Bolat Mýrsәlim. Naqaq
Asa ayauly Ahannyng «Erim deytin el bolmasa, elim deytin er qaydan shyqsyn?!» degen bir sózi bar edi. Qazaqtyng kógine órmelep shyghyp kýn bolghan erding biri әri biregeyi - Jahansha Dosmúhamedov edi. Býgin, 27 mausym - ghaziz Jaqannyng - Jahansha Dosmúhamedovting tughan kýni. Biyl - 125 jyldyghy.
HH ghasyrdyng basyndaghy últ ziyalylarynyng bәri elim degen erler edi. Olardy eli de erim dep tanydy. Sendi. Sonynan erdi. Múqym Alash balasyn Azattyqqa jetelegen jal tolqyn, jasynday toptyng ishinde Jahanshanyng orny erekshe edi. Alashtyng ótkir tili atanghan Jaqang tughan halqyna naqaqtan naqaq qyzyl qany tógilgenshe qyzmet etti.
27 mausym - Tәuelsiz Qazaqstanda typ-tynysh әdepki kýnderding biri bolyp ótip bara jatyr. Ýkimetting mereytoylardy atap ótuge qatysty jarlyghynda 125 jyldyq el kóleminde atalyp ótui tiyis. Amal ne, Azattyqtyng arqasynda asyghy alshysynan týsip otyrghan býgingi ýkimetke Alash ta, Jahansha da jat. Qúddy, «Soqyr, mylqau, tanymys tiri jandy». Jaraydy, ýkimetke ókpe joq. Ógeyding aty - ógey.
Qoghamgha da syn joq. Tarihy tanymynan, eldik erlik jyrynan jyrylyp, ya jýiesi, ya arnasy joq jaydaq su bolyp ketkeli qashan. Kim kóringenning iyti saryp, «an-qúsy» emin-erkin tayrandap jýrgen qoghamnan Alashty, Jaqandy bilmeding dep ókpeleu orynsyz bolar edi.
Asa ayauly Ahannyng «Erim deytin el bolmasa, elim deytin er qaydan shyqsyn?!» degen bir sózi bar edi. Qazaqtyng kógine órmelep shyghyp kýn bolghan erding biri әri biregeyi - Jahansha Dosmúhamedov edi. Býgin, 27 mausym - ghaziz Jaqannyng - Jahansha Dosmúhamedovting tughan kýni. Biyl - 125 jyldyghy.
HH ghasyrdyng basyndaghy últ ziyalylarynyng bәri elim degen erler edi. Olardy eli de erim dep tanydy. Sendi. Sonynan erdi. Múqym Alash balasyn Azattyqqa jetelegen jal tolqyn, jasynday toptyng ishinde Jahanshanyng orny erekshe edi. Alashtyng ótkir tili atanghan Jaqang tughan halqyna naqaqtan naqaq qyzyl qany tógilgenshe qyzmet etti.
27 mausym - Tәuelsiz Qazaqstanda typ-tynysh әdepki kýnderding biri bolyp ótip bara jatyr. Ýkimetting mereytoylardy atap ótuge qatysty jarlyghynda 125 jyldyq el kóleminde atalyp ótui tiyis. Amal ne, Azattyqtyng arqasynda asyghy alshysynan týsip otyrghan býgingi ýkimetke Alash ta, Jahansha da jat. Qúddy, «Soqyr, mylqau, tanymys tiri jandy». Jaraydy, ýkimetke ókpe joq. Ógeyding aty - ógey.
Qoghamgha da syn joq. Tarihy tanymynan, eldik erlik jyrynan jyrylyp, ya jýiesi, ya arnasy joq jaydaq su bolyp ketkeli qashan. Kim kóringenning iyti saryp, «an-qúsy» emin-erkin tayrandap jýrgen qoghamnan Alashty, Jaqandy bilmeding dep ókpeleu orynsyz bolar edi.
Últtyn, sol últ qúrghan memleketting mýddesin qorghaymyz dep úlarday shulaghan kóp úiymgha da renish joq. Tapsyryspen bolmasa ataq pen danq әkeletin dýniyege ghana jalaulatyp, jan dәrmen kirisetin qoghaday japyrylghan kóp úiymnyng kózdegeni - eldin, memleketting shynayy tarihy jәne Jaqang sekildi tarihy túlghalary emes.
Tek ókinish bar: Alashty, Jaqandy últyna qyzmet etkeni ýshin jazyqsyz, naqaq atqan, býtkil Alash júrtyn tarihy jadynan aiyryp, býgingidey mýshkil halge jetkizgen qanypezer, qandyqol kommunistterding zandy múrageri - Qazaqstan Kommunisterining biylikting asa manyzdy bútaghy - parlamentting tórine shyghyp, taghy da Alash júrtynyng moynyna minip, qarq-qarq kýlip, qazaqqa qarsy qyzmetke kiriskeni.
Jaqandy, Alashtyng asqaq ruhyn sezinip, sonyng jolyn ústanyp, tamyry tereng memlekettik tarih men últtyng tauday túlghalary Tәuelsiz elding taghany myqty túghyry ekenin biletin, dәl osy túghyr keleshekting sanasynda mórdey bolyp tanbalanbasa, el bolyp kógerip, kóktep, kóktemeytinin tereng sezinetin, biletin at tóbelindey top qana býgin eske alyp, emirendi.
Al, Alashtyn, Jaqannyng joly jarqyrap jatyr. Týbi sol jolda bәrimiz shúrqyrasyp tabysarmyz.
«Jasasyn, Alash, jasasyn!»
«Abay-aqparat»
- Sizding Oktyabri Sosialistik revolusiyasyna kózqarasynyz qanday boldy?
- Mening jeke ózim Oktyabri revolusiyasynyng jauy boldym. Biz Amerikanyng Birikken Shtattarynyng qoghamdyq-sayasy qúrylysyn iydeal dep sanadyq.
- 37 jyly Bókeyhanovpen eng songhy kezdesulerinizde ne aittynyzdar?
- Bókeyhanov mening kónilimdi kótereyin dep, әrtýrli kýldirgi әngimeler ghana aitty.
- Halel Dosmúhamedovke ne dediniz?
- Eger GPU bizdi tútqyndaghan jaghdayda, әrkim ary qaray ne isteu kerektigin ózi sheshsin dedim.
Jahansha Dosmúhamedovting
tergeuge bergen jauabynan
4 mausym, 1938 jyl
Búl Jahansha Dosmúhamedovting NKVD tergeushilerine bergen eng songhy jauaptary edi. Ómirining eng aqyrghy, eng qimas sәtteri ótip bara jatqanyn sezgendey, Jahansha әr súraqqa shegeley, biraq shybynda jany shyrqyray jauap beredi. Insulitten endi ghana bas kótergen, tili kýrmelgen, sol qol - sol ayaghy istemeytin Jahanshany Mәskeu tergeushileri mýlde ayaghan joq. Tergeu nebәri tórt kýnge ghana sozyldy.
Jahansha 1887 jyldyng 27 mausymynda dýniyege kelgen. Ol Dosmúhamedting Ghabbastan keyingi ekinshi úly. Jahanshanyng anasy Myjyq - ataqty Syrym batyrdyng elinen. Dosmúhamed ony alty jasynan Jympitydaghy Prihodskaya shkolada oqytady. Jahansha onda arabsha jәne oryssha eki jyl oqidy.
Búl shaqta Oral qazaqtary arasynda balalaryn oryssha oqytu jappay ýrdiske ainala bastaghan. 1841 jyly Ordada Jәngir han óz qarajatyna qazaq balalary oqityn mektep ashudy bastasa, arada elu jyl ótkende, Jayyq ónirindegi mektep-medreselerding sany jýzge juyqtaydy. Solardyng ishinde shoqtyghy biyik oqu orny - Oraldaghy әskery realdyq uchiliyshe bolatyn. Jahansha bir jyldyq dayyndyq kursynan son, on eki jasynda osy uchiliyshege oqugha týsedi. Uchiliyshedegi 300 kursanttyng 18-i qazaq balasy edi. Osy oqushylardyng ishinde Halel, Jahansha, Núrjan, Núrghali, Baqtyghali, Sabyrjan jәne Moldaniyaz esimdi balalargha Sonaly bolysynyng upraviyteli Aqsholaq Saryqojaúly arnayy stiypendiya tólep túrady.
Anyqtama: Aqsholaq Saryqojaúly - «Resey imperiyasynyng mirasqor Qúrmetti azamaty» ataghyn alghan, Oral ónirining oqu-aghartu isine erekshe ýles qosqan adam. Jahansha men Halelding alty jyl uchiliyshedegi, keyinnen Mәskeu men Peterburgtegi oqularyna qarjylay kóp kómek kórsetken.
Ákeleri attas Jahansha men Halel Dosmúhamedovterding dostyghy osy Oral uchiliyshesinen bastalghan. Jahansha Halelden ýsh synyp tómen oqysa da, qoghamdyq isterde ýnemi aghalarynyng qasynan tabylady.
Jahansha uchiliyshening tórtinshi synybynda oqyp jýrgende tarihtan beretin stats-kenesshi Aleksandr Zvyabinge: «qazaq halqynyng tarihy turaly aitynyzshy» degen súraq qoyady. Sonda Zvyabiyn: «Dosmúhamedov, sen Resey azamatysyn. Úly orys halqy men Reseyding barlyq bolashaghy orys tili men mәdeniyetinde» dep jauap beredi. Jahansha búl shaqta on tórt jasta edi. Sol kezden ol qazaqtyng bolashaghy ýshin zanger bolugha bet búryp, 1906 jyly Mәskeudegi Imperator uniyversiytetining zang fakulitetine oqugha týsedi. Múnda ol Rim qúqyghy tarihy, Qúqyq filosofiyasy, Halyqaralyq qúqyq, Azamattyq qúqyq, Europa elderining memlekettik qúqyghy siyaqty pәnderden kәsiby zangerge tәn bazalyq bilimdi alyp shyghady. Al, Halel Dosmúhamedov búl uaqytta Peterbordaghy Áskeriy-Medisina akademiyasynda oqidy.
Jighan bilimimmen halqyma arnasam dep armandaytyn Jahansha zangerlik júmysyn eline qyzmet etumen bastay almaydy. Óitkeni, Patsha ókimeti bodandyqtaghy últ oqyghandaryn eline júmys isteuge tyiym salghan. Sol sebepti ol 1911 jyldan bastap Pereselen mekemesinde statist bolyp júmys isteydi. Alayda, 1911 jyly «Uraliskiy listok» gazetinde «Qazaq halqynyng әdet qúqyghy jәne halyq soty jóninde birer sóz» degen ýsh maqalasy ýshin júmystan quylady. Búl maqalada ol qazaqtyng qúqyqtary turaly tereng teoriyalyq zertteuler jazghan edi.
Tughan jerden quylghan son, Jahansha 1912-13 jyldary Omby sot palatasynda, Barnauyl jәne Zmeinogor uezderinde sot qyzmetterin atqarady. Al, 1914 jyldyng nauryzynda Tom okrugtik sotynyng Kain uezi boyynsha prokuror kómekshisi bolyp taghayyndalady. Prokuror kómekshisi qyzmetinde ol sayasy sebeptermen jer audarylghandar men týrmedegilerdi qadaghalaydy. Búl kezde onyng atqarghan qyzmeti Ádilet generaly dengeyindegi qyzmet bolatyn. Jahansha osy júmysta 1917 jyldyng kóktemine sheyin isteydi.
Tomskining janyndaghy Kainsk qalasynda Jahansha Oliga Pushkareva esimdi orys qyzymen tanysady. Jahansha men Oliga osy Tomskide ýilenip, 17-jylgha sheyin sonda túrady. Múnda olardyng ýii, jeke kýimeleri bolghan.
Anyqtama: Oliga Konstantinovna (1896-1986 j.j.) Reseyding Tom oblysynda tughan. Jahanshamen neke qidyrghan son, Islam dinin qabyldap, esimin «Zayra» dep ózgertedi. Mamandyghy - ssenografist. Ákesi Konstantin Pushkarev temirjolshy. Pushkarevting Oligadan ózge Tatiyana jәne Nadejda esimdi qyzdary bolghan.
1917 jyldyng kókteminde, Resey astanasynan qazaq dalasyna «Mekalay patsha taqtan týsipti» degen habar jetkende, dýn-dýniyening astan-kesteni shyqqanday bolady. Barar baghyty belgisiz, kimning sózine senerin bilmey anyrghan halyqqa «kórgeni men bilgeni jýzge kelgen shaldan kóp» últ kósemderi jón silteui kerek edi. Mine, sonday kýnderde Tomskide jatqan Jahansha Oraldan jedelhat alady. Onda 4 nauryzda ghana qúrylghan Oral oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy Ghúbaydolla Álibekov Jahanshany el basqaru isine kómekke shaqyrady.
«Qúrmetti Jahansha!
Óz halqynnyng múqtajdyghyna enbek etu ýshin Oralgha shúghyl keluindi ótinemiz!»
Ghúbaydolla Álibekov, nauryz, 1917 jyl
Jahansha Oralgha kelgen son, qoghamdyq-sayasy jaghdaylargha shúghyl aralasyp, birden asa jauapty júmystargha kirise bastaydy. Onyng kәsiby biliginin, azamattyq túlghasynyng jarqyray kóriner túsy da osy shaq. Qazaq komiytetterining júmysyna belsene aralasqan ol, 1917 jyldyng 19-22 sәuiri aralyghynda Oral qazaqtarynyng I sezine qatysady. Sezd qalalyq sirkte ótedi. Oghan qatysqan 800 delegat Jahansha Dosmúhamedovti birauyzdan sezd tóraghasy etip saylaydy. Búl - Jahanshanyng Oral qazaqtary arasyndaghy asa ýlken bedelining kórinisi.
«Sezd tóraghasy Alash úrandy halyqty qúttyqtap, bostandyqtyng bekuin tilep, eldi bostandyq әpergen erlermen tanystyrdy» dep jazady «Qazaq» gazeti.
Jahansha jiyndy 16-jylghy azattyq kýresinde qúrban bolghan erlerdi eske alyp, olardyng әruaqtaryna Qúran baghyshtaumen bastaudy úsynady.
Tórt kýnge sozylghan sezd qazaq halqynyng ghasyrgha juyq, tipti ghasyrdan da úzaq sheshilmey kele jatqan kóptegen mәselelerine terenirek toqtalyp, әr bap boyynsha qarar qabyldap otyrdy. Búl ústanymdardyng barlyghynda sezge arnap «Oral oblysynyng dalalyq aimaghyn basqaru» jónindegi 100 baptan túratyn uaqytsha erejeni dayyndaghan Jahanshanyng qoltanbasy bayqalyp túrdy.
- Qazaq halqy demokratiyalyq respublika iydeyasyn qoldaydy, biraq últtyq-territoriyaly federasiya mәselesin әzirge ashyq qaldyrady;
- Soghys nemis millitarizmin jengenshe jalghasa beruge tiyis;
- Qazaqtyng jerine qazaq qana ie bolugha tiyis, qarashekpendilerding kóshi toqtatylyp, monastri, arhiyerey, shirkeu, dvoryan jerleri qazaqqa qaytarylsyn;
- oblystaghy ruhany ister uaqytsha Orynbor mýftiyligine qarasyn;
- qazaqsha kitap, gazetter shygharylyp, bilim mәselesin talqylau ýshin múghalimder sezin shaqyru kerek.
Oral oblysy qazaqtarynyng I sezining qararynan
Oral, 19-22 sәuir, 1917 jyl.
Sezd ýshinshi kýngi otyrysynda Mәskeude ótetin Resey Músylmandary sezine Jahansha jәne Halel Dosmúhamedovterdi, Ghúbaydolla Álibekovti delegat etip saylaydy. 1917 jyldyng 1-11 mamyry aralyghynda Mәskeude ótken Resey músylmandary sezinde Jahansha Dosmúhamedov Resey Músylmandary komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp saylanady. Jogharghy biylik aldynda Reseydegi barsha músylman halyqtarynyng mýddelerin qorghaytyn Komiytet mamyrdan Qazan revolusiyasyna deyin júmys isteydi. Mәskeu sezinde Resey músylmandarynyng 900 delegaty memlekettik qúrylys mәselesinde eki ýlken topqa bólindi. Birinshi top jetekshisi - osetin jurnaliysi, Resey músylmandary komiytetining tóraghasy Ahmetbek Salikov «Resey bólinbesin» degen ústanymda bolady. Ony Edil tatarlary qoldaydy. Al, Salikovtyng orynbasary Jahansha bastaghan top «qazaq, ózbek, bashqúrt, әzirbayjan, Qyrym halyqtary territoriyaly avtonomiya alsyn» deydi. Eki pikirdi dauysqa sala kelgende, «avtonomiya alsyn» degen Jahansha toby jeniske jetedi.
II músylman sezi Osman haliftyng Qúranyn tarihy otanyna qaytaru turaly Sovet biyligine ótinish jazady. Búl sheshimdi Leninge jetkizu mindetin olar Jahanshagha tapsyrady.
Anyqtama: Osman haliftyng óz qolymen jazylghan Qúrandy 1869 jyly Týrkistan ólkesining general-gubernatory fon Kaufman Peterburgting Qoghamdyq kitaphanasyna tapsyrghan. Resey músylmandary atynan Jahansha Leninge jolyqqan son, 1917 jyldyng 9 jeltoqsanynda Lenin Halyq aghartu komissary A.Lunacharskiyge hat jazyp, Qúrandy qaytartady. Shora-i-Islam әueli Qúrandy Ufagha jiberip, keyinnen ony Tashkentting Tarihy múrajayyna tapsyrady. Búl Qúran Tashkentte әli saqtauly.
«Sózining aqyrynda Jansha:
- Din músylmannyng qasiyetti shamshyraghy Osman qalipanyng óz qolymen jazghan islamnyng eng әuelgi qúrany orystyng qolynda, Peterbordaghy muzeyde saqtauly bolatyn. Kóshede jan-jaqtan zuyldaghan oqtyng arasymen úshyp muzeyge keldim. Ayt-ýitke qaramay baryp, neshe bógetterden ótip baryp, Osmannyng jýregining qanymen jazghan qara qúranyn qúshaqtap alyp shyqtym... - dedi.
Sezd tegis qol kóterdi.
Sәken Seyfulliyn, «Tar jol, tayghaq keshu» romanynan
1917 jyldyng shildesinde Orynborda I jalpyqazaq sezi ótedi. Sezd Jahanshany Oral oblysy atynan Qúryltay mәjilisine deputat, Shura-i-Islamgha Oral oblysynan mýshe, Kiyevte ótetin Federalister sezine Álihan Bókeyhanov, Uәlithan Tanashevpen birge delegat etip saylaydy. Al, Shura-i-Islamgha mýshe retinde Jahanshagha Mústafa Shoqay, Ábikey Sәtbaev, Aydarhan Túrlybaevtarmen birge «Alash» partiyasy baghdarlamasynyng jobasyn dayyndaudy tapsyrdy. Músylman sezi júmysynyng úzaqqa sozyluyna oray, Jahansha «Alash» partiyasy baghdarlamasyn jaza almaytyndyghyn aityp, hat jazady.
«Peterbordaghy Shura-i-Islamgha Jahansha men Uәlithannan basqa eshkim barmady. Uәlithan da birde bar, birde joq bolyp, júrt júmysymen Peterborda ýnemi túra almady. Jahansha mekemelerde, komiytetterde, uezderde qazaqtan jalghyz ókil, jýgirindi bolyp, bәrine birdey ýlgere almady. Sondyqtan jalghyzdyqta Shura-i-Islam aghzalary qazaq partiyasynyng jobasyn jasay almady.»
«Qazaq» gazeti, 21 qarasha 1917 jyl.
17-jyldyng qazanynda Uaqytsha ýkimetting ornyna Lenin bastaghan bolishevikter partiyasy biylikke kelgen son, Orynborda qazaqtyng II sezi ótedi. Sezd qazaqtyng últtyq avtonomiya alu, әsker qúru, Sovettermen qarym-qatynas mәselesin talqygha salady.
- Sizding Oktyabri Sosialistik revolusiyasyna kózqarasynyz qanday boldy?
- Mening jeke ózim Oktyabri revolusiyasynyng jauy boldym. Biz Amerikanyng Birikken Shtattarynyng qoghamdyq-sayasy qúrylysyn iydeal dep sanadyq.
J.Dosmúhamedovting tergeushilerge bergen jauabynan
Sezde Jahansha Dosmúhamedov prinsipti týrde Álihan Bókeyhanov tobyna qarsy shyghyp, Alash avtonomiyasyn birden jariyalaudy úsynady. Alayda, 42/33 bolyp, 9 dauys artyqshylyghymen Bókeyhanov tobynyng «avtonomiyany Qazaq jerindegi ózge halyqtarmen kelissózden song jariyalayyq» degen úsynysy basymdyqqa ie bolady. Búl jerde aita ketetin mәsele: Jahansha keyinnen tergeude aitqanday, Amerika Shtattary siyaqty, әr oblys «yavochnyy poryadokpen» jeke-jeke avtonomiya jariyalasyn degen ústanymda bolghan. Bókeyhanov qazaqtyng 6 oblysy men birneshe uezin bir-birinen bólmey-jarmay, territoriyaly avtonomiyany tútas jariyalayyq degen pikirdi ústandy.
Alashorda ýkimeti Semeyge ornyqqan son, 1918 jylghy nauryzdyng basynda Stalinnen «óz ókilderindi Mәskeuge jiberinder» degen jedelhat alady. Alashorda ókildikke Dosmúhamedovterdi úigharady. Al, 15 nauryzda Oral shirkeuinde Kazak ýkimeti men Alashordashylar arasynda basqosu ótip, kazaktar Jahansha men Halel Dosmúhamedov, Kәrim Jәlenovterge Popov esimdi ókilderin Mәskeuge qosa attandyrady. Olar Mәskeude Lenin jәne Stalinmen jolyghady.
1918 jyl. 2 sәuirge deyin
Lenin men últ isteri narkomy IY.Stalin Qazaq halqyna burjuaziyalyq negizdegi avtonomiya alugha kýresip jýrgen últtyq-burjuaziyalyq Alashorda ýkimetining ókilderi H.Dosmúhamedov pen J.Dosmúhamedovti qabyldady. Stalin tikeley baylanys arqyly Semeydegi Álihan Bókeyhanov pen Halel Ghabbasovpen sóilesti.
V.IY.Leninning biografiyalyq hronikasynan
Taghy bir týitkil. Lenin hronikasyndaghy mәlimet «Saryarqa» gazetinen alynghan. Al, Jahansha men Halelding Leninmen tikeley kezdeskeni jóninde ózge aighaq joq. Gazettegi maqalalarda alashordashylardyng Stalinmen kelissózi turaly tolyq jazylsa da, Leninmen jolyqty ma, joq pa - ashyq jazbaydy.
Stalinmen kelissózderden son, Alashorda Dosmúhamedovterdi Mәskeudegi Halyq komissariaty janynan qúrylatyn Qazaq ókildigining mýshesi etip taghayyndaydy. Alayda, Dosmúhamedovter Alash avtonomiyasy mәselesining Bolishevikter ýkimetinde talqylanuyn kýtpey, Oralgha ketuge mәjbýr bolady. Óitkeni, Fomichev bastaghan Oral kazaktary ondaghy bolishevikter men zemstvo qazaqtaryna qarumen qysym jasay bastaydy. Stalin Alash qayratkerlerine elge qaytudy úsynady.
Mәskeuden qaytar jolda Halel men Jahansha Saratov qalasynda tútqyndalady. Olardy Oral bolishevikterining kósemi Yakovlev Saratovqa arnayy kelip ústap, Saratov Sovetterine: «kazaktarmen auyz jalasqan» «Alash» qayratkerlerine senbeu kerektigin aitady. Yakovlev ózderining tynshylary arqyly Dosmúhamedovterding Dossor múnay kenin kepildikke qoyyp, Lenin ýkimetinen 12 million rubli aqsha alghanyn bilgen. Bolishevikter otryady aqshany birden tәrkilep alady.
Taghdyrlary bir shýrippening basyluy arqyly sheshilgeli túrghanyn sezgendikten, Jahansha Dosmúhamedov «Sovet ókimetin qoldau» turaly ýndeu jariyalaugha mәjbýr bolady. Ýndeu aeroplanmen býkil Oral ónirine shashylady.
Saratovtaghy bolishevikterden aman-esen qútylyp, Oralgha jetkende, Jahanshany Oral kazaktary tútqyngha alyp, ol taghy da ólim jazasyna kesiledi. Jahanshagha taghylghan aiyp: ol bolishevikterdi qoldaghan әri kazaktarmen teng bólinuge tiyis 12 million somnan aiyrylghan. Biraq, Oral oblystyq zemstvo tóraghasy Halel Dosmúhamedov pen Uaqytsha ýkimet komissary Bizyanovtyng talap etuimen Jahansha qamaudan bosatylady.
Búl uaqytta Oral kazaktary qaladaghy memlekettik bank, azyq-týlik qoymasynan bastap, auruhanalargha deyin týgel qarumen basyp alghan bolatyn. Sondyqtan, Jahansha bastaghan qazaq ziyalylary men el aghalary taza qazaq ortasy Jympityda bas qosady. Orynbor-Tashkent temirjolyn bolishevikter basyp alyp, Alashordanyng Semeydegi ortalyq ýkimetimen baylanystyng ýziluine oray, olar Oral oblysy qazaqtarynyng avtonomiyasyn jariyalaydy.
Anyqtama: Oiyl uәlayaty - 1918 jyldyng 18 mamyrynda Jahansha Dosmúhamedovting jetekshiligimen dýniyege kelgen memlekettilik qúrylym. Uәlayatqa Oral oblysynyng Jympity, Oiyl, Saghyz, Ilbishin uezderi kirdi.
Oral qazaqtarynyng IV sezining qaulysy
1) Qazaq ólkesi Rossiya respublikasynda erikti shtat bolsyn;
2) Oraldan bastap 5 oblys, bir guberniyanyng qazaghy yavochnyy poryadokpen avtonomiyany jariyalasyn;
3) Qazaq halqy Sovet ýkimetin tanymasqa jәne boy súnbasqa tiyisti;
4) Oral úlysy Alash avtonomiyasy jariyalanghan son, bar hakimshilikti «Alashordagha» tapsyrsyn.
Jympity, 18 mamyr, 1918 jyl
«Oyyl uәlayaty» ýkimetining qúramyna 7 adam kiredi. Olar:
Jahansha Dosmúhamedov - Oiyl ýkimetining tóraghasy;
Halel Dosmúhamedov - tóragha orynbasary;
Dәuletshe Kýsepqaliyev - ýkimet kenesining basshysy;
Salyq Omarúly - Jer ministri, Syrym batyrdyng shóberesi;
Janghoja Mergenov - Ishki ister ministri;
Qaziret Saghidolla Iztileuov - Ruhany ister ministri;
Isa Qanjasarov - Qarjy ministri.
(Taghy bir derekterde Quanay haziretting balasy Ghabdol Qosdәuletov pen Qaldybay Asanov mýshe boldy delingen).
Degenmen, Oiyl uәlayaty Oral kazaktarymen bolishevikterge qarsy Odaq bolugha kelisim-shart jasaydy. Biraq, qazaq jerine bolishevik basyp kirmeyinshe, qazaq әskerin maydan shebine attandyrmaytyn bolyp kelisedi.
Sezde atty әsker qúru, týtin basynan jýz somnan salyq jinau mәselesi qozghalady. Halyq narazylyq tanytqan tústa, Jahansha Peterbordan Qúrandy qalay alyp shyqqanyn әngimeleydi. Sol uaqytta Jahanshanyng erligi men sheshendigine tәnti bolghan halyq el isine bir kisidey júmylugha ant etedi.
«Alashorda» kósemderining ishinde júrtty sózben eritip әketetin airyqsha eki kisi bar. Biri - Mirjaqyp Dulatúly; Biri - Jansha Dosmúqambetúly. Mirjaqyp - jazu sózding sheberi. Jansha - auyzsha sózding sheberi. Mirjaqyptyng sóz әdisteri jatyq, mayda shyghady. Janshaniki iri, oghashtau shyghady.
Sәken Seyfulliyn, «Tar jol, tayghaq keshu» romanynan
Alayda, II jalpyqazaq sezining birtútas Alash avtonomiyasyn qúru turaly sheshimi bola túra, at tóbelindey toptyng ýkimet qúruyna qazaq ziyalylary narazylyq tanytady.
«Bir oblystyng jerindey biraz elinen әkimshilikke susaghan bir ýiir ishanyn bólip alyp ýkimetti jasau - balanyng oiynynday bir is. Sondyqtan betege ketip, bet qalghanda ziyaly ishan men furajkaly milisiya óz-ózinen qúlar. Alash birligine susaghan shyn últshyl qazaqtar Oral oblysynyng isin óz qoldaryna alar. Keleshek jaghyna halyq synshy».
«Qazaq» gazeti, 30 shilde, 1918 jyl
Degenmen, 1918 jyldyng 11 qyrkýieginde Ufada Alashorda tóraghasy Álihan Bókeyhanov «Oyyl uәlayatyn» taratyp, onyng ornyna Alash avtonomiyasynyng Batys bóligin basqaru jónindegi bólim qúrylghanyn jariyalaydy. Jahansha Batys bólimning tóraghasy bolyp taghayyndalady.
Oyyl uәlayatymen bastalyp, Alashtyng Batys bóligi retinde sayasy qyzmetin jalghastyrghan әkimshilik qúrylym zemstvony nyghaytu, eki myng sarbazdan túratyn atty әsker polkin qúru, olardy qarulandyryp, ofiyserler dayarlau siyaqty ister atqarady. Búl uaqyt aralyghynda Kazaktar bolishevikterge qarsy ýsh ret maydangha әsker súraydy. Biraq, Jahansha ýsh retinde de týrli taktikalyq qadamdar arqyly qazaq sarbazdaryn maydangha jibermey alyp qalady. Tarihshy D.Sýleymenovagha kónekóz qariyalar aitqan әngimege qaraghanda, osynday qiyn-qystau kezende Jahansha mingen eski ýlgidegi «Mersedes» avtokóligi Jympity manyndaghy tóbelerding birinde kómuli qalghan.
Al, 1919 jyly Qazaq jerinde Áskery Revolusiyalyq Komiytetting júmysy kýsheyip, kýnnen kýnge jer-jerde Sovetter jeniske jete bastaydy. Sol sebepti Alashorda Ahmet Baytúrsynovty Leninmen kelissózge jiberip, ol Sovetterge qarsy kýresken alashordashylar ýshin raqymshylyq jariyalau jónindegi mәsele kóteredi. Bolishevikter Baytúrsynovty Revolusiyalyq komiytet tóraghasynyng orynbasary etip alyp, ol Batys Alashordamen Kenesterge qosylu turaly kelissóz jýrgizedi.
Osy kezende Jahansha men Halelding auyly arqyly Mústafa Shoqay shetelge asqan edi. Halel de Jahanshagha sheteldik emigrasiyany úsynady. Jahanshanyng tergeuge bergen jauaptaryna qaraghanda, ol emigrasiyadan bas tartqan.
1920 jyldyng 5 nauryzy kýni Jahansha basqarghan Alashtyng Batys bólimi resmy týrde ózining qyzmetin ayaqtaydy. Búl qazaq jerinde Alashtyng ashyq sayasy kýresining ayaqtalu merzimi bolatyn. Ary qarayghy últshyldyq maydan astyrtyn kýreske auysady.
Revkom Batys Alashordanyng bes mýshesin taghy da Mәskeuge attandyrady. Mәskeude olar bir jarym aigha juyq uaqyt bolyp, Leniyn, Stalin jәne Trosskiyge týsinikteme hat jazady. Hatta Alashtyng avtonomiyagha úmtyluynyng sebepteri turaly aita kelip, Sovet biyliginen qazaq jerine ong kózqaraspen qaraudy talap etedi.
«My ne mojem ne protestovati vsemy fibramy nashey dushy protiv ustanovleniya opyati lishi «naiznanku» gospodstva velikoderjavnoy nasii, ustanovleniya ekonomicheskogo rabstva y obrasheniya kazahov v politicheskih prispeshnikov y prislujnikov velikoderjavnoy nasii.
J.Dosmúhamedov
K.Jәlenov
IY.Qashqynbaev
H.Dosmúhamedov.
Sovet ókimeti Batys Alashordagha raqymshylyq jariyalaydy. Sol shaqtarda Mәskeuge Týrkistan delegasiyasyn bastap kelgen Týrkistan Ortalyq Atqaru komiytetining tóraghasy Túrar Rysqúlov Dosmúhamedovterdi Tashkentke qyzmetke shaqyrady.
«Búl mandat Týrkistan Respublikasy ókiletti delegasiyasy Tashkentke attandyrghan joldas Dosmúhamedovke berildi. Delegasiya joldas Dosmúhamedovke Orynbor men Aqtóbe beketteri arasynda bes adamnan túratyn óz otbasyn izdestirip, olardy ózimen birge ala ketuge qúqyq beredi».
T.Rysqúlov, Týrkistan OAK tóraghasy
Mәskeu, 11 mausym, 1920 jyl.
Jahansha 1920 jylghy qazan aiynyng sonynda Tashkentke kóship kelip, Týrkistan Ortalyq Atqaru komiyteti qazaq bólimining hatshysy bolady. Ózimen birge әieli Oligany, onyng sheshesi men Oliganyng kenje sinlisi Nadejdany ala keledi.
Tashkentte búl uaqytta Túrar Rysqúlov, Nәzir Tóreqúlov, Súltanbek Qojanov siyaqty Sovettik biyliktegi qyzmetkerlermen qatar, Tynyshpaev, Dulatov, Júmabaev, Áuezov siyaqty Alash qayratkerleri de enbek etip jatqan. Tashkenttegi alashshylar Sovet ókimeti qazaqqa avtonomiyany uaqytsha berip otyr, sondyqtan bashqúrt Zәky Uәlidy men týrik Ánuar pashamen birigip, biylikke qarsy astyrtyn úiym ashu kerek degen úigharym jasaydy.
«1921 jyldyng kókteminde pәterime Myrzaghazy Espolov kelip, meni Tashkenttegi qazaq ziyalylarynyng bas qosuyna shaqyrdy. Olar mәjiliste «jasyryn úiym qúrayyq, «Alash» partiyasynyng baghdarlamasyn qayta jazayyq» dedi. Tek men qarsy boldym. «Erikken sart enegin uqalaydy» dedim. Olar meni «búryn naghyz alashordashy edin, endi jeke basynnyng paydasymen ketipsin» dep kinәlady. Sodan men úiymnyng baghdarlamasyn eki kýnde jazyp shyqtym»
J.Dosmúhamedovting 1938 jylghy tergeuinen
Tashkenttikter astyrtyn úiym turaly Semeydegi Bókeyhanovtyn, Orynbordaghy Baytúrsynovtyng pikirin bilmek bolady. Jahansha Týrkistan atqaru komiyteti tapsyrmasy men úiymnyng astyrtyn nasihat júmysyn úshtastyryp, Shymkent, Áulieata, Frunze, Qaraqol, Almaty qalalarynda bolyp, 1922 jyldyng jazynda Tashkentke oralady.
«- Rysqúlov degen kim jәne Siz onymen qalay tanyssyz?
- Rysqúlov mening bajam. Men 1922 jyly Jetisudy aralap kelsem, mening baldyzyma ýilenipti. Sol jyly ol Týrkistan Halyq komissariaty tóraghalyghynan alynyp, Mәskeuge ketti. Ketkende, mening ýiimde Qabylbek Sarymoldaevqa degen hat qaldyrghan».
J.Dosmúhamedovting 1938 jylghy tergeuinen.
Anyqtama: Qabylbek Sarymoldaev - kommunist, Áulieata jerinde Sovet ókimetin qúrushylardyng biri. 1920-23 jyldary Orynborda Qazaq AKSR Ishki ister halyq komissarynyng orynbasary qyzmetin atqarghan. Túrar Rysqúlovtyng jaqyn dosy.
Túrar Qabylbekke jazghan hatynyng sonynda ózining Týrkistan ólkesinde Sovettik biylikti nyghaytu turaly oilaryn aita kelip, oghan 28 punktten túratyn ótinish-tapsyrma jazady.
Qabylbek!
Endi saghan mynanday ótinish:
3. Qojanovtyng manyndaghy adamdardyng tizimin minezdemesimen birge jiberinder.
13. «Aqjoldyn» 1921-22 jyldardaghy sandaryn tabyndar.
18. Qojanov pen onyng adamdary endigi bilip, Alashordashylardy eskertip, qújattaryn tyghyp, qúrtyp tastaghan shyghar... Eng bastysy GPU arqyly qyzmet etinder.
Ózinning Túraryn.
1922 jyly bir toydan Jahansha men Múhametjan Tynyshpaev birge qaytady. Jahansha Múhametjandy ýige bir-eki rumkagha shaqyrady. Jahanshanyng jazuynsha, Múhametjan ýiden shyqqan son, Qabylbekke jazylghan hat tabylmay qaldy.
«Múhametjan, Halel, Súltanbek ýsheui birge otyr eken. Olar «Rysqúlovtyng haty bizde» dedi. Qojanov hatty erteng GPU arqyly hattamamen alamyz dedi. Kelesi kýni hatty aldy. Men Múhametjan men Halelding osy qylyqtary ýshin at kekilin ýzisip, olarmen mýlde aralaspay kettim. Oghan qosa, Birimjanov pen Ábilevti maghan eskertpesten, astyrtyn úiym tapsyrmalarymen shet jaqqa jiberipti. Men oghan da renjidim».
J.Dosmúhamedovting 1938 jylghy tergeuinen.
Osylaysha Jahansha bir kezderi Alash jolynda bastaryn bәigege birge tikken ózining serikterimen aralasudy dogharady. Ózining jazuynsha, búdan son, últtyq mәselege mýlde kirisudi de qoyghan. Biraq, taghdyr ony tóteden salyp, taghy da Alashordamen bir mekemege bas qostyrady. Búl jolghy mekeme - týzetu orny, týrme bolatyn. 1928-29 jyldary Ahmet Baytúrsynov bastaghan 47 adamdy tútqyndaghan NKVD Alash qayratkerlerin ústaudyng ekinshi ainalymyna kirisedi. 1930 jyldyng 1 qazany kýni Almatyda Jahansha Dosmúhamedov te tútqyndalady. Tergeu eki jylgha juyq uaqytqa sozylady. Olardyng birnesheui «eshqanday qylmystyq qúramy bolmaghandyqtan» aqtalugha tiyis edi. Biraq, Golshekin Mәskeuge: «Alashordashylar aqtalsa, Qazaqstanda últshyldyq qayta tútanady. Olardy qalayda jer audaru kerek» degen ótinish jasaydy. Sot Ahmet Baytúrsynov bastaghan 10 adamdy әueli ólim jazasyna búiyryp, keyin ol ýkimdi 10 jyldyq merzimmen almastyrady. Al, Jahansha, Halel, Múhametjan bastaghan Alash qozghalysynyng ekinshi toby Voronejding qara topyraqty audanyna 5 jylgha jer audarylady.
Qayda eki dos?
Oral bop-bos.
Qayda olar?
«Alla - haq» dep,
«Biz - naqaq» dep
Jýr búlar.
Maghjan.
Eki dos - Halel men Jahansha Voronejde qaytadan syilasyp, aralasa bastaydy. Halel ókpe auruyna shaldyghyp, Jahansha oghan kýmis saptyayaq syilaydy. Aydauda jýrse de, búl kezendi keyinnen arystardyng úrpaqtary asqan saghynyshpen eske alady.
«Jahanshah agha úzyn boyly, qara tory, keng iyqty, minezi óte júmsaq, dauysy óte qatty, kýlgende de, sóilegende de óte qatty rahattana kýletin jan edi. Ol kisi kirip kelgende, barlyq adamdy ózine qaratyp, baurap alatyn, sonday kónildi adam bolatyn.
Qarashash Halelqyzynyng
Voronej jyldary turaly esteliginen»
Voronejden son, Jahansha Mәskeuge súranady. Ózining densaulyghy da nasharlap, Rysqúlov bergen pәterde birynghay әdeby qyzmetpen ainalysady. Osy uaqytta ol Sәbit Múqanovtyng «Júmbaq jalau» romanyn orys tiline audarady.
Biraq, NKVD 1937 jyly Rysqúlovty «Halyq jauy» retinde atu jazasyna kesedi. Sodan kóp ótpey, Rysqúlovpen baylanysy bar degen aiyppen Jahanshany da Mәskeu oblystyq NKVD qyzmetkerleri 1938 jyly qaytadan qamaugha alady. Insulitten endi ghana onalghan Jahanshany tórt kýn tergep, Jogharghy sot ony atu jazasyna kesedi. Ýkim 1938 jyldyng 3 tamyzy kýni iske asqan.
Jahansha ómirden әke bolyp, әkelik qyzyq kórmey ótti. Taghdyr oghan bala sýydi jazbapty. Nemere aghayynynyng balasy Hadisti bauyryna basyp, ony ózi «Múhammed payghambar» dep erkeletken eken. Jary Oliga Konstantinovna Dosmúhamedova Jahanshadan qalghan әrbir jәdigerdi kózining qarashyghynday saqtap, 1986 jyly dýniyeden ótti. Oliga qaldyrghan jәdigerlerding ishinde Jahanshanyng erekshe quanyshqa toly bir sureti de býginge jetti. Búl surettegi Jahanshanyng kózi sonshalyqty ýmitke tolyp túr.
«Abay-aqparat»