Aqyn Núrjan Naushabayúlynyng ziraty. Qostanay oblysy, mausym 2009 jyl.
Eldegi әkimqaralar daghdarysty syltau etip el ardaqtysy bolghan aqyn toyyn ótkizuge qúlshylyq tanytyp otyrghan joq. Esesine oblysta esimin eshkim bilmeytin әldebir “qayratkerlerdin” mereytoylary ótip jatyr.
Áli kýnge sheyin shygharmalarymen tolyq tanysa almay jatqan aqiyq aqyndardyng biri - Núrjan Naushabayúly. Jyr sýleyining ólenderi kezinde jaryq kórgenimen, aqyn shygharmashylyghy tolyq zerttele qoyghan joq..
Kózi tirisinde óleng jampozynyng ýsh kitaby jaryq kórdi. “Manzúmat qazaqiya” (1903 jyl), “Júmbaq. Núrjan men Saparghalidyng júmbaq aitysy” (1908 jyl) jәne “Alash” (1910 jyl) arab әripterimen basylyp, Qazan revolusiyasyna deyin jariyalanghan bolsa, tәuelsizdik alghannan keyin “Alash” dep atalatyn kitaby Qostanay qalasynda jaryq kórdi. (Núrjan Naushabayúly. ”Alash”, Qostanay: “Baspa ýii”, 1997 jyl). Oghan jogharyda atalghan ýsh kitaptaghy shygharmalary kirdi. Alayda, taralymy ýsh myng dana ghana bolghan kitap respublika kólemine óte az tarady, Qostanaydyng ózinen artylmay qaldy.
Núrjannyng atalas tuystarynyng biri, Qostanay audanyna qarasty Nechaev eldi mekeninde túratyn Esimjan Núrahmetúly arqaly ýstimizdegi jyly ótkeli jatqan aqynnyng 150 jyldyq mereytoyyna baylanysty Qostanay audanynyng әkimi qol qoyghan hatty Azattyq radiosynyng tilshisine әkelip kórsetti. Onda aqyn toyy 2009 jyly shilde aiynda atalyp ótiledi dep taygha tanba basqanday jazylghan. Biraq, Esimjan aqsaqaldyng aituyna qaraghanda, әngimening ayaghy úzaryp, ony ótkizu mәselesi keri shegerilip qalghan.

Núrjan Naushabayúlynyng ólenderi jinaqtalghan «Alash» kitabynyng múqabasy. Qostanaydaghy «Baspa ýiinen» 1997 jyly jaryq kórgen.

Eldegi әkimqaralar daghdarysty syltau etip el ardaqtysy bolghan aqyn toyyn ótkizuge qúlshylyq tanytyp otyrghan joq. Esesine oblysta esimin eshkim bilmeytin әldebir “qayratkerlerdin” mereytoylary ótip jatyr.
Osydan birneshe jyl búryn Qostanay qalasyndaghy sovettik iydeologiyanyng oilap tapqan jazushysy Nikolay Ostrovskiy atyndaghy qalalyq kitaphana atauyn ózgertip, oghan Núrjan aqyn esimin beru turaly bastama kóterilgen bolatyn. Alayda, búl úsynysty qalalyq mәslihat deputattary qoldamaghan.

Núrjan Naushabayúly atyndaghy mektepting shәkirtteri. Qostanay oblysy, Zatobol kenti, mausym, 2008 jyl.

Núrjan degende jalghanda or kiyiktey zaulaghan, at qúlaghynda oinaghan, әueletip әn shyrqap, termeletip jyr tókken, kesek minezdi, nar túlghaly, el qamyn erte oilaghan, segiz qyrly, bir syrly jigit kóz aldymyzgha keledi. Iya, keshegi tónkeris qarsanynda onymen iyq tenestirip túra alatyn túlghalar býkil qazaq dalasynda neken-sayaq bolghan shyghar. Aytqan sózi – maqal, qaytarghan jauaby – mәtel, jazghan jyry ghibrat – ónege, shyrqaghan әni әsem sazgha toly azamattyng bir basynan min tabudyng ózi qiyn edi.
Aqyn jyrlary negizinen tolghau, terme, ósiyet, taqpaq bolsa, onyeli de taqtaq dep ataghan. Taqtaq sóilese sózge bógelmeytin, tau suynday sarqyraghan, tandayy taqyldaghan, yldidan shapsa, tóske ozghan, ertemen shapsa keshke ozghan jýirik jyrshy.

Qostanay oblysyndaghy Qúttyq auylynyng manynda aqyn Núrjan Naushabayúlyna qoyylghan belgitas.

Núrjannyng ózi de:

Qostanay oblysyndaghy Qúttyq auylynyng manynda aqyn Núrjan Naushabayúlyna qoyylghan belgitas.
Sózderi topqa salynghan,
Búrynghy sheshen taqtaqtyn,
Keregi kóp zamangha,
Eski maqal, taqpaqtyn.
Layyghy kem dep oilaymyn,
Bosqa qarap jatpaqtyn,
Ár jerden jinap, sóz qyldym,
Rettep basyn qosa almay,
Saryny osy dep soqpaqtyn,
Jastyqpen jýrip әure bop,
Ár bilimnen habarsyz,
Isin istep aqymaqtyn.
Búl kýngishe bos jýrdik,
Ómirdi zayyq ótkizip,
Kózin ashpay búlaqtyn”, – deydi.
Núrjan turaly Beysenbay Kenjebaev “HH ghasyr basyndaghy qazaq aqyndary shygharmalary” kitabynda mol maghlúmat berip: ”Núrjannyng bir ózgesheligi – ol ólenderining kóbin búrynghy arab, parsy, shaghatay aqyndarynyng ýlgi, stiylinde jazady: diny sózderdi, arab, parsy, eski kitaby sózderdi kóp qoldanady.
Birsypyra ólenderinde Núrjan zaman jayyn, qazaqtyng búrynghy, óz zamanyndaghy túrmysyn, el biylegen adamdardyng is-әreketterin, oqu, óner, bilim, dәulet, baqyt, minez-qúlyq mәselelerin sóz etedi. Solar jóninde birtalay oryndy, manyzdy, kelisti ósiyetter, maqal-mәtel, naqyl sózder aitady. Onyng shygharmalary oily, maghynaly bolyp keledi”, – dep bagha beredi.
Núrjan ólenderi qazaq әdebiyetining tarihyna, “Bes ghasyr jyrlaydy” antologiyasyna ishinara bolsa da engizildi. Onyng esimi ensiklopediyalar men әdeby anyqtamalyqtardan oryn aldy. Alayda, aqyn shygharmashylyghy әli de az zertteldi, ózining tiyisti baghasyn alyp ýlgergen joq.
Núrjan Naushabaev atyndaghy qoghamdyq qordyng tóraghasy Marat Qasymovtyng Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammedke jazghan haty «Qazaq» gazetinde jaryq kórgen.
Onda Núrjan Naushabayúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray aqyngha arnap Astanada jәne tughan jeri Qostanay oblysynda ghylymy konferensiya, t.b. mәdeniy-búqaralyq sharalar ótkizu qajettigi, Núrjannyng “Alash” dep atalatyn kitaby Qostanay qalasynda ýsh myng taralymmen ghana jaryq kórgeni, biraq, respublikagha taralmay qalghanyn aitylyp, memlekettik tapsyryspen aldaghy jyly Núrjannyng tolyq shygharmalar jinaghyn batyryp shygharsa, oghan jogharyda aitylghan ”Alash” kitabyn negiz etip alsa, núr ýstine núr bolar edi degen úsynystar jazylghan.
Qazirgi uaqytta aqyn basy qaraytylyp, qúlpytas ornatyldy. Onda: “Qazaqtyng birtuar aqyny Núrjan Naushabayúly” degen bir-aq auyz sóz jazylghan. Aqynnyng tughan auylynda da eskertkish belgi qoyyldy.

“Azattyq” radiosy