Búl maqalany jazugha týrtki bolghan myna jayt edi: mening elektrondy poshtama beytanys qyz súraq joldapty. «Júmamúrat agha, sizding maqalalarynyzdy oqyp jýremin. Sizden kenes súrasam ba, dep edim. Jasym 34-de. Áli túrmysqa shyqpadym, endi ózimning densaulyghym ýshin bireuden bala tuyp alayyn ba, әlde qiyaldaghy jigitti kýtip jýre bereyin be?».

Búl súraqqa jauap aitar búryn qysqasha tarihymyzgha toqtala ketudi jón kórdim. Ejelden qazaq úldyng on jasyn «qozy jasy» dep enbekke bauly bastasa, qyzdyng sol shaghyn-«qonaq jasy» desken. Jat júrtqa jaratylghan balanyng ong jaqta endi birneshe jyl ghana bolatyny aldymen anagha ayan. Búrynghy analarymyz әkesin bala aldynda asqar tauday ete bildi. Tipti, onyng atyn atamady. Aytqanyn búljytpay oryndady. Búl opasyz pәniyde, birde jyrtyq, birde býtin tirshilikte joqshylyq pen toqshylyq qatar jýretinin týsindire otyryp, әdeptilikke tәrbiyelegen.

Búl maqalany jazugha týrtki bolghan myna jayt edi: mening elektrondy poshtama beytanys qyz súraq joldapty. «Júmamúrat agha, sizding maqalalarynyzdy oqyp jýremin. Sizden kenes súrasam ba, dep edim. Jasym 34-de. Áli túrmysqa shyqpadym, endi ózimning densaulyghym ýshin bireuden bala tuyp alayyn ba, әlde qiyaldaghy jigitti kýtip jýre bereyin be?».

Búl súraqqa jauap aitar búryn qysqasha tarihymyzgha toqtala ketudi jón kórdim. Ejelden qazaq úldyng on jasyn «qozy jasy» dep enbekke bauly bastasa, qyzdyng sol shaghyn-«qonaq jasy» desken. Jat júrtqa jaratylghan balanyng ong jaqta endi birneshe jyl ghana bolatyny aldymen anagha ayan. Búrynghy analarymyz әkesin bala aldynda asqar tauday ete bildi. Tipti, onyng atyn atamady. Aytqanyn búljytpay oryndady. Búl opasyz pәniyde, birde jyrtyq, birde býtin tirshilikte joqshylyq pen toqshylyq qatar jýretinin týsindire otyryp, әdeptilikke tәrbiyelegen.

Qyz kәmelet jasqa jetisimen onyng ainalasy jaugha tolady. Bireu «ýkileuge» úmtylady. Bireu «ketik alma» etip ketkisi keledi. Osyndayda aqyldy analardyng eki kózi tórt bolyp, týn úiqysy tórt bólingen. Ol esik aldyndaghy it ýrse de, bireu ótip bara jatsa da, ýiine qonaq qonsa da, qyzy kózinen tasa bolsa sekem alghan. Sebebi, kógendegi marqasy marqaydy. Múndayda ana sorly minezindegi ózgeristi, denesindegi bayqala bastaghan belgilerdi sәt sayyn abaylap qadaghalaghan. Qyz balany búrynghyday bólek jatqyzudy, betaldy qydyrtudy shektep, ne ózinin, ne әjesining qasyna jatqyzghan. Dalagha jiberse, beybastaq bala, tórge jatqyzsa, ynsapsyz qonaq, jengege ilestirse «qyzdy jenge búzar, jengeni tenge búzady» dep ózinen ózgege mýldem senbegen. Shesheden búryn sóilemeuge tәrbiyelegen. Qyz el kózine týse bastaghan kezden oghan anasy kósemsip sóilemeudi, kisige tike qaramaudy, úyang boludy, óz janynan úzamaudy, betaldy qydyrmaudy, júrtqa sýikimsizderge jolamaudy, bosqa tarqyldap kýlmeudi, inabatty boludy talap etken. Ýy ishinde qyzdyng tәrtipti boluy sózin tyndaytyny әke men sheshe, seskenip syilaytyny aghasy, syrlasatyny jengesi, úyalatyny auyl ruy - búlar tútasymen oilamay ot basyp almaugha myzghymas qorghan edi. Qazirgidey tughan kýndi, mektep bitirgendi, әskerge shygharyp saludy, bir jaqtan kelgendi qarsy aludy, kýndi-týnge, týndi-kýnge úlastyryp danghazamen toylatugha tizgin-shylbyrsyz jiberu ol kezdegi analardyng óni týgili týsine de kirmegen.

Býgingi qazaq qyzy ózine tәn nәziktigimen qatar bilimdi, symbatty, inabatty bolugha tyrysady. Árqaysysynyng bolashaqqa qoyghan  maqsaty sheksiz.  Sayyp kelgende, sol armandardyng úshtasatyn jeri túrmysqa shyghu. Qay boyjetken sýiikti jar, ayauly ana boludy armandamaydy deysiz?! Biraq uaqyt ozghan sayyn, zaman ózgerdi me, әlde adam ózgerdi me, qazir ýilenu men túrmys qúru qiynnyng qiyny bolyp barady. Keybir ýzengiles qúrbylarmen otbasyn qúru jayynda súhbat órbitseng estiytining sol bayaghy jibi týzu qyz joq. Sonda bizding elde basy bos qyzdardyng sany Qúday-au, jarty milliongha jetipti. Bir jigitke toghyz qyzdan keledi. Jyl ótken sayyn qyzdardyng sany artyp keledi. Al jasy otyzdan asqan qyzdardan súrasang jigit joq. Oipyr-may, Qazaq elinde basy bos jigit qalmaghan ba, degen oigha qalasyn.

Búl, әriyne, erler men әielder qauymynyng arasynda pәk sezimning mýlde joqtyghyn bildirmeydi. Sezim  men sýiispenshilik bar bolghanymen, birneshe jyl boyy kezdesken jigit pen qyz arasynda ýilenuge qúlyq joq. Jigitter otbasylyq qym-quyt ómirden qorqa ma? Jauapkershilik artqysy kelmey me? Álde búghan óz kelisimin bermeytin qyzdar kinәli me, - degen san aluan súraqtyng astyna qalasyn. Mening oiymsha, túrmysqa shygha almay jýrgen qyzdar jauapty ózderinen izdegenderi abzal. Mәselen, sizding su ishkiniz kelse, kóshege shyghyp, su satatyn jerdi izdep, jolda ótken-ketkenderden súrasanyz kórsetedi. Osylaysha maqsatynyzgha jetesiz. Al ýiinde tyghylyp otyrghan qyzdardy kim biledi?

Onyng otyryp qalghanyn, túrmysqa shyqqysy keletinin kim bilsin?! Auyldardan Astana men Almaty qalasyna kelgen qyzdar alghashynda oqu basty bolyp jýredi. Oqu men ýiding arasymen shekteledi. Oqu bitirip, júmysqa shyqsa, júmys-ýimen jýredi. Qydyryp eshqayda barmasan, syryndy eshkimge aitpasan, әke-sheshem úrysady nemese uaqytym joq, erteng júmys degen siyaqty syltaularmen jýre bersen, osyndayda qazaqy qisyngha salatyn bolsaq, «Týiege jantaq kerek bolsa, moynyn sozady» demekshi, eshkimmen tanyspasa, qoghamdyq jerlerge shyqpasa, olardy kim bilip-kórip jatyr.

Áriyne, qyzdardyng erte túrmys qúrugha qúlyq tanytpaularynyng basty birneshe sebepteri bar. Oqyp, bilim alu, naryqtyq zamanda bireuge tәueldi bolmau ýshin aqsha tabu, algha qoyghan maqsatyna jetu ýshin sýiikti mamandyghy boyynsha mansapqa jetu. Er azamatpen terezesin teng etuge talpynghan nәzik jandar osylaysha uaqyttyng qalay ótip ketkenin bilmey de qalady-au, sirә. Sansyz sebepterding qataryna atqaminer azamattar sanynyng tym azdyghy da qosylyp otyr. Qazaqstanda 350-myngha juyq Bayansúlu Qozykórpeshin taba almay jýrgenge úqsaydy.

Úiqysyn úrlaghan, sózine sendirip, yrqyna kóndire bilgen alghashqy mahabbatty aldap ketken nemese kónilin qatty qaldyrghan boluy mýmkin. Sóitip, jigit ataulydan ýmitin ýzip qalady. Bir jigit jaman bolsa, býkil jigit atauly jaman degen sóz emes qoy. Osylay uaqyt ozdyryp alady. Osylay ózin-ózi tiridey qamap qoyady. Búl toptaghy úyalshaq qyzdar jigitpen tanysa almaydy, qalay tanysudy bilmeytinder. Otyryp qalghan qyzdardyng kóshedegi kóringen bireuden bala tuyp aluy - adamgershilik ayasyna da, ata dinimizding ústanymyna da jat.

Jalpy, adamzat balasynyng «men eshkimge tәueldi emespin, erkeksiz, nemese әielsiz ómir sýre alamyn» deui jalghan pikir. Alla Taghala barlyq jaratylys iyesin júp-júbymen jaratqan. Árkim óz júbymen jarasymdy. Sondyqtan erkek әielsiz, әiel erkeksiz ghúmyr keshe almaydy. Búl - Jaratqan jaratylystyng zandylyghy. Keybir qyzdardyng qiyalyndaghy jigitting kóligi, mol tabysy, ýi-jayy bar, bәrine birdey Alen Delondy qaydan tabasyn. Keybirine ózimizding traktorist Qoshqarbaydyng Jylqyaydary jarap jatyr. Biraq, búl býgingi boyjetkenning birinshi búiymtayy bolyp túrghanday. «Sabaqty iyne sәtimen» degendey, mansap pen baylyqty quyp jýre bermey, uaqytynda jasalghan úsynysty útymdy paydalana bilgen abzal.

Qúranda «Zinagha jolamandar» degen ayat bar. Zina - nekesiz qarym-qatynas jasau. Nekesiz jynystyq qatynasqa týsu - ýlken kýnә. Osylaysha kýnәgha kiriptar bola túra, «bala taptym» dep maqtanyp, shattanatyn boldyq. Tipti, Astana qalasyndaghy әkesining qúnyn súraytyn meyramhanalarda úlan-asyr toy jasaghandardy kórdim. Ol azday, sonsha adamnyng kózinshe, «men ómirimde bireudi aldap-arbap, kisining ala jibin attaghan emespin» dep beti býlk etpesten aqtalatyndardy kórdim. Kóshede qyzyl kóilek kiygen qyz kórse, asaryn asap, jasaryn jasap alghan keybir el aghasy jasqa kelgender, qyzyl týlkining qúiryghy sekildi búrandap ketetinderin estip te, kórip te jýrmiz.

Óz zamanynda úly Abaydyng әkesi Qúnanbay qajy Qodar men Qamqagha oinas jasaghandary ýshin keyingi úrpaqqa sabaq bolsyn dep tiyisti auyr jazasyn berse, býginde búl is bala sýiy simvolyna ainalghanday. Keybir zamandastarym qit etse, «Qúday-au, Qúnanbay qayda, biz qayda? Qazir XXI-ghasyr zaman ózgerdi, jahandanu zamanynyng talaby-osy» degen qisynsyz pikirdi algha tartady.

Alayda zaman ózgermeydi, adam ózgeredi. Óitkeni әlimsaqtan beri kýn sol shyghystan shyghyp, batysynan batady. Eshkim alty ayaqty, eki basty qúiryghy bar bolyp tuyp jatqan joq. Adam ózining asyl qasiyetterin úmytqan nemese bilmegen kezde әrtýrli qatelikterge boy aldyrady. Múnday arsyz әreketting oryn aluyna tek әiel zaty kinәli deuge bolmas. Kóringen úyagha júmyrtqalaghan kókek erkekter bolmasa, ózi ýshin bala tuatyndar kýlge aunap tumasy anyq.

Otyryp qalghan qyzdardyng ekinshi әiel retinde úsynys jasalyp jatsa, tóbe shashtary tik túryp ketedi. Óitkeni әupirimdep jýrip qoly zorgha jetken kýieuin әldebireumen bóliskenshe, ómir baqy qos tizesin qúshaqtap ótudi erlik sanaydy. «Ortaq ógizden onasha búzau artyq» degen qaghidany qatty ústanghan. Jalpy, keshegi qazaq bәibishe, toqal, naqsýier, aqqoltyqtan tuyp tarasa da býgingi әiel bitkenning pikiri-osy. Áyelge nekeli kýieuining úryghyn paydalanghan jaghdayda ghana jasandy úryqtandyru әdisin qoldanugha bolady. Demek, kim  ekeni belgisiz beytanys qútty kýieuding úryghyn qúrsaghyna salu da - aram. Taqyryptyng týiinin tolassyz tyiym dep týsinbeniz, qaryndas. Alla rúqsat etken joldary da bar. Boyjetken baghynyng baylanuy basqa bitken bәle emes, Allanyng basqa salghan synaghy dep bilgen abzal. Alla Taghala әrkimdi әrtýrli synaqpen synaydy. Qansha jyl otbasyly bolsa da, balaly bolu baqyty búiyrmaghandar qanshama!

Sondyqtan dýniyege bala әkelu bir mindet bolsa, ony tәrbiyelep ósiru odan da asa jauapty mindet. Kýnderding bir kýni oinastan tughanyn bilgen bala psihologiyasynda ózgerister payda bolady. Keyin onyng da ana qateligin qaytalamasqa kim kepil? Sizding tandauynyz-sizding taghdyrynyz. Tandauynyz tozaqtyng týbine týsirui de, Allanyng mol jaqsylyghyna keneltui de bek mýmkin. Sonday-aq, búl tek sizding jeke basynyzdyng isi ghana emes, búl músylman qazaq qoghamyna teksizdik teneuin taghatyn qauipti dert. Jenil jýris, arzan oy qoghamnyng indetine ainaldy.

Adamdargha jau bolghandyqtan emes, búl is-әreket qoghamda dau bolghandyqtan qozghap otyrmyn. Bilem, múnday iske eshkim erigip barmaydy. Árkimning aitar bir uәji bar. Alayda bizding keybir syltaularymyz adamy bolmysymyzdy ayaqasty etuge esh sebep bola almaytyndyghyn esten shygharmanyz, beytanys qaryndas.

«Abay-aqparat»