Áskerdegi «týrme zanyn» qalay joyamyz?
Áskerdegi әlimjettikting payda boluynyng ózindik tarihy bar. Úly Otan soghysy bastalghan jyldary «KSRO Armiyasynyng bes million әskeri jaugha qarsy toytarys beruge azdyq etedi» deydi Staliyn. Mine, sonda Ortalyq Komiytet әsker qataryn búryn sotty bolghan qylmyskerlerding kýshimen tolyqtyrady. Týrme ishindegi әlimjettikting әskerge keluining syry osynday. Qazir múnday bilektining әlsizge ses kórsetip, tize batyrulary siyaqty qúbylys Qaruly Kýshterde «jazylmaghan zangha» ainalyp ketken. Áskerdegi әlek әzәzilding isindey eshkimge des berer emes. Tipti atynan at ýrketin kýsh qúrylymdarynyng ózi onyng aldynda dәrmensiz. Solay deuge tura keledi, әitpese, әsker qataryna ketken jastarymyzdyng arasyndaghy ólim-jitimdi nege azayta almay otyrmyz?
Senimdi aqparat kózderining mәlimetterine sensek, 2011 jyly әskerde 123 sarbaz qaytys bolghan. Búl 2010-jylmen salystyrghanda, bir jarym esege kóp, yaghny sol jyly 86 derek tirkelgen-di. Eskerte keteyik, múnday qayghyly oqighalardyng sebep-saldary әrtýrli. Auru-syrqaudan kóz júmghandar sany 2010 jyly 22 sarbazgha jetse, ol 2011-jyly 33-ke kóterilgen. Ózine-ózi qol júmsaghandar sany da alandatpay qoymaydy: 2011 jyly 21 әskerimiz suisidke barghan. Al jol apaty ótken jyly 42 azamatymyzdy jer qoynyna alyp ketti. Negizi, әskerden úly kelip quantpay, tabyt kelip jylatqan ata-analardyng basym bóligi ajaldyng artynda әlimjettik túrady dep sanaydy. Rastalyp jatqandary joq emes. Tarihymyzda búryn-sondy bolmaghan 15 әskerimizding ólimi men 11 sarbazymyzdyng qashqyn atanuynyng da basty sebebi - әlimjettik degen boljam bar.
Marlen esimdi bir jas jigit әskerdegi súmdyqty bylay dep әngimeleydi:
- Qatargha jana qosylghan kezim. Jasy ýlken bir jigit ýstindegi bar kiyimin juyp beruimdi búiyrdy. Men bas tarttym. Sonda ol qasynda taghy ýsh jigit bar tórteu bolyp, ayausyz tepkining astyna aldy. Eger men sol joly aitqandaryn istesem, men sol kýnnen bastap olardyng qúldary bolghanym. Ertesine taghy qaytalandy búl oqiygha. Taghy úrdy. Ol azday juynatyn jerge tyr jalanash jatqyzyp qoyyp, ýstime múzday sudan bir saghatqa juyq shashty. Al dalada qys edi. Juynatyn jer suyq bolatyn. Sement edende jatqan men qatty suyqtan qalshyldap, esimnen tanyp qala jazdadym. Biraq kiyimderin bәribir jumay qoydym. Búdan keyin de talay azap kórdim. Biraq degenimnen qaytpadym. Menen týk shyqpaghan song olar basqa bireuge auyz saldy. Onyng kórgenin aitpay-aq qoyayyn.
Beyshara qorlyqqa shyday almay, әskerden qashyp ketti. Ony alysqa ketpey ústadyq. Jogharghy jaq bilmey de qaldy. Alayda oghan psihoterapevting kómegi qajet bolyp, auruhanagha jiberildi. Kópshilik әskerdegi әlimjettik komandirding salghyrttyghynan deydi. Olay emes. Bar súmdyq týngi saghat 10-nan keyin bastalady. Komandir tekseruge kele jatsa, baqylauda túrghan belgi berip, bәri oryndaryna jata qalady. Áskerge janadan kelgender týni boyy úiyqtamaydy osylay.
Osydan keyin balandy jiberip kór әskerge! Jasyratyny joq, әskerge jastar qazir tek әskery biylet ýshin ghana barady. Óitkeni kýsh qúrylymdaryna júmysqa túru ýshin qolynda mindetti týrde әskery biylet boluy tiyis. Búl KSRO kezinen kele jatqan shart. Bizding oiymyzsha, osy jýiege qanday da bir ózgeris engizu kerek siyaqty. Aqyry tәuelsiz sarapshylardyng pikirlerine qaraghanda, qazir búrynghyday eshkimdi mindettemeydi eken, yaghny әskerge shaqyrylatyndardyng sany shekteuli.
Uәlihan Tóleshov, sayasattanushy:
- Áskery biyletti jemqorlyq jolmen alghandar - ertengi kýngi jemqorlardyng ózderi. Bylaysha aitqanda, keden, salyq, ÚQK, prokuratura siyaqty oryndargha júmysqa túru ýshin әskery biylet qajet. Al atalghan mamandyqqa eshkim jalaqysy ýshin qyzyqpaydy, týrli jolmen olja tabugha ontayly oryn. Ókinishti әriyne, biraq moyyndau kerek, qazirgi sarbazdardyng arasynda Otanym dep keude soghatyndar neken-sayaq. Oilaytyndary - jeke bastyng mýddesi. Áskery kafedralardaghy jaghday da qynjyltady. Ondaghylardyng da kóksegeni - әskery biylet. Júrtshylyqtyng osynday osal túsyn bilip alghan JOO-lar әskery biyletti tauargha ainaldyryp, saudagha saluda. Kópshilik shetelderde әskery biyletti talap etpeydi. Júmysqa túrarda sol organ ózi әskery dayyndyqtan ótkizedi. Aqyry әskery biylet tóniregindegi bylyq-shylyqqa tosqauyl qoya almaydy ekenbiz, bizge de shetelden ýlgi alu kerek shyghar? Sonda biz jemqorlyqtyng aldyn-alamyz jәne kýsh qúrylymdaryn shynayy dayyndyqtan ótken mamandarmen tolyqtyramyz. Osylay biz «eki qoyandy bir oqpen atamyz». Mening mynanday úsynysym bar: әskerge súranyp túrghan jastardy shyndyq detektorymen synau kerek. Oghan әskery biylet qana kerek pe, әlde Otan aldyndaghy boryshyn óteu ýshin be?
IYә, qaltasy qalyndar balalaryn әskerge jibermeydi. Olardyng balalary әskery kafedralarda oqidy. Bolmasa әskery biyletti satyp alady. Áyteuir «qanattygha qaqtyrmaydy, túmsyqtygha shoqtyrmaydy». Zardap shegetinder - taghy da bayaghy qarapayym jandar.
Taghy bir aita keterligi, qazir QR Parlamenti qabyldaghan «Áskery qyzmet jәne әskery qyzmetshining mәrtebesi turaly» zang Elbasyna qol qonggha jiberilse kerek. Zangha sәikes, er-azamattarymyz әskery dayyndyqtan aqyly týrde de óte alatyn bolady. «Áskery qyzmet jәne әskery qyzmetshining mәrtebesi turaly» zanda әskery dayyndyq pen әskery bilim alugha qatysty engizilmek ózgerister men tolyqtyrular әzirge bastama kýiinde túr. Senat otyrysynda qaralghan zang jobasynda әskery qyzmetti kelisimshart negizinde óteu ýshin Qorghanys miynistrligining mamandandyrylghan úiymdarynda әskeriy-tehnikalyq mektepterde әskery dayyndyqtan mindetti týrde ótu normasy engizilgen. Atalghan zannyng negizinde azamattyq oqu oryndarynyng әskery kafedralarynda bilim alghan jastargha tómengi ofiyserlik shen, yaghny «zapastaghy leytenant» ataghyn beru turaly norma engizilgen eken. Negizi, búl ýderis kenes ókimeti taraghannan keyin toqtap qalghany bolmasa, tәjiriybede búrynnan bar. Qaruly Kýshter múqtaj bolyp otyrghan mamandardy dayyndau maqsatynda azamattyq әskery oqu oryndarynyng mýmkindikterin paydalana otyryp, әskery fakulitetter turaly norma engizildi. Azamattyq oqu oryndarynyng әskery fakulitetterinde, kafedralarynda oqyghan studentter songhy eki kurstan bastap kursant bolyp sanalady jәne әskery qyzmetshiler ýshin kózdelgen býkil qúqyqtar men mindetterge ie bolmaq. Sóitip, búdan bylay JOO әskery kafedrada bilim alghandar diplomyna qosa ofiyserlik shen alyp shyghady. Dúrys-aq. Alayda JOO-lardaghy әskery kafedragha týsuding ózi bir beynet qazir. «Qoyylatyn talaptyng barlyghyn oryndasang da, әiteuir bir jerden shalady. Kedergini qoldan jasaytyndardyng neni kókseytini belgili. Úlym әskery kafedragha týspek bolghan edi, bizden 2000 AQSh dollaryn talap etti. Týsingenim, aqshang bolsa, kafedragha týsesin, joq bolsa, amal joq balandy әskerge jiberesin. Al úlym bolashaqta ishki ister organynda júmys istegisi keledi» deydi aty-jónin tolyq ataghysy kelmegen ana. Qysqasy, әskery biylet jemqorlyqtyng tamyrlana týsuine týrtki bolyp otyr. Ony eshkim joqqa shyghara almaydy.
Mine, әskery biyletke ie boludyng joldary bizding elde osylay ne ómirindi qauipke tigui mýmkin, ne qaltandy qaghary sózsiz. Bolmasa әskerdegi baqylaudy kýsheytu kerek. Eng dúrysy - baqylau kameralaryn ornatyp tastau. Qazir tehnikanyng damyghan zamany. Bylyq-shylyqqa belshesinen batyp jatqan oryndargha kamera ornatqannan basqa amal qalmaghan siyaqty. Bәlkim, әskery dayyndyqtan ótkizudi kýsh qúrylymdary óz qúzyrlaryna alghandary jón shyghar? Tiyimdisi sol ma deymiz. Áytpese, әskery biyletti satyp alghandardan qanday qorghan bolmaq?
Avtor: Lәzzat BILAN
"Alash ainasy" gazeti