Ekinshi bólim

TARAZY

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Aymaqtan eki tergeushi men bir tilmash kelip, halyq bólimine meni shaqyrtty bir kýni. «Tónkeris maydanynda myqty túryp, jaumen ayausyz shayqas jýrgizuimning qajettiligin aityp bir sypyra nasihat berdi. Shәkenderding mәselesimen mening baylanysymdy tekseru ýshin kelgenin túspaldadym. Nasihattaryn tyndaghan sayyn miyma tikendey qadaldy. Qatty shirygha jauap qattym:

- Tónkeris maydanynda ymyrasyz myqty túratyndyghyma sendire alamyn. Sizderde sonday túratyndyqtarynyzgha sendirip, súraytyndarynyzdy súray berinizder, úzaq nasihat kerek emes!

Ekinshi bólim

TARAZY

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Aymaqtan eki tergeushi men bir tilmash kelip, halyq bólimine meni shaqyrtty bir kýni. «Tónkeris maydanynda myqty túryp, jaumen ayausyz shayqas jýrgizuimning qajettiligin aityp bir sypyra nasihat berdi. Shәkenderding mәselesimen mening baylanysymdy tekseru ýshin kelgenin túspaldadym. Nasihattaryn tyndaghan sayyn miyma tikendey qadaldy. Qatty shirygha jauap qattym:

- Tónkeris maydanynda ymyrasyz myqty túratyndyghyma sendire alamyn. Sizderde sonday túratyndyqtarynyzgha sendirip, súraytyndarynyzdy súray berinizder, úzaq nasihat kerek emes!

- Shәkenmen baylanysyng qalay? Biyjinge ketip bara jatyp, sening ýiine qonghanda ne sóiledi, ne istedi? -dep hanzu tilinde súrady әskery tergeushi. Shetirek túrghan qazaq tilmashyna qarap, ymmen súrap audarttym. Shәkenning atylugha ýkimi shyqsa da, keri tónkerisshildikke qylmysy shyqpay túrghany súraghynan da sezildi. Áli de qúrastyryp, shartyna toltryp atpaq siyaqty. Onysyna ynghayyn keltirmey, Shәkenning tónkerisshildik faktterin jariyalay berdim. Onymen alghash tanysqannan ýiime sol saparda kelgenine deyingi bayanym talassyz ótti. Tergeushilerding dәmesi bizding ýidegi otyrysta siyaqty. Telmire qarady soghan kelgende. Saparyna sәt tilep, ózine densaulyq, qyzmetine tabys tilep te ishkize almaghan araghymyzdy «kompartiya men Maujushiyding amandyghy ýshin!» degenimizde ghana qabyldaghandyghyn aityp bir tynyp edim. Qara eltiri malaqayly qúba tergeushi bas iyzey saldy da, әskery sary malaqayly súry tergeushi tyjyrynyp qalyp, kýle súrady:

- Basqalar «Maujushy ýshin!» dep qansha úsynsa da ishpey, pozisiyasyn qatty búzypty ghoy!

- «Basqalar» dep siz Sәrsendi ghana aityp otyrsyz! -dedim men oghan yzbarmen qarap. Sәrsenning kórsetindisi aldymnan taghy da shygha kelgenine qatty yzalanyp qalyppyn. - Shәken joldas, bir betti, shynshyl, tura minezding adamy. Al, sayasy sayqal Sәrsennin, kýni keshe ghana gomindannyng osy audandyq pyrqasynda «Jang zúnsay ýshin» әpsharkalyq mindet ótegen Sәrsenning býgin kórise sala «Maujushy ýshin!» dep araqqa qystauyna ol kóne me!... Men bolsam, sol jadigóiligi ýshin Sәrsenning sol qarajýzine shapalaq janyr edim, Shәken qonaq bolghandyghynan ghana tartynghan: «Kompartiya men Maujushy ýshin ýy iyesi úsynghan araqty jana ghana ishtim, rahymet!» dep qoya salghan.

Sary malaqay kýlimsirey otyryp, sary boqshasynan qaghaz shyghara sóiledi endi.

- Sol otyrystarynyzda bir azamat Shәkenge mún-zardyng әnin aita bermey, tónkeristik әn aitudy nasihattaghan. Al, Shәken, ol pikirdi qarsy aludyng ornyna nasihattaushynyng ózin iyanattap júdyryq ala jýgirgen. Solay ghoy?

- «Solay» emes, tipti de «solay» emes! Shәken, mún-zardyng әnin aitpaghan, aldymen Júngo tónkerisining «partizandar marshyn» oryndaghan. Ekinshi rette Birjannyng «lәilim shyraq» deytin әnin, ýshinshi rette «Qorlan»dy aityp toqtaghan. «Bir azamatynyzdyn» Shәkenge zarlamau jóninde nәsihat bergeni shylghy ótirik! Sondyqtan Shәkenning «iyanattap júdyryq ala jýgirgeni» -eng újdansyz ótirik! Al, rasy bylay: tórtinshi rette kópshilik Shәkennen «boz jigit - Jamal» tragediyasyndaghy ózining oryndaghan joqtau әnin aityp beruin talap etken. «Bir azamat» dep atap otyrghan Sәrseniniz kópshilikke aqyranday jónelgen sol sәtte «kompartiya zamanyna múnday әn kerek emes... Kompartiya zamanynda kim jylamaq, qane?» dep aqyrghan.

«Siz jylarsyz!» -dep Shәken kýlgen onysyna. «Jylasa, gomindang jendetteri jylar!» degen sózi edi búl. Anyqtap jazyp alynyzdar! Kópshilikke aqyrghan Sәrsenge Shәkenning osy kýlgen kýlisi, júdyryq qana emes, kýrziden de qiyn tiygen. - «Siz jylarsyz,» -degen Shәken sóz sonyn dәl bylay jalghastyrghan - «biraq kópshilik múnday әndi siz ýshin emes, tarihty úmytpau ýshin talap etip otyrghan shyghar. Ótkendi eskeru, órshelene órleu ýshin qajet. Bastan keshkenin úmytu, bastan maqúrym adamnyng ereksheligi. Al, sizdi bastan maqúrym demekshi emespin, keshiriniz, tandanyp otyrmyn. Qashannan beri kompartiyashyl bola qalyp edini? Múnshalyq «janarghandyghynyzdan» habarsyz ekenmin. Álde 43-44-shi jyldardaghy sarala pyrqanyz qyzartyp ketippe edi!»

Shәkenning osy sózine óshikken Sәrsen onyng basyna is týskende býtindey jala jabugha kirisken eken ghoy!

- Búl materialdy Sәrsen bergen emes! -dedi sary malaqay, osynym ghana shyn degendey ashyla qarady. - Tek óshikken adam ghana әshkereleydi dep týsinu dúrys emes!

- Tek óshtigi bar adam ghana jala jaba alady dep týsinu dúrys. Eger búl materialynyz jala bolmay shyn әshkereleu bolsa, Sәrsen óshtesip jazghan demes edim. Sәrsenning jayyn tolyq biletindigim ýshin múny aitudan qatelespeytindigimde tolyq senemin! Al tipti Shәkenning óz mektebin órteu ýshin tobylghy ýngi de jala! Búl jalany jabushy zaphoz, ózining әieli turaly Shәkennen kýmәndanyp, yaghny búl da óshteskendikten japqan! Mәselening týbin tekserip, aq-nahaghyn aiyrugha, bir alal tónkerisshi óner iyesi bolghan azamatymyzdyng nahaq kýimeuine kýsh salularynyzdy talap etemin!

- Bizdi isting nahaq bolmauy ýshin kýsh shygharmay jýr dep oilaysyzba? -dep sary malaqay endi qarqylday kýldi.

- Óshikken bir keri tónkerisshi jazghan materialdyng býtindey jala ekendigi dәleldenip bolsa da, ýlken dәsmiya etip, әli de «әshkereleu» atap otyrsyz ghoy. Osynday anystarynyzdan anyqtap-aqtaghysy kelmeytin dýmbilez tergeushi me eken dep kýmәndanyp otyrghanym ras. Biraq, siz kommunistik partiyanyng kadyrysyz. Sonynyzdan ghana ýmit kýtip qoryqpay talap etip otyrmyn. Dýniyege әielining artqy sanlauynan ghana qaraytyn bas jalaqorgha senip ketu zor dәrejede qatelestiredi. Al, talasqa týsken mektepting әdemiligine qarap otyryp ýkim shygharsanyzdar, odan da zor qylmysqa dushar etedi. Ásirese osy ekeuinen saqtanularynyzdy talap etemin! Búl, zor azamattarymyzdyng taghdyryna baylanysty zor mәsele!

Qara eltiri malaqayly tergeushi búl sózderimdi estelik dәpterine tezdetip sýikey otyryp sylqyldady. Sarala malaqayly tergeushi audarushysynan tynday otyryp, óz qaghazyna eki-ýsh týrte saldy da kýlimsiregen beynemen iyzektedi:

- Dúrys-dúrys, shyn jýrektilikpen qoyylghan talap. Biz ondaydan әriyne saqtanugha tiyistimiz, senseniz bolady. Al, inspektor myrza sizdi men de bir mәseleden saqtandyrghym keledi. Mening de qoryqpay talap etuime rúqsat shyghar?... Maujushy bizge shyndyqty is jýzinen izdeudi ýiretip keledi. Ásirese bizding zang qyzmetinde mәselening әdilet tabuy ýshin búl prinsip shart retinde qoldanylyp keledi. (Bizge seniniz deytin sebebim sol.) Al, siz sol prinsip boyynsha anyqtalyp tabylghan qylmyskerdi «tónkerisshi», «joldas» dep ataysyz da, partiyagha jaqyndasyp, jәrdemdesu jaghynda bolyp jýrgen azamattardy «keri tónkerisshi», «eki jýzdi sayqal» deuge beyim kórinesiz. Sizdi men jeke óz betinizben ýkim shygharudan saqtanugha, jeke batyr bolmaugha, kompartiya jaghynda bolugha, shyndyqty is jýzinen izdeuge shaqyramyn!

Mandayymnan ter búrqyrap shygha keldi. «Shyndyqty is jýzinen izdeu - Marksizmning men tabynatyn eng erekshe qasiyeti ghoy, osyny qalay týsingen myna súry?... Qaydan shyqqan úghym búl? Qalay anyqtasam eken?» degen oimen tandana qaram alyp sóiledim:

- Óz kýmәninizdi siz de shyn jýrektilikpen aittynyz, rahymet!... Kompartiya jaghynda bolmaudy ólimnen de qiyn qater deytin týsinikting «myrzasy» edim. Al, «shyndyqty is jýzinen izdeu» dep neni aityp otyrsyz?

- Týsinbediniz be?

- Týsinbedim. Mening týsinigimnen basqasharaq siyaqty. Mәselen, janaghy maghan taqqan kinәniz boyynsha Sәrsendi «tónkerisshi», «joldas» dep, Shәkendi «keri tónkerisshi», «eki jýzdi sayqal» dep atasam, shyndyqty is jýzinen tapqan bolam ma?

- Ne ýshin solay bolatyndyghyn týsinbey otyrsyz! -dep qarqylday kýldi sary malaqayym. - Siz jana, partiya jaghynda boludyng birden-bir múratynyz ekenin aittynyz. Osynynyzdyng shyn ótiriktigin qalay aiyru kerek. Partiya jaqtaghandy siz jaqtaysyz ba, jaqtamaysyz ba, sonynyzdan ghana aiyrmaymyz ba!.. Shyndyqty is jýzinen izdeu degen osylay. Shәken is jýzindik әreketimen partiya aldynda naqtyly keri tónkerisshi bolyp tabylyp otyr. Sondyqtan ony endi «joldas», «tónkerisshi» dep atamaymyz. Al, Sәrsenning tarihy jaqtan belgili dәrejede qateligi bolsa da qazir partiya jaqta. Kýndelikti kórgen-bilgenin mәlimdep túrady eken. Búzyq sóz, búzyq әreketterdi әshkereleu jaghyna batyl dep estidik. Partiya ondaydyng bәrinen de tolyq paydalanugha tiyisti. Sondyqtan onyng da kim ekenin is jýzindik әreketinen izdeymiz. «Keri tónkerisshi», «ekijýzdi, sayqal» dep atamaymyz. Óziniz oilanyzshy, bar peyilimen partiyagha jaqyndasu jaghynda jýrgen adamdy «ekijýzdisin, sayqalsyn» dep jәbirlesek, «kompartiyagha jaqyndama, gomindanshyl qalpynda qal!» degendey keri tónkeristik sóz bolyp qalmayma, ha-ha-ha-ha... Bighabily myrza múnday qalpaq kii sizge layyq emes!... Sizding bilim qabiletiniz odan әlde qayda joghary ekenin, taptyq kelip shyghuynyzdyng da, tarihynyzdyng da taza ekendigin estidik. Siz de partiyagha osylay, is jýzindik әreketinizben qyzmet etuge boryshtysyz!... Endi týsindinizbe?

- Týsindim. Sayasy taktika jaghyndaghy key sózderiniz, moyyndatarlyq sóz. Biraq, iydeyalogiyalyq úly múrat jaghynan maghan mýlde júmbaq pikirlerinizde kórindi. Qysqasha ghana aityp qalayyn rúqsat etiniz!... Birinshi, mening bilim-qabilet, tarihtyq, taptyq-faktik jónimdi Sәrsennen joghary baghaladynyz. Demek, tónkeris sabynda kele jatqan qatardaghy azamatpyn. Al, osy jayymdy bile túra mening dәleldegen mәselelerimning eshqaysysyna senbeytin sebebiniz ne? Sizding aldynyzdaghy inabatym men sol faktterim bir gomindanshynyng japqan qisynsyz jalasy qúrly bolmaghany ma? Shәkenge men de jala japsam qúshaqtay alghaly otyrsyz. Múnyng sebebi ne?

Ekinshi, Sәrsenning berip jýrgen materialdary eger is jýzindegi faktterden qúralghan, dúrys material bolsa, sizderge solay istep berip jýrgen alal qyzmeti ýshin ony men «eki jýzdi, sayqal» dep iyanattaghan bolsam, maghan qanday qalpaq kiygizsenizder qúqylysyz. Al, alal azamattargha jauyp jýrgen jalalarynyng jala ekendigin dәleldegenim ýshin kýlip otyryp qorqytpaq bolghan sebebiniz ne?

Ýshinshi, shyndyqty is jýzinen izdeu degenimiz, býkil Marksizmning - ghylymy materializmning zertteu - tekseru metody. Búl әsirese Shәkenderge týsken mәsele tәrizdi kezdeysoq qúbylystardy anyqtau ýshin óte zәru prinsiyp. Múny ortalyq komiytet Marksizmshildikpen mәseleni dúrys sheshsin dep dúrys úsynyp otyr. Esh uaqytta búrys iske búrmalap qúral etsin dep úsynghan emes. Al, siz, Shәken men Sәrsen turaly shyndyqty qaydaghy "is jýzinen" tapqansyz? Bir adamnyng is jýzindik әreketi, yaghni, әmaliyaty dep belgili sebepten bolghan tosyn qúbylysyn alamyz ba, iyә, tútas ómirinin, iydeologiyasynyng jemisi bolghan barlyq dәiekti is-әreketin alamyz ba?... Besikten beli shyqqannan beri kertartpalargha, gomindangha qarsy kýresip kelgen jalshynyng jalghyz úly Shәken, óz ýkimeti qúrylyp, ózining kýni shyghysymen sol ýkimetine, sol kýnine qarsy keri tónkerisshi bolyp shygha qoymaq pa!... Al, besikten beli shyqqannan beri Shyng Shysay, gomindang ýkimetterine jasos bolyp kelgen baydyng úly Sәrsen, ózine jau ýkimet qúrylyp, ózine týn tuysymen sol jauyna, sol týnine shyn jýregimen belsendi qoldaushy bolyp shygha qoymaq pa! Maksizm-ghylymy materializm. Ol әlemde sebepsiz eshqanday saldar bolmaytyndyghyn dәleldep bolghan. Ákesiz bala tuylmaydy, ghayyptan payda bolady deytin qúrapat nanymnyng barlyghyna qarsy. Al, sizdi, shyndyqty ghayyptan izdeushi deuge dәlelim joq. Sebebi, Maujushidyng is jýzinen izde dep ýiretkendigin aityp otyrsyz. «Is jýzi», «amaliyat» degendi týsinbey otyr deuge de dәlelim joq. Sebebi, Maujushy sizge ony da «almaliyat turaly» degen ataqty shygharmasymen 37-shy jyldan bastap ýiretken. Solay emes pe? Olay bolsa osy ýsh týrli súrau tek mynaday ghana jauap tabady. Jalalargha qarsy faktterdi tyndaghynyz kelmey, jalaqorlardyng materialyna jabysa beretin sebebiniz, siz Shәkenning mәselesin anyqtau ýshin kelgen halys tergeushi emes, sol jalalardy qalyptastyrugha ghana kelgen daghuagersiz. Polkke mektep bergisi kelmey, aitysyp qalghandyghy ýshin Shәkenge siz de óshtesip qalghan jalaqor daghuagersiz. Sondyqtan sizdi zang qyzmetkeri dep tanymaymyn. Osy kórgenderimdi qosyp, joghary jaqqa aryz jazamyn!

- Maqúl, maqúl, jazynyz! -dedi sary malaqayym, saqyldap kýlip, -qayda aryzdansanyz da bәribir, Júngo gúnchandannyng zang orny tekseredi. Onynyzgha qarsy emespin. Jalghyz-aq myna eki isti eskerseniz qatelespeysiz. Birinshi, bizding sizden anyqtaghaly kelgen material, Sәrsendiki dep óshtesip, mәsele tauyp almanyz! Onyng jazghany emes! Ekinshi, tergeushide bolatyn bir pozisiyany bilmeydi ekensiz. Sondyqtan maghan kórsetken búl pozisiyanyz ýshin kópelemeymin. Týsinip qoyynyz, jauapker men qylmysker jaqta túryp sóileytin tergeushi bolmaydy. Sondyqtan men turaly siz de jaman oida bolmanyz! -dep kýlip qolyn sozghan sary malaqaydyng qolyn men de kýle aldym:

- Basqa qalys tergeushining ol tyqyryna sizding búl tyqyrynyz úqsamaydy!

- Jaraydy, búl jauaptarynyzben pikir-talaptarynyzdy basshylyqqa tolyq jetkizeyin! -dep sary malaqay hanzu tilinde resmy sóiledi de sonyn shala-sharpy jerlik tilde kýle sóilep qoshtasty. - Bizding iydeya jaqsy, hapa bolmaydy. Bәrimiz bir!

Audarushysymen birge ol jónele bergende, túra qalghan qara malaqayly qazaq tergeushi myrs-myrs kýldi.

- Ýstinen týie aidap ótseng de kýledi búl. Yza boluda da joq, pikirindi qabyldauda da joq. Óz sheshimi ózinde!... Al, aman túr, Bighash! -dep qolymdy kýrsine qysty sonan son. - Mәseleni tamasha ashtyn, yapyray, qarsy jaghyndy qylyshtay qiyp sóileytin azamat ekensin-au!... dәleldemelering men talabyndy sot komissiyasyna tolyq-aq jetkizermin. Biraq, mynau shyndap emes, kýlip jenedi bizdi. Túrsyn aghang men Shәkennen airylyp qalatyn siyaqtymyz. Eng ýlken jazany joghary jaqqa bekittirip bolghan siyaqty. Myna tekserui, júrtshylyqtyng anysyn bayqau ghana shyghar deymin. Jazamyn degen aryzyndy dәl solay jazyp, tezdetip joldaghanyng jón shyghar!

- Bekitken qay oryn eken?

- Ýrimji, Uang Jyn aghannyng núsqauy shyghar. Óte short kisi kórindi. Jazsang odan jogharyraq oryngha - eng joghary sotqa jazsang bolar ma eken, biraq, qalay da tez bolsyn!...

Aryzdy sol kýni keshte otyryp, úghynyqty tilmen aiqyn dәleldep keninen jazdym. Shәkenge tóngen jala ghana emes, «Túrsyn-Shәken shaykasy» dep atalghan zor pәleli delony tónkerip tastaytynday bolyp shyqqanyna quana jýgirip jettim audarushy dos húizuyma. Úiqysynan endi oyanghan shaqta jetippin. Qolqalauyma jaray betin jumay-aq kirisip, sәskege deyin audaryp bitirip berdi. Túrsyngha oqushy, Shәkenge dos bolghan azamattardyng ghana emes, barlyq sauatty kisilerding qoly týgel qoyyldy. Jalaly ekeuining ayauly aty kópke tanys bolghandyqtan, halyq ózdikterinen óshiretke túryp, әdeyilep kiristi qol qoygha. Eki týrli til, eki týrli jazudaghy ýlken aryzdy pochtagha kýn enkeye jetkizdim.

Shәueshekte qandyqol jauyz pomeshik sibe Pujynghua men Jәlel deytin jemenger pomeshik úighyr atyldy degen habar sýiinshi súraghanday ghana, sondaghy qantar borany kóktem jeline ailanghanday jyly leppen tarady. Ýsh aimaq tónkerisining alghashqy kezinde «Sandua atyldy sýiinshi!» degen Bighadilding ýnindey jadyranqy quanyshpen shyqty gazet habary. Olardyng ótkizgen qylmysty isterine qarap, «ótpeytin pyshaqpen bauyzdasa da raua eken!» dedim. «Bәse bostandyq dauyly osylay, jandy tebirente soghuy qajet qoy. - Soq dauyl, ýdey soq! Barlyq jemenger, kertartpa, qandyqol, qaraniyet jalaqorlardyng júlyndaryn ýze soq!»...

Sonyng erteninde Shәueshekten kelgen Ómirbek kóshede kezdesip, Túrsyn Jarqynbaevti de sol eki pomeshikpen birge baylap, kóshe aralatqanyn aitty.

- Saqshylar atylatyn eki pomeshikke óz qylmystaryn sóiletip edi, Túrsyn agha da sózi baryn, biraq, sóiley almaytyndyghyn bildirgendey, basyn shayqap-shayqap jiberdi de shalqalap kózin júmdy, qatty jýdepti!

«Nahaq óletin boldym» degeni ghoy myna isharasy! -dep aiqaylap jiberippin kóshedi.

- Aqyryn sóile!... Tilin baylap qoyghan siyaqty! -dep kýbirledi Ómirbek. - Shalqalaghany sonysyn kórsetpek bolghany dep týsindim. Áyteuir olarmen birge atylmay qaldy ghoy, qaytadan anyqtaytyn bolghan song alyp qalyp otyr ghoy!:. Biraq, Shәueshekte búlar turaly eshkim auyz ashpaytyn bolypty. Saqshynyng tegeuirini qatty siyaqty. Sen de ashyq sóilemey, «әdep saqta», shyraghym!

- Áy osy jalaqorlar jeydi-au sol beysharalardy. Aryzymyz tez jetse eken әdilet ortalyghyna!

- Yapyray әlgi sary malaqayyna aryz jazatynyndy aityp qoyghanyn-ay, pochtahanalargha telefonmen-aq teksertip, tosa salar ma eken!...

Atylushylardan qalghan ekinshi kýni Túrsyn Jarqynbaev turaly ózimizding Tarbaghatay gazetine bir maqala shyqty: «qaterli alashordashyl Mústapiyn» dep atap jariyalapty. Túrsyn aghasyn qadirleytin Tynysqan basqaryp túrghan gazet-ústazyn qadirleytin shәkirtteri redaktorlyq istep túrghan gazet múny nahaq basar ma? -degen kýmәn sap ete týsti miyma. Osy men kórgen dәuirlerde eshqanday «alashordashyldyghyn» kórmesem de, osy sezimtal qúlaghymmen eshkimnen estimesem de, solay kýdiktenip qaldym ózim. Áyteuir «Túrsyn-Shәken shaykasy» degenning joq mәsele ekendigine kózim tolyq jetetin bolghan song óz jazghan aryzymnan qorqa qoymadym. Mening aqtaytynym, sol «shayka» degeni ghana ghoy. Jiryalana qoymaghanyna qaraghanda búl jaghynan aqtaluy mýmkin siyaqty-ghoy. Al, sýiegi әldeqashan qurap qalghan alashorda tauqymeti Týkendi de әkete qoymas degen senim ýmiti jyltyray qalyp edi. Biraq, Týkendi dәl sol «әkete qoymas» dep otyrghan uaqytymda-aq qaghyp әketken siyaqty, sol maqala ony atqan oqpen qaraylas shyqqan eken. Ýkimi ne dәuir keyin jariyalanypty. Atylu jayyn jariyalanghan song ghana súrastyryp úqtyq.

Sol maqala jariyalanghan kýni qara jazumen qaralanghan alpamsaday Jarqynbaevti dәu qara aptamobilding ýstinen týregeltip baylap, aldymen kóshe aralatqan eken. «Alash orda joghalsyn», «keri tónkuerisshi, kertartpa joghalsyn» degendey realdan alys úrandardy jaudyra aidap aparyp, «Jauyrtamdaghy» zirattyqqa týsiripti. Tilindegi qúrsau alynysymen «au adamzat, men aqpyn, nahaq atylyp baramyn!...» dey bergeninde qatar atylghan bes myltyq miyn shashyp ýlgergen eken. Japa tarmaghay jýgirgen bastauysh mektep oqushylary jete sala-aq shu ete týsipti. Quaty mol bújyr-bújyr my týsken jerin týrshiktirgendey, dir qaghyp, shorshyp jýrgenin kórip shulaghan eken.

- Matematika men filologiya ghoy ol shorshyghandar! - dep Dórbiljinde estigen men jylap jiberdim. Óz kózderimen kórgen oqushylar qalay shulamasyn!

Sonyng keshinde meni Dórbiljin audandyq saqshy mekemesining sayasy bólimi shaqyrdy. Ol bólimge ýsh aimaq ýkimetining alghash qúrylghandaghy alasapyranynan keyingi shaqyrylghanym osy edi. Áyteuir kórpe-tósenishimdi súramaghanynan bayqadym, alasapyranoptar búl bólmede qazirshe joq siyaqty. Júmash degen júp-juas jalbaraqtap amandasyp otyrghyzdy da, osy ótken týsten keyin kim ýshin jylaghanymdy kýle súrady. Men onyng qaydan estigenin súramay-aq, qalaysha jylaghanymdy shertip berdim. Jýzim janbay kelistirip otyryp shertip edim. Onyng ózining jýzi janyp, tómen qarap ketti. Sayasy jala sabaz pedagoktyng miymen qosyp, onyng elu neshe jyl boyy jighan býkil matematikasy men filologiya ghylymyn shashatynyn sóilegenimde kýrenite qalyp, kýrsinip jiberdi. Biraq, tez qataydy ózi. Prinsipke óte myqty eken. Sol prinsipterimen meni de sirestirip shegelep shygharugha tyrysty: «Jarqynbaevting mәselesin bir adam emes, zang kadrlarynyng on shaqtysynan qúralghan komissiya tekserip anyqtap otyr. Olar qate jazalamaydy!» dedi ol. - Eger dúrys emes jeri bolsa da ony qatelikke partiya shygharmay túryp sen shygharsan, qatty qatelesesin. Júrtshylyqqa jaman әser beretin múnday sózdi múnan song basqa eshkimge sóileushi bolma! Basqalardy partiyamen ýkimetke qarsy qútyrtqan degen esepke tolasyng da, naqtyly keri tónkerisshi qatarynda janyshtalyp ketesin! Búl, seni jay ghana qorqytyp qoyayyn degenim emes, Bighash, shyny sol. Onday jazagha qimaytyndyghymnan eskertip otyrghanym. Múnan song jazalanushylar jaghynan auyz ashpa! Eger nahaq ekendigin tolyq bilsen, partiyanyng zang oryndaryna ghana jazyp jiber!

Osylay sóilep keldi de «basqalargha keri әser etetin múnday sózdi ekinshi ret sóilemeuge», «eger sóiley qoysam, jazalanugha razy bolatyndyghyma» til hat jazdyryp alyp qaldy. Shәueshektegi azamattardyng ýnin buyp, gazetin qúiryghynan sóiletip qoyghan qanday qúdiret ekenin osydan týsinip shyqtym. Qyldyryq joldy qúpiya bólimderding osynday jip-jinishke saqshylary shaqyryp-shaqyryp alyp, júp-juan, júp-juan qúbyjyq kórsetip shygharghan eken ghoy!...

Sholan-shoshyraq qira kezikter  qúraghan múnday qúbyjyqtar búl aimaqtaghy neler sәuleli kózdi de baqyraytyp qoyghany bayqaldy. Telbay әkimning kózi de solay bolghan siyaqty eken. «Tel aghay, endi shayka dep tapqandaryn jayqamasyn, óziniz biletin maydany dúrys, sanaly azamattarymyz edi ghoy, jerlik partkomgha aitsanyzshy!» dep ótinip edim. «Búl ólkedegi sayasy kóz de, әskery qol da bir ghana soghysker generalda túrmay ma! -dep  bas sekretardy isharalady әkim - «myna diviziyanyng sayasy bólimi bekitken iske jerlik partkom qazirshe qol súgha almaydy. Endi ózing de may ókshendi saqtaghanyng jón shyghar!»  -osy sózben kýle jónelgen әkimmen birge kýlsem de, may óksheni saqtau ghana emes, may qúiryghymdy da qysa túrugha moyyndaghanday bolyp shyqtym.

Aryzymyz ketken astanadan qamqorlyq ishara kýtip jýrgenimde, Shәueshekten bishara hat jetti bir kýni. Quat tym asyghys jazypty da, aparushy adam oqyp qoymasyn degendey saqtyqpen jelimin tyshqaqtatyp, oraghan qaghazyna qosa jabystyryp tastapty. Jaryp jiberip, «ishek-qarynyn» arshy otyryp әreng oqydym: «mektep órtemek deytin jalagha bәrimiz mataldyq. Býrsikýni Shәken de otalmaq. Joqqa moyyndap, «kenshilik mәrtebe» tappaq bolghan Ýrkinshining ózi on jylgha, Seyitpek, Abdolla, Dәuitpek múghalimder bes jylgha kesiletin bolypty. Basqamyz rejimde istemek ekenbiz. Jau óz ishimizden shyqty ghoy. Basqa eshkimge óshtik bolmasyn! Biyjinge senderding de aryz jazghandyqtaryndy estigenbiz. Odan kelgen jauapty tiri qalghanymyz ghana kórermiz. Múnday nahaqqa shydamaytyn minezinmen endi qatty kirisushi bolma, sharpuy mol órtten saqtanuyng qajet!» -dep qana jazypty.

Biyjinnen jauap kelgenshe Shәken ýstindegi ýkimdi kesheuildetuding sharasyn izdestirgim keldi. Dayyndyq iske dereu kirissem de, ertenine týs uaqytynda әreng jettim. Shәken tirshiligi ýshin tyrbanatyn uaqytymnyng bituine tórt-aq saghat qaldy degen sóz edi búl. Mekeme qyzmeti saghat beste toqtaytyn shaq edi. Alasapyran amaldy mart qansha qyrgha alaryn kim bilsin. Áyteuir sheshim aita alatyn bireuin tapsam, aitysa ketkim bar.

Aqyldy aghaylardyng eshqaysysynan jón-josyq súraugha ýlgere almay, aimaqtyq sot mekemesine tura tarttym. Ashyq avtomobili  ýstinde jenil maqtaly syryma beshpet tonazytyp kelip edi. Qatynas beketinen jayaulay jortyp, kýzetti qaqpagha jetkenimshe terden malmanday su bolyppyn. Malaqayymdy qolyma alyp, terimdi sýrte ótip bara jatqanymda aldymnan tosa qaldy kýzetshi qazaq jauynger, kimdi izdeytinimdi súrap, qaqpa syrtynan kýte túrugha búiyrdy.

Qayta shygha bergenimde qarsy aldymnan jaryq ete týsti izdegen bastyghym. Týski damyldan endi kele jatyr eken. Sol jaq betindegi kishkentay tyrtyghynan tanydym. Ayazda kiyetin aq jaghaly qara tonynan әli shygha qoymapty. Qarsy úmtyluymnan ózin izdep jýrgen bireu ekenimdi bayqap túra qaldy. Yqylasty sәlemimdi ytqytyp jiberip, qol bere sala ózimdi tanystyrdym.

- IYe, iye, estigenmin, atyng tanys. Al, bir ispen kelippe edin, shyraghym?

Býiimtayymdy asyghys búldyratyp bayanday sala aryz úsyndym. Búl da eki últ tilinde birneshe adamnyng atynan jazylyp, Shәken turaly ýkimning tym bolmaghanda bir ay keshiktiriluin súraghan aryz edi. Sot bastyghy oqyp shyghyp, irkilissiz qayyrdy jauabyn:

- Eng joghary sotqa búl aitylghanynnan basqa da birneshe aryz ketken siyaqty bolatyn. Senderdikinen búrynyraq jazylghan. Olar turaly da eshqanday núsqau kelmedi. Bәlkim, kele qoyatyn uaqyty bola qoyghan joq. Ol oryngha jetui qiynyraq shyghar deymin. Al, búl delony aqtau ýshin berilgen mýddet bitti. Sonda da... múnday talap qoydaryng qate emes. Tym bolmaghanda júrtshylyqtyng qarsy pikiri az emes ekendigin bileyik te!... Qazaqsha jazylghanyn men alyp qalayyn. Al, sen, polk shtabyna tez jetip, myna hanzusha jazylghanyn Lojyng deytin komissarynyng ózine qolma-qol tapsyr! «Lojyn» ә, úmytpa, orta boyly, orta jasty, kóse kýren!

Sot bastyghynyng qadaghalap atap, týstep tanystyruynan ba, is sonyng qolynda ekendigi týsinikti boldy. Shәkenderdi «shayka» atap alghash qolgha alushy komissar osy bolghany ghoy. Qay jerde ekenin súrap bile sala jýgirdim.

Polk shtabynyng qaqpasy tórt jauyngerding kýzetinde eken Lojynda júmysym baryn estisimen bireui kýlimsirey ymdap, bosaghadaghy habar bólimin núsqady. Habar bólimindegi kishkene ofiyseri ýlken baysaldylyqpen bajaylay qarap, tekseruge kiristi júmysymdy. Qanday júmys ekenin anyqtap aitpasyma qoyar emes. «Lojynuiyding ózi ghana estuge tiyisti zor júmys» degenime qanaghattanbay taqauyrlaydy:

- Naqtyly ne júmys ekendigin aitpasan, syrt adamdy jynuiyding aldyna jiberuge qúqymyz joq! -dep basyn bir-aq shayqady. Shәkenning atyluyn keshiktiru jóninde talappen kirmektigimdi aitsam, búl jóninde habar bólimine jynuiyding ózining qabyldamaytyn tapsyrmasy bar siyaqty sezildi.

- «Polk jynuiyinin[1] ghana estuine tiyisti qúpiya júmysty tyndaymyn dep tosyp alatyn qúqynyz da joq!» -degendi soqalap úqtyryp tigile qaradym. - Áskery adam búl tәrtipti týsinedi. Baryp ózine mәlimdeniz. Meni eger osy qazir qabyldamasa, halyqqa da, partiyagha da ýlken qiyanaty bar mәsele bolyp esepteledi!... Gomindang polky emes, halyq azattyq armiya polky halyqqa múnday birokrattyq istemenizder!

Osy sózderding ózin týsindiruime de nedәuir uaqyt ketip edi. Songhy sózdi esty sala ornynan yrshyp túrdy.

- Dúrys, osy pikirlerindi ózine mәlimdeuge bolady. Duzy bújan,[2] a, men qaytyp kelgenshe qaqpa aldynda kýte túrynyz, dýi, býdýi?[3]

Meni osy sózben qaqpa syrtyna shygharyp qoyyp, ózi aulanyng tórine qaray jóneldi. Sikonttar syrt-syrt yrshyp barady, zaulap orghyp barady. Uaqyt ótken sayyn tyqyrshyp, ketken jaghyna telmirdim de qaldym. Kózim syrtyna teuip shyghyp bara jatqandayma, iyә, ishine qaray oiylyp týsip bara jatqanday ma, tamyrlary sozylyp, orny ashy berdi. Qabarshym ne dәuir keshikti. Saghat tórtti basty. Eki ayaghym toqtamay typyrlap, tyqyrshy týstim. Jerdi neshe jýz ret tarpyghanymdy bilmeymin. Aylanyp ketken mýiisinen jarq etip shygha kelgeninde ishke qaray yrshyp berip edim.

- Jynuy joq, taba almadym! -dep dauystady habarshy. - Mashinamen shyghyp ketken deydi, amal joq!

«Amal joq» degeni «artyna qayt» degeni eken, qolyn siltep qaldy sonynan. Saghatyma taghy bir qarap jiberdim de onysyna kóne qoymay, habar bólimine ere kirdim.

- Tabylmayyn degen song tabylmaydy ghoy! -dep kýrsinip jiberippin. Janqaltamnan aryzdy alyp, aq qaghazgha oradym da jelim súradym. Asyghysta Quatsha men de jelimdi tyshqaqtatyp jiberippin. Búl da «myqty» japsyryldy bilem, dәl sol bishara hat siyaqty qúrysyp, qotyr-qotyr boldy da qaldy. - Mynany Lojynuiyding dәl óz qolyna dereu tiygiziniz! -dep týiile ótinip úsyndym ózine. - Búl, keyin súrauy bar, óte qajetti hújat. Tanertender súrastyrghanymda sol kisining óz qolyna tiymegen bolsa, sizding óziniz jauapker bolatyn dokument. «Halyq ýshin qyzmet istelik!».

Maujushidyng búl sózin ol da itaghatpen qaytalap aitty da aryzymdy qos qoldap tapsyryp aldy. Erteng saghat onnan song kereksiz bolyp qalatyn beyshara aryzdy osylay jolday saludan basqa laj bar ma!

Sәlmireyip Tynysqannyng ýiine qaray bettedim. Baq-yt bókteri men Barlyqtyng teng aralyghynan kýn de sәlmireyip batyp barady. Jer betinen kónili qalghanday jylusyz jyltyraghan «kózi» óshkindep kómeskilenip baryp «júmyldy» -batyp tyndy. IYe, esil Shәkenning aqyrghy kýni batty! Jalyndy әnshi, jas jan, jala týgil jay jalghangha qas jan, sol jalghan-jaladan mert boldy! Ertengi jarqyrap shyqqan kýn, onyng mýlde óship, ólgen kýni eseptelmek. Ertengi kýn qansha jarqyrasa da onyng óshken kózin qayta núrlandyra almaq emes! «Aq eken, qylmystan pәk eken!» dep shapaghat núryna qansha bólese de, abúlhayat suyna qansha malsa da qayta tirilmek emes! Kórge qolqa jýrmeydi. Óitkeni ol sheksiz tas bauyr, mәngi qaranghy, qoyynyna kirdi ketti. Mәngilikke bitti!

Tynysqannyng ýiine osy zildey auyr kýimen, auyrlay kirip edim. Auyz bólmeden әieli amandasyp tór ýidi núsqady. Jabuly esigin ashyp qalghanymda eng týpki kishkene bólmesinen skripkanyng nәzik múnly ýni estildi. Ýzile talmausyrap óship baryp, qayta kóterile bozqdaghanda erip kele jatqan jengeydi qaytaryp, sol ashqan esigimning bosaghasyndaghy bir oryndyqqa otyra qaldym. Skripka ýni qayta bayaulay tolqyp baryp, qayta órledi. Búl órleui bozdau emes, ashynyshty, asa kýiinishti múnnyng yshqyna órleui. Endi úqtym, Shәken ghana oryndap jýretin sol ataqty zardyng әni eken. Tynysqan sony skripkada kenite әrlep, semponiyagha ainaldyryp otyrghan siyaqty. Key jerlerin qaytalap, tolyqtyra týsedi. Sony endi Shәkenning ózin joqtaytyn kýy dastan etip shygharmaqtay, zor daryn bayqatty. Tynysqan qaytalap ekinshi ret oryndap bola bergende, әieli men otyrghan esikten dabystap shaqyrdy ony. Shygha kelip jalt qarap menimen amandasqan Tynysqan, Shәueshekke ne júmyspen kelgen jayymdy qosa súrady. Shәken ýstindegi ýkimning keshiktiriluin talap ete kelip, óz sotymyzdy tapsam da, Lojyndy taba almaghanymdy aityp kýrsindim.

- IYe, Shәken jóninde izdegenge ol jynuy tabylmaydy! -dep ol da kýrsinip baryp, stol janyndaghy oryndyqqa otyra ketti. - Tabylsa da bәri-bir, onyng delosyna qatysym joq, men sot emespin dey salady. Ony qoy endi!...

Búl taqyrypta sóileudi osy sózimen dogharghan Tynysqan basqa taqyryptarda da sóilesip jaryta almady. Mening de pәlendey jarytayyn dep otyrghan niyetim joq siyaqty. Qysqa-qysqa súrau-jauaptar men basymyz tómen tarta berdi. Erining jayyn qabaghynan tanyp, ynghayyna baghyp әrekettenetin sarang sózdi әieli búl búiyghy jayymyzdy ózgertkisi kelgendey, shәy ýstine júmyrtqa quyryp әkeldi de shkabynan eki bokalymen bir bótelke әkelip, aldymyzgha qoyyp shyqty. Ony da ýnsiz qabyldap, bir-bir ret alysyp qoya saldyq. Ýnsiz týregelip, baryp týp ýiden skripkasyn әkeldi.

- Sen tyndap kórshi, týsinilerme eken! -dep kýbirley saldy da, men kelgende órnektep otyrghan kýiin orynday jóneldi. Shyqshyty býlkildep, aq jýzi kýp-kýreng qan renine ainaldy. Qas-qabaghy kýiding nәzik yrghaghymen birge dirildep, san týrli qúbylady. Kýy jarqyrap túrghan kýn astynda qúrdym shynyraugha tastalghan bir kesek gauhardyng jarq etip, jalt berip qúldyray jónelgenindey eles berdi bir shaqta. Sonan song әr qyrynan әrtýrli núr atyp jalyndap bardy da, óshkindep jyltylgha ainaldy. Jylt-jylt, jylt qaghyp baryp, týnek terenge batqanday ghayyp boldy. Esten tandyrghanday menireu múnmen sozylyp, ýzilip-ýzilip baryp shógip tyndy. Kýiding ózi de solay ghayyp bolghanday sezlidi maghan.

- Ne boldy senderge! -dep qalghan tatar jengening ýnimen «oyandym». Ústaz da men de kóz jasyn ýnsiz parlatyp otyr ekenbiz. Tynysqan tiyla qoyyp kýlimsiredi.

- «Qatyn ashulansa qazan qaynatady», bar oshaghyna! -dedi әieline. - Qalay týsindin? -dedi sonan song maghan qarap. Qolyn jauapsyz alyp, qúttyqtaghan shyray bildirdim.

- Shәken oryndap, jýrgen bir әnning әueni arqyly sonyng óz dauysymen óz tragediyasyn dәl beyneleytin kýi-dastan jasapsyz! -dep sýiine qaradym ústazgha. - Jarqyrap shyqqan kýn núry astynda, qaydan kelgeni belgisiz jauyz qoldan shynyraugha laqtyrylghan bir kesek gauhar, sol terenning kórdey týnek týbine jetkenshe kórindi kózime!

- Onyng ómirin úzarta almaytyn bolghan song eng sheber oryndaghan әnin úzartqanym ghoy! -dep kýrsindi Tynysqan. - IYe, óz dauysymen óz tragediyasyn kórsetpek bolghanym ras edi. Sol týsinikti bolsa jaraghany! Biraq tereng sugha batqan gauhargha úqsatyp suretteu jónin oilamappyn. Al, mendegi qimastyq sezim matipteri muzykadan solay bayqalsa ghajap emes, ony әli de jetildiruim qajet eken, jaqsy aittyn!

Túrsyn Jarqynbaev turaly әlgi bir jalaqor maqalany gazetke ne sebeppen bastyrghandyghyn súraudyng orayy endi kelgendey boldy. «Onyng alashordashyl emes ekendigin óziniz de aityp jýrushi ediniz ghoy» degen sózdi qosyp súradym.

- Últtyq mektepter ara jarys-bәsekelerde Jarqynbaevpen týrtisip qalyp jýretin tegi basqa kýnshil-tar últyshldar bar edi, oghan «alashordany» solar tanyp, maqalany solar jazghan eken. «Bas qylmyskerge sonday ýlken negiz tappasa, atylu sharty tolmay túrghan siyaqty. Komissar ol maqalany gazetke Túrsynnyng atylatyn kýnine dәldep, partkom arqyly ótkizdi. Ony baspasaq redaktorlarymyzgha da sol «alashordashyldyqtan» sybagha beretin synay bayqatty!...

Sonyng ertenine tanerteng Tynysqan mening jýzime qaray berip kýbirledi.

- Sen býgingi ýkim oryndalatyn maydangha barmay-aq qoy!

- Ne sebepti?

- Óning búzylyp otyr, bir shataq tauyp alarsyn. Býgin barlap-baqylaushylar kóbirek shyghuy mýmkin. Ol ýkimge qarsy pighyldardy izder. Al, sen onday súq kózge shalyqpaghan jaghdayda da búl, nahaq óltiru ghoy, iydeyana daq týsui mýmkin. Barmay-aq, kórmey-aq qoyalyq onyng ólimin!... Búl arqyly partiyanyng býkil әdiletti-zandy isine, kommunistik qimylgha kir keltirushi bolma! Sebebi, búl býkil partiyanyng isi emes. Aram tyrnaghyn ishine býkken bir-ekeuding ghana isi!...

- Ony bilem, aghay, tolyq bilem. Marksizm-Leninizmge býtindey jat is búl. Partiya múny erten-aq teriske shygharady!.. Bashekeng uәliylik atymen birdeme aita almady ma búl ýkim jóninde?

- Ol kisining uәliyligi birlik sap qyzmet retinde ghana paydalanylatyn bolyp jýr. Chaushan soghysyna aeroplany úshqan son, ózi kóbirek «demalatyn» boldy. Qazir Shaghantoghaydaghy óz auylynda. Jiyngha shaqyrylsa ghana keledi...

Tanertengilik shәidi ishken song Dórbiljinge tura qaytatyn kórinispen qosh aitysyp shyqtym da, júrt aghylyp jatqan zirattyqqa búryla jóneldim. Eshkimge «kórinbeu» ýshin eshkimge qaramay, ketip bara jatqan kóktayghaq kiyimdi kadrlar da men siyaqty syryma saryly sypayylar da barshylyq. Olar siyaqty túqyrmay-aq tikireyip ótsem de men tanityn eshkim kórinbedi. Saqshy qorghap túrghan jaza alanyna jettim de, jay halyqtyng arasyna sinip túra qaldym.

Qaladan órge qaray yshqyna zyrlap qara mashina shygha keldi bir shaqta. Ýstinde qoly artyna qayrylyp baylanghan jalanbas Shәken, tórt-bes saqshynyng aldynda tip-tik qarap keledi. Keudesine japsyrylghan «naqtyly keri tónkerisshi element» degen qara jazudy júrtshylyqqa aiqyndap kórsetip, myna jalagha qarandar degen ray bar. Jinalghan halyqty týgeli sholyp, әldekimdi izdep kele jatqan siyaqty, «kelinshegi men kishkene qyzyn aqyrghy ret bir kórgisi keletin shyghar, qaytsyn beybaq!» dep qaldy bir kempir. "Olardy búl jerge keltirmeuge búiyrypty!" dep jaulyghymen betin basty bireui. Basqa әielder de ýnsiz jylaugha kiristi.

Avtomobili toqtasymen tәrtip boyynsha laqtyryp tastamaqshy bolghan saqshylardy iyghymen qaghyp-qaghyp jiberdi Shәken. Kisenin shaldyr etkizdi de ózi yrshyp, tik týsti jerge. Shaldyrlatyp jedel basyp baryp túra qaldy. Jan-jaghyna taghy jaltaqtap, qimastaryn asygha izdedi. Kýrs etip bir-aq atyldy bes myltyq. Shәken shalqalay tәltirektep baryp, qyrynan qúlap týsti. Shyryldaghan әlsiz qos dauys estildi osy shaqta. Shәkenning ayaghy eki sermelip qalyp tyndy.

Bir top er-әielding qorshauynda qúshaghyndaghy balasymen shyrqyraghan jas әiel, yrshyp kelip, qangha malshynyp jatqan óli deneni bassaldy. Kóz jasym parlay jóneldi. Kilt búrylyp, ózim de jónelip berippin.

Qaharly tergeushim, atylghanda da qylmystary shashylyp әshkerelengen jayyl keri tónkeris shaykashylaryna aqtaushy, saqtaushy bolghanymdy, amalym mýlde qúryghanda enirep joqtaushy bolghanymdy da endi bildiniz.  Men kim ekenmin y..ym! Osy qylmysym býkil ómirinizge azyq bolar-aq. Múnshalyq mol yryzyqty sizderge menen basqa qay keri tónkerisshi tauyp beripti! «Ystyq kampitpen» endi meni de syilamasanyz, altyn tarazylarynyzgha mýlde qayshy kelmey me!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

[1] Jynuy (qytaysha) - komissar, sayasy jetekshi.

[2] Renjimeniz.

[3] Bolama, bolmay ma.