Olar júmys berushining jalaqyny keshiktirip jatqanyna shaghymdandy. Odan bólek, zeynetaqy jarnasynyng da uaqytynda týspey otyrghanyn aitty.
"Aylyq keshigip jatyr. Zeynetaqy jarnasynyng týspegenine alty ay boldy. Osy mәselelerdi kóterip jinalyp otyrmyz. Aylyqtan 22 payyz ústalyp jatyr. Biraq olardyng eshqaysysy týspegen. Auruhanagha barsaq, qabyldamaydy" dedi Janarbek Marat esimdi júmysshy.
Narazylardyng sózine qaraghanda, әdette olargha jalaqy әr aidyng onynda týsui tiyis. Biraq ótken aida 10-15 kýnge keshigip berilgen. "Búl jaghday osy aida da qaytalanayyn dep otyr" deydi olar.
"Sonyng saldarynan nesie ótey almay otyrmyz. Bәrimizding nesiyemiz bar. Bala-shaghamyz bar. Pәteraqy tóleu kerek. Alystan kelip istep jatyrmyz. Qys bolsa, taqalyp túr. Qayda barasyn?" deydi júmysshylardyng biri.
Júmysshylar ailyq mәselesi býgin birinshi kóterilip túrmaghanyn, búghan deyin de osynday mәsele tuyndaghanyn aitady. Narazylyq kezinde key júmysshylar "Eng jogharghy qabatta truba kesemiz, arnayy kiyim berilmeydi, suyq ótip jatyr" dep shaghymdandy.
Sәlden song oqigha ornyna WMG ókili kelip, ailyqtyng júmagha deyin týsetinin aitty. Al zeynetaqy jarnasy jóninde súraghan kezde "bәri týsip jatyr, jekelegen mәsele boluy mýmkin" dedi.
Oqigha ornyna qalalyq enbek inspektory Maqsat Dýisenov te keldi. Ol júmysshylargha mәselelerin hatqa týsirip, ótkizu qajettigin aitty.
"Jana kensege kirip, bildim. Sizderge qyrkýiek aiynyng jalaqysyn keshiktirip jatyr. Ol әriyne zansyz. Sol sebepti osy mәseleni sheshu ýshin, búl kompaniyagha qanday da bir shara qoldanu ýshin sizderden ótinish kerek. Qazir bir bet qaghaz alyp, aryz-ótinishterinizdi jazularynyz kerek. Mәselerdi sanamalap kórsetinizder. Aty-jónderinizdi jazyp, qoldy qoyyp ótkizinizder. Kórsetilgen familiyalar boyynsha shara qabyldaymyz. Qazir múnda qúr bosqa túrmanyzdar, júmysqa oralynyzdar" dedi.
Narazylardyng aituynsha, kompaniyada shamamen 200-ge tarta júmysshy bar. Biraq olardyng kóbi "qoryqqandyqtan, júmystan shyghyp qalamyn ba dep seskengendikten" sharagha kelmegen. Kompaniya ókilderining "jalaqy júmagha deyin beriledi" degen uәdesin estigen key narazylar tarap jatty.
2009 jyly preziydent Núrsúltan Nazarbaev qatysuymen qúrylysy bastalghan, Ortalyq Aziyadaghy "eng biyik ghimarat bolady" delingen keshen alghash ret daugha iligip otyrghan joq. Biyl mausymda "Qazaqstan qúrylys tehno" jәne "Qazinjiniring" kompaniyalarynyng júmysshylary jalaqynyng keshiktiriluine narazylyq bildirgen. Byltyr keshendi salyp jatqan qúrylysshylar jalaqy ósirudi jәne enbek jaghdayyn jaqsartudy talap etip, narazylyqqa shyqqan.
2017 jyly qyrkýiekte "Abu-Daby Plazada" jergilikti jәne sheteldik júmysshylar tóbelesken. Qazaqstan biyligi tóbelesti "túrmystyq janjal" dep, eki adamnyng jaraqattanghanyn habarlaghan.
Abai.kz
