«Últtyq patriotizmsiz últty saqtap qalu mýmkin emes,

al últ bolmaghan jerde memlekettik degen úghym da joyylady.

Biz qazaq últyn saqtap qalghymyz kelse,

últtyq patriotizmdi myqtap damytuymyz qajet».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng týp qazyghy: «Kóp balaly bol jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyele».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng úrany: «Bizdi qútqaratyn-Islam»

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng ústanymy: «Qazaq balasy, jer seniki, el seniki. Jerine, eline ie bol. Óz jerinde, óz Otanynda túryp basqanyng qúly bolma».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng oitúmary: «Qazaq qyzy bizding qadirlimiz, qymbattymyz. Qazaq qyzyn syilamaghan adam bizding jauymyz.»

«Últtyq patriotizmsiz últty saqtap qalu mýmkin emes,

al últ bolmaghan jerde memlekettik degen úghym da joyylady.

Biz qazaq últyn saqtap qalghymyz kelse,

últtyq patriotizmdi myqtap damytuymyz qajet».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng týp qazyghy: «Kóp balaly bol jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyele».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng úrany: «Bizdi qútqaratyn-Islam»

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng ústanymy: «Qazaq balasy, jer seniki, el seniki. Jerine, eline ie bol. Óz jerinde, óz Otanynda túryp basqanyng qúly bolma».

Bizding últtyq iydeologiyamyzdyng oitúmary: «Qazaq qyzy bizding qadirlimiz, qymbattymyz. Qazaq qyzyn syilamaghan adam bizding jauymyz.»

Biz-qazaq últynyng patriottary ózimizding últymyzdy sýietinimizdi, әrqanday jaghdayda últymyzdyng bolashaghy ýshin kýresuge dayyn ekenimizdi basqalargha maqtana aitugha tiyispiz. Búl kýreste biz asa bilimdi jәne úshqyr oily, jyldam әreketti bolugha mindettimiz. Ol ýshin bizge myqty densaulyq kerek. Myqty densaulyqqa jetu ýshin jat qylyqtardan, óreskel әdetterden alys jýruge tiyispiz.

Árkim ózining ata-anasyn, bauyryn, qaryndasyn, tuyp-ósken jerin, ana tilin, dinin  jaqsy kórgeni ýshin aiypty bola almaydy. Jaqsy kórmegen adam-satqyn, ekijýzdi bolyp esepteledi.

Alla bizge ózimizge ghana tәn týr berdi, til, dәstýr berdi. Baytaq jer men orasan baylyq nәsip etti. Onyng bәri ýshin bir Allagha ghana qaryzdarmyz. Ata-babamyzgha bas iyemiz. Qazaq bolyp tudyq, qazaq bolyp ólemiz.

Amerikadaghy arabtardyn, Reseydegi gruzinderding jaghdayyn oiyna al. Ondaghan million kýrdtterdin, syghandardyng taghdyryn esinnen shygharma.

Óz jering ýshin kýres, óz elinde erkin, alansyz, qoryqpay ómir sýr, úrpaq ósir.

ÚLTTYQ PATRIOTIZM IYDEYaSY

Qazaq últy - Qazaqstan memleketining negizin qalaushy mәrtebeli últ. Qalghan últtar diaspora bolyp sanalady. Qazaq últy basqa últtardyng damuy men tilin, dinin, salt-dәstýr, әdet-ghúrypyn saqtaugha kedergi keltirmeydi.    Basqa últ ókilderining qazaq  últynyng tili men dinin, salt-dәstýr, әdet-ghúrypyn, últtyq bolmysyn  syilauyn, qúrmetteuin talap etedi.

Qazaq tili - memlekettik til, diasporalar men az últtardyng tili memlekettik til bola almaydy. Barlyq qazaqstandyqtar memlekettik tildi biluge jәne onyng damuyna ýles qosuy mindetti. Qazaq últy basqa últtardyng óz tilin saqtauy men damytuyna qarsy bolmaydy.

Qazaq eli - músylman el. Islam dini qazaq últynyng tarihy dini, senim-nanymdarynyng týpqazyghy bolyp sanalady. Din-memlekettik sayasattyng negizgi baghytynyng birine ainaluy tiyis. Qazaqstan memleketi  dәstýrli dinderding damuyna jaghday jasaydy, dәstýrli emes diny aghymdar men sektalardyng júmysyna tosqauyl qongy tiyis.

Qazaqstannyng azamattyghy. Shet elderden oralghan qazaq  kedergisiz Qazaqstan azamattyghyn alady. Basqa shet eldik últ ókilderi Qazaqstan memleketining damuy men qazaq últyna erekshe enbegi singen bolmasa, uaqytsha viza aluy tiyis.

Qazaqstan jerining iyesi - qazaqtar. Jer asty qazba baylyqtary eng aldymen qazaq últynyng iygiligi. Qazaqstannyng jeri memleketting jәne tek Qazaqstan azamattarynyng jeke iyeliginde bolady. Jer qanday da bir iygilik ýshin mәrtebeli últ ókilderine tegin berilui tiyis. Shet eldik azamattargha  jer tek uaqytsha jalgha berilui tiyis jәne onyng merzimi 25 jyldan aspauy qajet.   Qazba baylyqtardy iygerushi kompaniyalargha iyelik etude mәrtebeli últ ókilderining ýlesi 50 payyzdan kem bolmauy kerek. Últtyq kompaniyalarda júmys isteytin mәrtebeli últ ókilderine artyqshylyqtar beriledi.

Ózin últynyng patriotymyn dep sanaytyn әrbir azamat qazaq últynyng mýddesin kez-kelgen artyqshylyqtar men jeke basynyng mýddesinen joghary qongy tiyis. Qajet bolsa janyn da qiiy kerek.

Últ patriottary qazaq qyzyn syilaudy birinshi oryngha qoyady. Biz qyzdarymyzdy syilau arqyly últymyzdy syilaymyz. Qazaq qyzy - qazaqtyng anasy. Ana-bolashaq úrpaqtyng bastauy, qaynar kózi. Búlaqtyng basy lay bolsa, odan taza últ shyghuy mýmkin emes.

Qazaq jigitteri basqa últtardyng kórikti, aqyldy qyzdaryn aluy mýmkin. Al qazaq qyzdarynyng basqa últ ókiline túrmysqa shyghuyn jón kórmeydi. Biz qan tazalyghyn, tek tazalyghyn saqtaugha tiyispiz. Teksiz halyqtyng bolashaghy bolmaydy.

Últ patriottary jezókshelik pen zinaqorlyqqa, nashaqorlyq pen maskýnemdikke qarsy ymyrasyz kýres jýrgizedi. Qajet bolsa, jazalaydy da.

Aqparat qúraldaryna shet eldik azamattar men zandy túlghalardyng iyelik etuine jol berilmeydi. Últaralyq arazdyqqa, belgili bir últtardyng artyqshylyqtaryn dәripteuge, zorlyq-zombylyqty, beyәdeptilikti nasihattaugha, qazaqtyng últtyq mýddelerine qayshy keletin aqparattar taratugha tiym salady.

Shet el mәdeniyetining ekspansiyasyna qarsy túrady. Últtyq óner men mәdeniyetti, kino men muzykany damytugha kýsh sala otyryp, shet eldik jat mәdeniyetke jastardyng elikteuine tosqauyl qoyady.

ÚLT PATRIOTY DEGEN KIM?

Últy - qazaq, Óz densaulyghyna yjdahatpen qaraytyn, otbasy men balalarynyng jaghdayyn jasaytyn, kóp balaly bolugha yntaly jany aq, ary taza, elin, jerin, últyn jaqsy kóretin  azamat.

Dini-Islam. Auzynda Allasy bar, imany berik, namazy tolyq, aqidasy týzu mýmin.

Bilimi-joghary. Kóp biluge qúshtar, bilimi men biligin eng aldymen ózi ýshin, sodan keyin otbasy-balalary, әke-sheshe, tuys-bauyrlary ýshin, eli-jeri, júrty ýshin júmsaytyn izdenimpaz túlgha.

Tili - qazaq tili. Ana tilining qadir-qasiyetin tereng týsinetin, qazaqsha oilap, qazaqsha sóileytin, jaza biletin, tilining damuyn maqsat tútatyn janashyr.

Balalaryn eng aldymen imangha, sodan keyin elin-jerin, últyn sýyge tәrbiyeleytin ata-ana.

MAQSATQA JETU ÝShIN NE ISTEU QAJET?

Birinshi beles. (múny elge jariyalau mindetti emes, ishpen bil de jýrekpen sez)

1. Ózin-ózi úghynu, últ patrioty bolugha degen qúshtarlyqty sezinu. Osy iydeologiyada kórsetilgen talaptardy týsinu jәne qajetsinu.

2. IYdeologiyanyng talaptaryn tanu, ózin últ patriotymyn dep sezinu. Aytylghan talaptardy oryndaugha dayyn bolu.

3. IYdeologiyany basqalargha týsindiru, últ patriottarynyng qataryn arttyru.

4. Últ patriottarynyng shaghyn toptaryn qúru.

Ekinshi beles (jariya týrde, maqtanyshpen iske kiris, oiyndy senimsizdik jaylamasyn)

1. Últ patriottarynyng qoghamdyq qozghalysyn qúru, aimaqtyq filialdaryn qúru. Basqa patriottyq úiymdarmen yntymaqtasu.

2. Shúghyl jәne úzaq uaqytqa arnalghan baghdarlama qabyldau. Qozghalys júmysyna qajetti erejeler men qújattar qabyldau.

3. Aqparattyq kenistikti meylinshe útymdy paydalanu, halyqqa iydeologiyany týsindiru, týrli aqparattyq ónimder shygharu.

4. Últtyq patriottar partiyasyn qúru. Týrli dәrejedegi saylaulargha qatysu. Parlamentten, mәslihattardan meylinshe kóp oryndar alu.

Ýshinshi beles («kóp qorqytady, tereng batyrady», jasqanbay talap etuge qúqyng bar)

1. Biylikting barlyq tarmaqtarynda últ patriottarynyng otyruyna qol jetkizu

2. IYdeologiyada kórsetilgen negizgi maqsattargha jetudi qolgha alu.

QORYTYNDY

Búl әriyne, óte qiyn sharua, biraq qoldan keletin is. Ol ýshin eng aldymen imanymyz týzu, sertimizge berik boluymyz qajet. Osy isimiz ýshin tayaq ta jermiz, mýmkin basymyzdy bәigege de tigermiz, alayda biz múnyng bәrin ózimizding erkin de tynysh ómirimiz ýshin, baylyq pen baqyttyng óz iygiligimizde bolmaghy ýshin, balalarymyzdyng ertengi jaqsy taghdyry ýshin bir sәtte esten shygharmaymyz. Erteng balalarymyzdyng tabany tilinip - qúl, qyzymyzdyng etegi týrilip - kýng bolmauy ýshin kýresemiz. Tabandylyq pen sabyr tabysymyzdyng kilti.

Biz bәrin de jenemiz. Alla jar bolsyn!

Jalpy respublikalyq adam qúqytary men bostandyqtaryn qorghau jónindegi koalisiyanyng hatshylyghy.

«Abay-aqparat»