Uaqyttyng týrkilik baghdary men beynesi ejelgi deytýrkilik Kýndi kie tútu tanymyna negizdelgendigin búryn da keltirgenbiz. Búl jayt Kýn-Týn tenesimi men Kýn-Týn arbasuyna qatysty etnografiyalyq mereke týrinde ómirden oryn alghan.

Týrki-mongholdar parsylar sekildi kóktemgi «tenesimmen» shektelmey, kýzgi tenesim qarsanynda Chuk (shúbash), Sabantoy (qazaq, bashqúrt, tatar, shúbash), Aq aidy (manghol, qalmaq: sar saghan, sar shaghan, sar sagan) merekelese, oghan qosa qysqy Kýn-Týn arbasuyn da Nartughan (bashqúrt, tatar, shúbash), Korachun («Týnek qúrysyn» etnomerekelik syipatty - majar-qypshaqtar, keybir Sibir, Sayan týrkileri) meyramyn, sonday-aq jazghy Kýn-Týn arbasuy Kýndizding eng úzarghan shaghyna sәikes kelip, Ysyah (iaqút-saqa) merekesin Úly meyram dengeyinde әli de atap ótedi. Qysqasy, týrkilerding Kýn-Týn araqatysyna baylanysty merekelerding barlyghy Jer betindegi Ómirding kózi retinde Kýndi pir tútu kórinisteri men soghan say tanymnyng saltanaty kórinisi bolyp tabylady.

Uaqyttyng týrkilik baghdary men beynesi ejelgi deytýrkilik Kýndi kie tútu tanymyna negizdelgendigin búryn da keltirgenbiz. Búl jayt Kýn-Týn tenesimi men Kýn-Týn arbasuyna qatysty etnografiyalyq mereke týrinde ómirden oryn alghan.

Týrki-mongholdar parsylar sekildi kóktemgi «tenesimmen» shektelmey, kýzgi tenesim qarsanynda Chuk (shúbash), Sabantoy (qazaq, bashqúrt, tatar, shúbash), Aq aidy (manghol, qalmaq: sar saghan, sar shaghan, sar sagan) merekelese, oghan qosa qysqy Kýn-Týn arbasuyn da Nartughan (bashqúrt, tatar, shúbash), Korachun («Týnek qúrysyn» etnomerekelik syipatty - majar-qypshaqtar, keybir Sibir, Sayan týrkileri) meyramyn, sonday-aq jazghy Kýn-Týn arbasuy Kýndizding eng úzarghan shaghyna sәikes kelip, Ysyah (iaqút-saqa) merekesin Úly meyram dengeyinde әli de atap ótedi. Qysqasy, týrkilerding Kýn-Týn araqatysyna baylanysty merekelerding barlyghy Jer betindegi Ómirding kózi retinde Kýndi pir tútu kórinisteri men soghan say tanymnyng saltanaty kórinisi bolyp tabylady.

Bizding nazarymyzgha búl joly saqalardyng Ysyah merekesi týsip otyr. Ysyah - Ayyy [4] atalatyn iygilik iyesining bereke kýni bolyp tabylady. Ayyy - saqa halqyn tughan Jogharghy әlemdi mekendeytin jandar dýniyesi. Ayyy qandy qúrban qabyldamaydy, sondyqtan oghan ósimdiktekti jәne sýttekti qúrbandyq beriledi.  Búl - Ysyah merekesining miftik-iydeologiyalyq tegi.  Meyramdaytyn uaqyt - jyldyng eng úzaq kýndizine sәikes 20-21 mausym. Alayda, býgingi saqalar múny ózderine janajyldyq mereke tútady.

Búl jayttargha mәn bersek, Ysyah merekesi Kýn-Týn arbasuynyng jazghy sharyqtau shegine sәikesedi jәne de qazaqtarda saqtalghan jyldyng tórt toqsangha: Jyltoqsan - Su dýleyi (stihiya), Jaztoqsan - Ot dýleyi, Kýztoqsan - Topyraq dýleyi, Jeltoqsan - Aua dýleyine bólinip, Tabighattyng sәikes týrde jyiylu, jazylu,kýzelu jәne syghylu (qysylu) kýiin bildiru ýderisin asha týsedi.

Ysyah meyramy Tabighattyng jazylyp qoymay, tórt dýleyding ishindegi Ot mausymynyng eng asqaq sәtine sәikes keletin týrkilik saltanatty joralghy bolyp tabylady. Saqalyq búl merke mezeti Kýn-Týn oppozisiyasynyng shekarasy ispetti tanylady. Sol sebepti de, múnyng janajyldyq  syipaty bar.

Jolayy týrde qazaqtaghy «ot» úghymynyng shópke,ósimdikke,qúnargha, quatqa qatysty aitylatyn ekinshi maghynasyn eskersek, búl úghymnyng әu basta әlgi tórt dýleylik tújyrymgha qatysty qalyptasqanyn jәne onyng jazghy mausymgha sәikestigin kórsetedi. Sondyqtan da jazdyng tolyq kýshine enu kezeni qazaqtarda Qymyzmúryndyq joralghysymen atap ótilgen. Alayda, múny býginde jay ghana jazdyng shyghuymen, qymyzdyng molayuymen baylanysty aqsaqaldargha qymyzdan auyz tiygizu ghúrpy retinde ghana qaradýrsin nasiqattalyp jýr.

Jalpy, týrkitanushy ghalymdardyng saqalardy týrkilik tanym men dәstýrdi barynsha taza saqtaghan halyq retinde atauyn eskersek, saqa bauyrlardyng Ysyaghy arqyly shashyrap, úmytylghan birtútas tanymdy qalpyna keltirerlik mýmkindikke ie bolamyz. Mysaly, Jeltoqsannyng (qysqy ýsh aidy aityp otyrmyz) qandy qúrbandyq tileytin Aua dýleyding mausymy ekenin qazaqtyng túrmystyq saltqa ainalghan Soghym ghúrpynan bayqaugha bolady. Soghym - qysqa ettik azyq әzirleuding ghana syltauy emes, eng әuelgi mәni boyynsha - qandy qúrbandyq shaludyng kórinisi bolghan jәne ol «Nartughan» atalatyn joralghymen tyghyz baylanysta bolsa kerek. «Nar» sózi býginde mangholsha Kýndi bildirgenimen, onyng taghy bir úghymy - «qan qyzyl». Qazaq betting úshyna qan jýgiruin «narttay» dese, qantýsti shyryny bar anar jemisin әzerbayjandar «nar» deydi.

Jazghy Ot dýleyining joralghysy bolyp tabylatyn Ysyah merekesining qúrbany kәzirgi saqalarda  - qymyz bolyp tabylady. Jәne de qymyzdy otqa qúng rәsimi basty ghúryp sanalady. Búl jaghynan Ysyahtyng qazaqtardaghy syiaghy (analogy) - Qymyzmúryndyq merekesi. Alayda, ol barlyq mәninen ajyrap, tek qana jazghy biyebaylar rәsim retinde saqtalghan.

Ysyah meyramyn týrkilik basqa úly joralghylarmen biriktiretin jayttardy atap ótken jón, olar:

- «Osuohay» atalatyn qol ústasa, ainala biyleu dәstýri, búl - әriyne, Kýnning qozghalu baghytyn Ómirding úly kórinisi retinde pash etu ghúrpy;

- Olonho jyryn jyrlau dәstýri;

- Tezek jaghylyp, Alastau [7]  rәsimining jasalatyny;

- Dualistik [7]  qos taraptyn  sporttyq, ónerlik  sayysqa shyghuy;

- Ómir aghashy - Bәiterek [7]  pen atbaylar mama aghashtyng basty atribut ekendigi;

- Týrli týsti matanyng bezendirim rólin atqaruy.
Degenmen, tek qana Ysyahqa tәn keybir ghúrypty atap ótu arqyly, atributy men dәripteri solghyn tartqan Qymyzmúryndyqty tolyq qalpyna keltiruge bolar edi. Alangha mama aghashqa baylanghan saba men kýbiler. Odan әri tórt qúbylany kórsetetin aghashtan jasalghan Bәiterek. Basty bezendirim - qyl arqangha týrli týsti oramaldyng týiilui. Búl - janajyldyq әshekeyding arghy atasy sekildi, әrbir oramal belgili bir týiilgen tilekti bildiredi.

Ysyahtyng basty diny rәsimi - Otqa qúrbandyq  beru. Ol joralghyny tek qana appaq bolyp kiyingen baqsy qolgha alady: ol laulap janyp jatqan otqa dәm tiygizedi - azyq tastaydy, sosyn bir qúty qymyzdy ot sóngenshe «ishkizedi».

Odan basqa saqalar búl kýni qoldaryna attyng qylynan istelgen jelpuish ústaghan qyz-jigitter at ýstine jayghasyp, ainala sheru jasaydy. Qyzbala men bozbalalar qoldaryna әlgi qylqúiryq jelpuish ústaghan kýii eki bólinip biyleydi.Onyng ortasynda Úmay ana ispetti asa kórkem kiyingen pir-әiel basty nazarda. Múnysy qazaqtyng Altybaqany ispetti.

Merekelik sporttyq oiyndar da ózgeshe:  eki jigitting (tipti, qyzdar da qatysady) tabandaryn tirestire otyryp, tayaq tartysqa kirisui  qazaqtyng Audaryspaghynyng bir týri deuge bolar. Kәzirgi er-túrman әshekeyin irikteu de merekening bezendirimine jaqsy jeleu әri bәigelik negizge ainalady. Ábzel taghynyp kiyingen jastardyng «Jylqy» biyin biyleui merekeni  Qymyzmúryndyqqa  barynsha sәikestep túrghanday.

Saqa bauyrlardyng basty merekesi bolyp tabylatyn Ysyahtyng ejelgi týrkilik birtútas tanymnyng shashyrandysy ekenin andaymyz. Ol - jalpytýrkilik boyyn jazghan  Kenisti dәripteu saltanaty, Uaqyttyng jazghy Ot dýleyinin  zandaryna baghynu isharasy. Búl - jalpytýrkilik Tabighat pen Adam arasyndaghy tolerantty pash etu, ýilesim rәsimi. Sondyqtan qazaqtyng Qymyzmúryndyq merekesin Ysyah dengeyine jetkizu ortaq týrkilik úmyt bolghan úly merekeni qalpyna keltiruding alghyshartyn jasar edi.

«Abay-aqparat»

ÁDEBIYETTER

1. Aqseleu Seydimbek, «Qazaq әlemi», «Sanat», 1997

2. Serikbol Qondybay,«Arghyqazaq mifologiyasy». Ýshinshi kitap - Almaty: Dayk-Press.2004. 488-b.

3. Seyit Kenjeahmetúly, «Qazaq halqynyng salt-dәstýrleri», «Almatykitap» 2007. - 284 bet.

4. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%AB%D1%81%D1%8B%D0%B0%D1%85

5. http://planetyakutia.com/about-yakutia/facts/0001008/

6. http://www.sitc.ru/nasled/YSYAKH/Ysyakh.htm

7. Serik Erghali, «Nau men yrys», «Qazyghúrt», 2011. - 184 bet