» dep shalqasynan jatqan baghaqqa qaray jalghastyrdy sózin. - E, bәse, baryndar, baryndar, jassyndar ghoy, joldaryng bolsyn!»

Bastyghym maghan qarap sóilep túrghanda, ekinshi ret japsyrghan ókilder tizimin ýlken bastyq taghy da sypyrtyp alyp bolypty. Biraq ýshinshi ret taghy saylanudan ýmittene qayttym ýige. Audandyq ýkimet qaqpasynan gýrildey kirgen jýk aptamobiylining kabinkasynan aimaqtyq Telbay atty bir myqtysyn kóre qayttym. Erteng tanerteng biraq kelmey keshtete jetuine qaraghanda aimaqtyq ýkimet osynday talastardy estip, búrynyraq jóneltkendey. Jana qúrylghan aupartkom batyl kirise almay, aimaqqa habarlaghan siyaqty.

Tanerteng qaytyp kelgenimde mening atym eki ret óshirilip, ýshinshi ret jazylghan ókilder tizimi qayta japsyrylyp jatyr eken. Bir ret qana óshirilip qayta jazylghan tórt ókilding atyna ýnile qarap qayttym. Biri Maqpaldyng ústazy. Jiyn týsten keyin ashylatyn bolypty. Bólimge qaytyp kirgenimde týn boyy qonaq kýtip kirtiygen Áliya da jetti. «Býgin ókpeleymin» degen kýbirin týsine almay qalyp edim, Shәkerbay kelgende qabaghyn qarsy jauyp ala qoydy. «Bighabil ekeuinizge qatty ókpeledim» dep búrtighanda «bәse, Bighash barmay qalyp pa edi» dep qalyp, qarbalastyqtan ózining bara almay qalghanyna Shәkerbay keshirim súraghan boldy. Men ýnsiz qaldym.

Ókildik qyzyl lenta týske jaqyndaghanda kelip qadaldy omyrauyma. Týski demalysqa jalghyz qaytyp bara jatqanymda Áliyanyng Daldaghúl dep atap әshkerelep qoyghan andushysy aldymnan tosa qalyp, óz ýiine «keshki otyrysqa» shaqyrdy. Eki ýshti jauap qaytaryp edim, týsten keyin jiynnyng ashylu mirasimi ghana bolatyndyghyn aityp, «sózsiz baruymdy» qadaghalap qolqalay ótinip qaldy. Áliyanyng saqtandyrghanyn sezdirmeu ýshin «maqúlyn» aita saldym da, aqylyn keshtegi júmysymmen taptym, oghan da barmay qaldym...

Mening saqynagha shyghu kezegim ýshinshi kýni týsten keyin әreng jetti. Maqpaldyng barlyq zaryn ekinshi kýni sóilegen ústazy kelistirip tókken. Ókilderdi kýrsindirip, ózimen birge jylatyp ta týsken bolatyn. Jiyn basqaryp otyrghan Dosan týksiyip, múrtyn salbyratyp jibergende oghan bir qarap qoyghan aupartkom sekretary sóileushiden Maqpaldyng atyn da qazirgi qamaushynyng adresin de qayta súrap, anyqtap jazyp alghan. Mening ol jóninen sóilemek sózim nedәuir yqshamdaldy.

Ókil saylaudaghy tartystarda shuly bola qalghan atym atalysymen menen kóz almay qarady sekretar, basqa sóileushilerden erekshe qarsy alynyp, qolshapalaqtyng jer silkindirgendey shatyrlauyna qarap, ol da shúlghy shartyldatty. Ókilderding sahnagha kim shyqsa da shәshu shashqanday jomarttyq etetin osy arzan qolshapalaghyn syndaumen bastadym sózimdi:

- Ókil joldastar, sizderding әrqaysynynyzdy kem degende ýsh jýz azamat saylaghan. Sol ýshin jýz azamattyng talap-tilegin partiya men ýkimetke tolyq jetkizu mindetimen keldinizder ghoy. Demek osyndaghy әr-bir qol ýshin jýz azamattyng qoly, ózderinizding ghana qoldarynyz emes. Bayqamay soghyp arzandatpanyzdar ony! Ár-bir qolshapalaqtarynyz sol saylaushylarynyzdyng mýddesin nazargha ala otyryp soghylugha tiyisti. Al, meni múnshalyq qarsy aludyng kerekti-kereksizdigin bilgendi bylay qoyyp, ne sóileytinimdi bilesizder me? - degenimde zal toly adam jym-jyrt bola qaldy. Sahnadaghy basqalardyng demi de shyqpay qalghanday, jalghyz shybynnyng yzyly ghana estildi. - múnym sógis emes, -dedim sonan son, -osy jiyndaghy әrqanday sózdi saylaushylarynyzdyng talghamy boyynsha ghana qabyldaularynyzdy ótingenim. Men ótken ýsh jyldyng ishinde Dosan әkim jaghynan qyzmetten ýsh ret qualanghan «búzyq» qyzmetkermin. Osy jiyn ókildigine saylaushylarym ýsh ret qaytalap saylaghanda әkimning moyynyn әreng iyip, zorlyq kýshpen saylanghan «zoreker» ókilmin. Aldynghy eki ret saylanghanymda tizimnen eki ret óshirilip, ýshinshi ret saylanghanda ghana saylaushylaryma Qúday kómekteskendey boldy. Nanbasanyzdar siqymdy auyz  zaldaghy ókilder tizimdiginen kórinizder!

Men sol boybermes «tonmoyyn» saylaushylarymnyng jetkiz dep tapsyrghan mәselelerin ghana sóilemekpin. Sózimdi qatty talghap tyndanyzdar!...

Aldymen Telbaydy kýldirip, zal toly ókildi týgel qarqyldatqan osy kirispemmen bastap sóilep, bir jarym saghat saqyldappyn. Dúspangha uyty tolghan u soyqyday tiyse, dosqa tolassyz sorghalaghan balday tiydi bilem, әr tynystaghanymda bir duyl kóterildi de túrdy. Sózim bitisimen shu kóterildi.

- Ey qaraqtarym, -dep bir sary shal sol shuyldan asyra aiqaylap yrshyp túrdy. - Mening auzym oraza ghoy, ótirik aita almaymyn, mynau aqsúry jigitti kórip otyrghanym osy, búryn sóileskendi qoyyp, tanymaymyn da. Biraq jansaq aitylghan bir de sózi joq. Bәri ras, bәri bolghan is!

Qyryqoshaq qystaghynan kelgen dәudey orys Dosangha júdyryghyn týie gýjildedi de, kýreden kelgen múnghyl da, Qayraqannan kelgen qyrghyz da, oidaghy úighyr men oy men qyrdan qúrylghan qazaqqa qosyla kóterilip alqady meni. Ornyma jete lyq etip otyra qalghanymda, ishimnen mújyp jýrgen kekting jebir qúrttary sau etip tógilip týskendey janym jay taba qaldy...

Jiyn ayaqtasymen Dosan aimaqqa shaqyrylyp ketti de, ornyna әkim bolyp Telbay qaldy. Dosan menen dәmetip jýrgen «oyynbúzar» aiypty ózi tartqanyn bilgen sayyn jaylandym.

Kóregen tergeushim, «qadalghan jerinen qan almay qoymaytyn, búrynyraq soqpasang óz terindi sypyryp, qúiryghyndy qargha shanshatyn «kókjal» osy qylmysymen qipyqtatyp, tisinizdi qyshytqan-aq shyghar!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»