Abai.kz aqparattyq portaly jazushy Beybit Qoyshybaevtyng «Jazushylargha әdiletti shygharmashylyq odaq qajet» degen taqyryptaghy Jazushylar odaghy men qalamgerlerding shygharmashylyq ýiine qatysty jazylghan maqalasyn bere otyryp, maqalada aitylghan mәselelerge baylanysty qarsy taraptyng aitary bolsa,  jariyalaugha qashan da dayyn ekenin eskertedi.

Abai.kz aqparattyq portalynyng doktrinasyna sәikes, portal qanday da bir mәselelerde esh qay jaqqa da býiregi búryp, búra tartpaydy. Sondyqtan әrqashanda týrli mәselede әr taraptyng sózin beruge dayyn.

«Abay-aqparat»

Búl maqala «Jas alash» gazeti ýshin (redaksiyanyng tapsyrmasymen!) jazylghan edi, biraq, ókinishke qaray, gazet betinen әzirge oghan oryn bóliner emes...

"Jas Alash" gazetining 26 sәuir kýngi sanyndaghy «Jazushylar qúryltayy Jarghygha sәikes ótedi» degen jauap-maqalada 16 jyl boyy «taqta» otyrghan top «Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sekretariaty» degen atpen: «Bir kezderi «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» kete jazdaghan úiym ghimarattary qara shanyraq qarauyna qaytaryldy», - dep, jyldan jylgha ýzbey aityp kele jatqan ótirigin (jasandy syltauyn) taghy qaytalapty.

Abai.kz aqparattyq portaly jazushy Beybit Qoyshybaevtyng «Jazushylargha әdiletti shygharmashylyq odaq qajet» degen taqyryptaghy Jazushylar odaghy men qalamgerlerding shygharmashylyq ýiine qatysty jazylghan maqalasyn bere otyryp, maqalada aitylghan mәselelerge baylanysty qarsy taraptyng aitary bolsa,  jariyalaugha qashan da dayyn ekenin eskertedi.

Abai.kz aqparattyq portalynyng doktrinasyna sәikes, portal qanday da bir mәselelerde esh qay jaqqa da býiregi búryp, búra tartpaydy. Sondyqtan әrqashanda týrli mәselede әr taraptyng sózin beruge dayyn.

«Abay-aqparat»

Búl maqala «Jas alash» gazeti ýshin (redaksiyanyng tapsyrmasymen!) jazylghan edi, biraq, ókinishke qaray, gazet betinen әzirge oghan oryn bóliner emes...

"Jas Alash" gazetining 26 sәuir kýngi sanyndaghy «Jazushylar qúryltayy Jarghygha sәikes ótedi» degen jauap-maqalada 16 jyl boyy «taqta» otyrghan top «Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sekretariaty» degen atpen: «Bir kezderi «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» kete jazdaghan úiym ghimarattary qara shanyraq qarauyna qaytaryldy», - dep, jyldan jylgha ýzbey aityp kele jatqan ótirigin (jasandy syltauyn) taghy qaytalapty.

Qajetti sheginis. 2010 jylghy 22 qyrkýiekte әdeby basylymdardyng 75 jyldyghyna  arnalghan mereytoylyq konferensiya ótti. Oghan jazushylardan góri әdebiyetsýier qauym, studentter kóbirek qatysqan. Sol jiynda qalamgerlerding «dýniye-mýlkine bas-kóz bolyp otyratyn qúrmetti tóragha» qajet ekendigi sóz bolyp, әldeqanday sheshim  qabyldanghany jayynda estilgen. Artynsha baspasózde narazylyq bildirile bastady. Soghan baylanysty, әlgi merekelik konferensiyadan aidan astam uaqyt ótkende, dәl aitqanda 2010 jylghy 29 qazanda «Qazaq әdebiyeti» gazeti jazushylar úiymy basshysynyng kirispe maqalasy men konferensiyanyng esebin berdi. Sodan bilgenimiz,  úiym basshysy: «Keshegi bólinip, talaugha týsken dýnie biz kelgende «Goskomimushestvo» degen mekemening qaulysymen qayda, kimge berilip ketkenin qalay úmyta qoydynyzdar? «Jazushylar odaghy shygharmashylyqpen ainalysuy kerek. Al «Litfond» sharuashylyqpen ainalysuy kerek» degen «pyshaq jýzi» bólisining aqyry úiym basyna qanday qater tóndirip, daudyng sony ýsh jarym jyldyq sotqa tirelgenin nege úmytuymyz kerek. ...Shygharmashylyq biylik degen ne? Shygharmashylyq biylikti qarap otyrsam, Jazushylar odaghynyng tóraghasynda myna qaghaz ben qalamnan ózge eshtene qalmaghan. Qalghanynyng bәrin «Litfond» alyp qoyghan.  «Litfond» óz kezeginde jeke-dara qoghamdyq úiym bolyp, ýkimetting qaulysyn shyghartyp, menshikting bәrin tolyq ózining iyeligine alyp qoyghan. Solardyng bәrin qaytaru ýshin qanshama uaqyt ketti», - dep qynjylghan eken.

Bayqaghan bolarsyzdar, býgingi basshylyq biylikke kelgende «Goskomimushestvo» degen mekemening (al ol - memlekettik menshikti basqaratyn ýkimettik qúrylym!) qaulysymen... «Litfond» (jazushylardyng «Ádeby qor» qoghamdyq birlestigi) ...menshikting (úiym basshysy aitqan «bólinip, talaugha týsken dýniyenin») bәrin tolyq ózining iyeligine alyp qoyghan», «solardyng bәrin qaytaru ýshin qanshama uaqyt ketti», «daudyng sony ýsh jarym jyldyq sotqa tirelgen». Anyqtay keteyik: búl basshylyq úiymdy basqarugha 1996 jyldyng jazynda keldi, demek, sodan bastap 3,5 jylyn, yaghny 2000 jylgha deyingi uaqytyn sottasugha júmsaghan...

Taghy da qajetti sheginis. 1990 jyly SSSR Ádeby qorynyng plenumy ózining qúramyndaghy respublikalyq bólimshelerdi sharuashylyq esepke kóshiru kerek dep sheshti. Soghan sәikes tiyisti bólu balansyn jasap, Almatydaghy Shygharmashylyq ýidi  SSSR Ádeby qory ózining Qazaq bólimshesinin  menshigine berdi. Shygharmashylyq ýiding sharuashylyq eseppen júmys isteuge kirisuine mýmkindik tughyzu ýshin, sol jyl boyy ortalyqtan búrynghysynsha qarjylandyryp túrdy. Alayda  Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basshylary O.Sýleymenov, S.Múratbekov, Á.Áshimov, Q.Túrsynqúlov (búl kisi odaq hatshysy retinde SSSR Ádeby qory Qazaq bólimshesining de júmysyna jauap beretin),  SSSR Ádeby qory Qazaq bólimshesining diyrektory S.Jýnisov Shygharmashylyq ýidi ózin-ózi qarjylandyru dәrejesine jetkizu jayyn oilay qoymady. Sondyqtan, Mәskeuden týsip túrghan qarjy 1991 jyly birjola dogharylghanda, Shygharmashylyq ýiding kýlli tirshiligin  betimen jiberdi. Jazushylar odaghynyng ghimaraty da san qily jalgha alushylargha toldy...

1991 jylghy qyrkýiektegi sezde túnghysh ret tikeley dauys beru jolymen birinshi hatshy bolyp Q.Naymanbaev saylandy. Ol odaqty qiyn ahualdan qútqaru ýshin, әkimshilik jolmen iri ózgerister jasady: ghimaratty jalgha alushylardyng bireuine ghana toqtalyp, basqalaryn alastady. Sosyn odaq ghimaratynyng sharuashylyq jýrgizuge eng qolayly bóligin (Ádebiyetshiler ýiin) jәne Taymanov kóshesindegi Shygharmashylyq ýidi әlgi  kommersanttyng qarauyna berdi. 1991 jylghy qazanda ótken 1-plenumda basqarma hatshysy bolyp T.Ábdikov pen B.Qoyshybaev saylandy. Dýniye-mýlikti sol kommersiyalyq mekemege 1991 jylghy qazanda B.Shahanov bastaghan (qúramynda jana hatshy B.Qoyshybaev  bar) komissiya ótkizdi.  Kóp úzamay, qalamgerlerding útylghany belgili boldy, jazushylardyng narazylyghy kýsheydi. Odaq, alayda,  kommersanttardy mýlikti qaytarugha kóndire almady. Biraq sotqa jýginuden qashty. Sonda, aqyry, Shygharmashylyq ýiding zandy qojayyny retinde, Ádeby qor (basqarma tóraghasy B.Qoyshybaev, diyrektor N.Tóleupov) óz mýddesin qúqyqtyq jolmen qorghaugha shyqty...

Bir jarym jylday uaqytqa sozylghan sottasu nәtiyjesinde Ádeby qor jeniske jetti. Shygharmashylyq ýiden kommersanttardy alastaytyn uaqyt belgilendi. Biraq ony Jogharghy arbitrajdyq sot búzdy.  Búl 1994 jyldyng mamyry edi. Sodan keyin Jogharghy tórelik sottyng arnayy brigadasy zandy qaqpaqyldaumen, qaytkende Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrmau jolyn qiystyrumen segiz ay boyy shúghyldandy. Búl iske jazushylar arasyndaghy astyrtyn әreket-qimyldyng sheberleri de atsalysty. Solardyng tikeley jәrdemimen kommersanttar Bas prokuratura arqyly Ádeby qordyng zandy túlghalyq mәrtebesin jongha tyrysty. Ádeby qordyng Jarghysyn tirkegen Ádilet ministrligine 1994 jyldyng jazynda Bas prokuratura narazylyq joldady. Soghan baylanysty Ádeby qor sol jyldyng tamyzynda Tótenshe sezd shaqyrdy, Jarghysyn zannamagha sәikestendiretin tolyqtyrular men týzetuler jasap, qayta tirkeuden ótkizdi.

Jogharghy sot sudiyasy odan song da isti saghyzsha soza qarap, aqyry әldebir ilik tapqanday boldy da, Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrusyz qaldyrdy. Sosyn ony Sot sheshimderining zandylyghyn qadaghalaytyn alqa búzdy. Aqyry, kommersanttar Shygharmashylyq ýiden 1995 jylghy 14 mausymda mәjbýrleu jolymen shygharyp jiberildi...

Shygharmashylyq ýidi qalamgerlerding ózderi basqarugha kiristi. Jazushylardyng kәsipkerlik qyzmetke de beyimdeluine tolyq mýmkindik jasau maqsatynda Ádeby qor sharuashylyq jýrgizushi iri subekt dәrejesine jetuge úmtyldy. Kózdegen maqsatqa jetu ýshin, Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasynda 25.01.1995 j. Qyzmettestik turaly kelisimshart jasaldy. Onda Jazushylar odaghy shygharmashylyq, qoghamdyq-sayasy mәselelermen, al Ádeby qor onyng qarjylyq tynys-tirshiligin qamtamasyz etetin sharuashylyq mәselelerimen shúghyldanatyn bolyp kelisildi. Ýkimetting tiyisti  vedomstvosynyng sheshimimen Jazushylar odaghynyng ghimaraty 5.04.1996 j. Ádeby qordyng balansyna berildi. Sodan  ghimaratty sýlikshe sorghan kommersanttardan arylu qajettigi kýn tәrtibine shyqty.

Tarihy qúndy eskertkishter qataryndaghy ghimarattyng ýlken bóligine kommersanttardyng qojalyq etuin búrys dep sanaghan qalalyq prokuratura  memleket mýddesi túrghysynan sotqa talap-aryz týsirdi. Qalalyq sot Jazushylar odaghy men kommersiyalyq úiym arasyndaghy Ádebiyetshiler ýii jayynda jasalghan kelisimshartty zansyz dep tapty. Endi sot sheshimine sәikes, kommersanttardy Ádebiyetshiler ýiinen mәjbýrlep shygharyp jiberu ghana qalghan edi.

Alayda tap osy kezde - 1996 jylghy 29 mausymda odaq biyligine kelgen jana basshylyq (N.Orazaliyn, T.Medetbekov, Gh.Qúlahmetov, keyinirek Q.Túrsynqúlov) kommersanttardy jogharyda aitylghan sot sheshimine sәikes Ádebiyetshiler ýii ghimaratynan mәjbýrlep shygharyp jiberudi qajet etpedi. Tipti, Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasyndaghy Qyzmettestik turaly kelisimshartty da eleng qylmady. Jazushylar menshigin qorghau jolynda bastan keshilgen sot marafony kezinde kommersanttargha astyrtyn qoldau kórsetip, Ádeby qordy joygha qúpiya әrekettengen azamattar endi mýldem ashyq ketti. Úzamay solardyng әsire belsendiligi ortaq iske óte zalaldy nәtiyje berdi: 1996 jylghy 2 jeltoqsanda Joghary sot sudiyasy Ádeby qor jarghysynyng 1992 jyly tirkeuden, 1994 jyly qayta tirkeuden ótuining de kýshi joyylsyn degen sheshim shyghardy. Búl  sheshimdi Joghary sot alqasy 1996 jylghy 26 jeltoqsanda óz qaulysymen búzghan bolatyn, alayda әlgi sudiya ózinen joghary túrghan alqa qaulysyn eleng qylmay, 1997 jylghy 10 qantardaghy úigharymymen Ádeby qordy mýldem joygha pәrmen berdi. Al bastyqtary ony týzeudi oiyna da almady. Zang men zannamany osynsha óreskel búzushylyqty, sottaghy sybaylastyqqa jol berushilikti Preziydent N.Nazarbaev «isti әdil qaramaytyn sudiyalar ne sauatsyz, nemese ózderining belgili bir mýddeleri bar» dep baghalaghan-dy, sonyng bir mysaly jogharyda aitylghan jәit ekeni anyq edi...

Týiin. Jazushylar odaghy Tәuelsizdikting alghashqy ailarynda budjet tarapynan qarjylandyrylmaytyn qoghamdyq úiym retinde qayta qúrylghan. Kenes kezinde jaqsy ómir sýrip, ókimetting alaqanynda jýrgen, masyl ómirge daghdylanyp qalghan jazushylardyng birqatary búghan kóndige almady. Janasha tirshilikke beyimdeluding ornyna, reforma jasaugha tyrysqan әreketterding bәrine qaytkende kedergi keltirumen, tipti, qoldarynan kelgenshe joqqa shygharumen ainalysty. Aqyry, osy kýngi basshylyq ózine deyin istelgen isti keri týgel ketirip, kelensiz  kontrreformany «óte sәtti» jýzege asyrdy.

Shaghyn taldau. Birer súraq tuady. Jazushylar odaghynyng 1996 jyly saylanghan jana basshysy «ýsh jarym jyl» kimmen sottasty? Jogharydaghy mәtinge qaraghanda, - әriyne, «Litfondpen». Alayda ol  «Litfondty» 1997 jyldyng qantarynda Jogharghy sot sudiyasynyng sheshimimen joyyp jibergen edi ghoy?! Osy jerde taghy biraz  saual tilge oralady: búl bastyq «Litfondty» joigha nege qúshtar boldy eken? Eng bastysy, «Litfondtyn» mýsheleri de, Jazushylar odaghynyng mýsheleri de kәdimgi qalamgerlerding ózderi emes pe edi! Endeshe, Jazushylar odaghyna  jana basshy kelgende, tap sol jazushylardyng ekinshi úiymy (Ádeby qor) oghan qalaysha jau bolyp kórindi? Qazaqstan Ádeby qoryn joyghannan keyin, Halyqaralyq Ádeby qory basshylarynyng biri bolugha onyng qalaysha úyalmay-qyzarmay dәti bardy?!  Jana basshynyng «shygharmashylyq biylik» degendi óte tar auqymda - mindetti týrde menshikke biylik jasau dep úqqanyna ne deymiz? Shyndap kelgende, menshikke mindetti týrde biylik jasaudy qalasa, onday tilegin Ádeby qordy saqtay otyryp ta (1. sol eki úiym arasyndaghy Qyzmettestik jónindegi kelisimshartty basshylyqqa alyp; 2. odan keyingi qadam retinde - Ádeby qor tóraghalyghyn qosa alyp jýruge ózin saylatyp ta) jýzege asyruyna bolar edi ghoy? Nelikten búlay boldy?

Bar pәle - jana basshylyqtyng әdilettilikti, shyndyqty, zandylyqty syilamauynda, bәrin kýshpen sheshetinine sengendiginde. Tap solay etkendigining    saldarynan sau basyna saqina tilep aldy. Óitkeni, kommersanttardan dýniye-mýlikti qaytaryp alghan Ádeby qordy (talap-aryz iyesi bolyp tabylatyn quynushy Ádeby qordy) joy - kommersanttar men Jazushylar odaghy arasyndaghy búrynghy búzylghan kelisimshartty qaytadan kýshine kirgizdi. Sondyqtan da Odaq әldeqashan bitken isti qayta qozdatugha mәjbýr boldy. Jana basshy kommersanttarmen jana kelisimshart jasady. Soghan qaramastan, ol ózining qúqyqtyq sauatsyzdyghy men astamshylyghynan jibergen qateligi men kinәsin býgip, bar aiypty ózinen búrynghylargha jaba berudi kýni býginge deyin qolayly kórude. Jәne búl tarapta nәtiyjesiz de emes, óitkeni qalamger-búqara iynertti, beytarap...

Qorytyndy. Jana basshy men onyng komandasy 1996 jyly odaqty basqarugha kelgende: 1) Ádeby qordyng menshigindegi Shygharmashylyq ýiding diyrektory A.Mekebaev onyng júmysyn rynok talaptaryna say jolgha qoy әreketin jasap jatqan; 2) Jazushylar odaghy ghimaratynyng ýlken bóligin iyelenip otyrghan kommersanttardy ketiru ýshin Ádeby qor tarapynan mýmkin bolghan zandyq sharalar jasalghan bolatyn: a) ghimarat Ádeby qor balansyna alynghan (múnday әreket arqyly kommersanttardyn  Jazushylar odaghynan qarjylyq-mýliktik ótem talap ete almaytynyn kórsetu kózdelgen-di; ә) ghimaratty kommersanttardyng paydalanuy jónindegi  kelisimshart sot sheshimimen kýshin joyghan.

Ókinishke qaray, jasalghan isti jalghastyrudyng ornyna, jana basshy men onyng komandasy 1996 jyly biylikke kelgen bette qúqyqtyq túrghyda sauatsyz әreketter jasady: 1) Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasyndaghy Qyzmettestik turaly 25.01.1995 j. kelisimshartty zandy qújat dep sanamady; 2) týrli astyrtyn jәne ashyq baylanystaryn iske qosyp, Ádeby qordy zandy túlgha retinde joydy; 3) qyzmetin jamandy-jaqsyly jolgha qoya bastaghan Shygharmashylyq ýiding diyrektory A.Mekebaevtan qújattaryn sypyryp aldy da, ghimaratty is jýzinde jauyp qoydy.

Jogharyda aitqanymyzday, Ádeby qordy zandy túlghalyq mәrtebesinen aiyrghannan keyin, Jazushylar odaghy kommersanttarmen betpe-bet qaldy. Odan keyingi jәitti jana basshynyng namysyn jyrtushy bir azamat 2010 jylghy merekelik konferensiyadan keyin jazylghan maqalasynda: «...Odaqtyng ghimaratyn, qoldy bolghan basqa da mýlkin qaytaram dep Orazalinder tabanynan tausylyp 6 jyl sottasyp, kinәli toptyng kesirinen sot shyghynyna 4 millionday tenge tólep (búl jazushy qauymnyng aqshasy ghoy, әli de sotqa jýginip, Odaq basshylary tym liyberaldyq tanyta bermey, aiyptydan óndirip alugha bolatyn shyghar) 49 ret sotqa bardy», - dep jazdy. Bar pәleni 1996 jylgha deyingi basshylyqqa jasandy týrde ýiip-tógumen shúghyldandy. Is jýzinde sol kórsetken shyghyndary men olardyng ornyn toltyru jónindegi úsynysy qúqyqtyq sauatynyng kemshindigi saldarynan «tabanynan tausylyp 6 jyl sottasqan» býgingi «kontrrevolusioner» «Orazalinderge» baghyttaluy tiyis ekenin jasyrdy. Óitkeni onysy qazirgi basshylyqty әbden qanaghattandyratyn edi.

1996 jylgha deyingi basshylyq qalamgerler úiymdarynyng júmysyna revolusiyalyq reformalar jasaghan,  sóitip, ras, qatelikter de jibergen. Degenmen óz kemshilikterin qoldarynan kelgeninshe týzetip ketken bolatyn. Al 1996 jyldan beri biyliktegiler -  jana bastyq pen onyng komandasy - úiym júmysyna keri reforma, kontrrevolusiya jasaumen ainalysty. Qúqyqtyq túrghyda bilimsizdikten jasaghan әreketteri saldarynan «49 ret sotqa bardy», «sot shyghynyna 4 millionday tenge tóledi», basqa da ersilikter istedi, endeshe, qalamgerler, әlgi «odaq janashyry» aitqanday «liyberaldyq tanyta bermey», «jazushy qauymnyng aqshasyn» sol josyqsyz әreketter jasaghan «ayyptydan óndirip alu» jayyn oilanghandary jón bolar edi.

Jarghy haqynda. 1991 jylghy sezd Jazushylar odaghynyng bolashaq Jarghysynyng negizgi nobaylaryn (birinshi hatshyny balamaly jolmen sezde tikeley dauys beru arqyly saylau, sezdi bes jylda bir ótkizu)  belgiledi de, tolyq mәtinin qabyldaudy sezde saylanghan basqarmagha tapsyrdy. Jarghy mәtini Tәuelsizdikten keyin, 1991 jylghy jeltoqsannyng ekinshi jartysynda ótken basqarma plenumynda qabyldandy. Sonda belgilengen tәrtip 1996 jylghy sezde Jarghygha týzetuler engizu jolymen emes, óreskel týrde jana Jarghy qabyldau arqyly búzyldy. Sóitip, jana Jarghy boyynsha - sol sezde basqarma mýsheleri bolsyn dep minbeden oqylghan tizimge delegattar ashyq dauys berdi de, birinshi hatshyny basqarmanyng jasyryn dauyspen saylauyna qaldyryp, tarap ketti. Sezd tórt jylda bir ótedi dep belgilendi. Alayda jana Jarghynyng tap osy merzimdik sharty bir de bir saqtalghan emes. 2000 jyly ótuge tiyis sezd eki jyl asyrylyp, tek 2002 jyly әreng boldy. Odan, 2006 jyly kýtilgen sezd 2007 jyly ótti. Sodan keyingi tórt jyldyq merzim byltyr tughan, yaghny taghy bir jyl asyp ketti. Alayda, qyzyghy, «Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sekretariaty» «Jas alashqa» 26 sәuirde: «úiym Jarghysyna sәikes Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Sezi (Qúryltayy) keminde 5 jylda bir ret shaqyrylady», - depti. Búl Jarghy  gazet-jurnaldardyng «qúrylghanyna 75 jyl toluyna oray ótken mereytoylyq konferensiyanyng kýn tәrtibindegi ekinshi mәsele» bolyp qaralghanda «bekitilgen» eken. Kýshti artymen diyirmen tartady degen osy-au. Ising búrys bolsa da, qaghazyng dúrys bolsyn... Eriksiz qynjylys bildiruge tura keledi.

«Qazaq әdebiyetinde» 29.10.2010 j. berilgen materialdargha qaraghanda, atalmysh konferensiya auqymynda ótken  kýdikti jiynda (sezding qúqyghyna jatatyn jarghylyq mәseleni qarau jariyaly kýn tәrtibinde kózdelmegenmen, Jazushylar odaghy basylymdarynyng yubiyleylik konferensiyasyna - odaq  mýshelerinen góri әdeby basylymdardyng bylayghy oqyrmandary - studentter jәne ózge janashyrlar kóbirek jinalghan jiyngha qoyyp, ony qúddy úiym júmysyn jetildiru ýshin arnayy shaqyrylghan jazushylar konferensiyasy tәrizdendirip jalghastyrghan kózboyaushylyq sol jinalystyng mәrtebesine birden senbestik tughyzady) «odaqtyng qúrmetti tóraghasy» lauazymy taghayyndalghan. Osynau «qúrmetti tóraghalyqqa» qúmartushylyqtyng astary qauymda sol shaqta kóp sóz etildi. Onyng sebebi de bar edi. Bastyqtar Ádeby qordy joyyp, onyng qaramaghyndaghy Shygharmashylyq ýidi  on shaqty jyl boyy qanyratqan da, aqyry,  ýkimetting kómegimen jóndeuden ótkizgen. Biraq, onyng júmys isteuin úiymdastyrudy jazushylargha bermedi. Odan góri, ghimaratty әldebireulerge jalgha ótkizudi qolayly әm tiyimdi kórdi. Qanday qújat jasaldy - qúpiya. Býginde qalamgerler shygharmashylyq mýddelerine oray onda baryp túra almaydy: ol sheteldikterding ýsh júldyzdy qonaqýii, aula salyp qorshap alghan, kýzeti bar. Janyndaghy baq egilgen aumaqtyng kimge qyzmet etip jatqany da qúpiya. Anyghy - bastyqtarymyz Jazushylar odaghy mýshelerine búl jayynda esep bermedi, sharuashylyq mәselesin birde-bir ret ashyq talqygha salyp kórgen emes.  Biraq «shygharmashylyq biylik degendi»  - tek qana qúpiya kommersiyalyq júmys dep biletini kózge úrady. Sondyqtan da, әlgi kýdikti jiynda sóilegenderding pikirine qaraghanda - «ózi tirnektep jinaghan», biraq qúpiya astarlary bar «dýniye-mýlikti baqylap túratyn», «veto qoiygha haqy bar» «qúrmetti tóragha» lauazymy  óte qajet bop túrghan bolyp shyqty.

Shamasy, (sezd emes, arnayy shaqyrylghan úiymdyq konferensiya emes) sol kýmәndi jiyn atynan әdiptelip, Jarghynyng әdebiyet chinovnikteri tarapynan astyrtyn tolyqtyrylghan, týzetilgen - tiyisinshe, bes jyldyq merzimdi de engize qoyghan núsqasy resmy tirkeuden ótkizilgen. Yaghni, «Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sekretariaty» dep atalatyn toptyng Jarghy mәselesin sezding talqylauyna salmaghan әreketi búzyq bolghanmen, jasap alghan qújaty - «týzik». Tirkeushi mekemening tilin taba bilseng - bәrin qalamger qauymnyng syrtynan jasay beruge bolady, óitkeni qalyng jazushy  - tobyr, toghyshar top... Sondyqtan da osynday ústanymgha senimdi odaq chinovnikteri 26 sәuirdegi atalmysh mәlimdemesin jasap otyr.  Olar endi «әrtýrli aqparat qúraldarynda Qazaqstan Jazushylar odaghynyng atyna synarjaq pikirler aityp, qoghamdyq pikir arqyly alauyzdyq tudyrugha tyrysyp jýrgen», «qalamgerler qauymynyng tútastyghyna syzat týsirgisi keletin» «týrli pighyldardy» elemeydi. Ondaylarmen arnayy pikirlesip, bitimge keluge de tyryspaydy.  It ýredi, keruen kóshedi: erteng atqarylyp jatqan «úlan-ghayyr ister tizimin» jariyalaydy. Sóitip, «qoghamdyq úiymdy bólshektemekshilerdin» auzyna «qúm qúyady»...

Búdan keyin qay qalamger qanday oy týiedi? Demokratiyany perde etip, asqan sheberlikpen ózara kirigip-úiysqan, sybaylastyqtyng qyr-syryn jete mengergen az ghana toptyng ózderin 16 jyldan beri qoljaulyghyna ainaldyryp kele jatqanyn qalyng jazushy aghayyn qalay paryqtaydy? Álde ózderin múnday «azapqa» saludy qajet etpey me? Ádiletsizdikting de ómirsheng bolatynyna tanyrqap qoya sala ma? Ótirik órley bersin, esesine - úiym «tútastyghy» saqtalady... Al syn aitushylar - «tútastyqqa syzat týsirgisi keletinder». Shynymen solay ma? Qalyptastyrylghan jaghdaygha kóndigip jýre beremiz be? Álde shyn tútastyqtyng shynayy pikir almasularda, әdiletti sheshimder qabylday bilude ekenin este ústap, ózimizdi ózimiz órkeniyetke say tәrtipke keltiruge bilek sybana kirisemiz be?!

Meninshe, әdeby tórelerdin  mәseleni asyqsha ýiire aluy búdan bylay bizdi alday bermeuge tiyis. Bizge әdiletti shygharmashylyq odaq qajet. Halyqqa riyasyz qyzmet etetin Jazushylar odaghy kerek.

«Abay-aqparat»