Sәken Aldashbaev. Án men sóz sandalyp, sayqymazaqqa ainalyp barady
Býginde «shóp te әn, shóngede әn» demekshi әnderimizding mәni de, sәni de qúldyrau shegine kelip jetip otyr. Muzyka salasynda jýrgen birqatar túlghalar qazirgi shyghyp jatqan әnderdi synaghanda jerden alyp, jerge salyp jatady. Nashar qúrastyrylghan degeni bylay túrsyn sauatsyz, syrttan úrlaghan dep jazghyryp jatady. Biraq qoghamymyz menireu me, kereng be oghan selt eter emes. Mýmkin ony ózekti mәsele emes ghoy der. Al әnderimizge jazylghan sózder she? Úiqas qualap, ne bolsa sony aityp, eng ayaghy qyzdarymyzdy qorlaugha deyin jetti. «Tyndarmanda talgham bolmasa, aitarmanda ar qalmaydy» demekshi sol әnderdi sol qarakóz qyzdarymyz qúmarlana tyndap, mәz bolyp, ony aitqan adamdy da, jazghan adamdy da kógine kóterip qúrmettep jýr.
Mәselen «Jigitter» toby men Roza Álqojanyng oryndauyndaghy әnde olar «Sensem be eken-ay, kónsem be eken-ay, qúshaghyna ensem be eken-ay» dep soghady. Sonda búnysy ne? Kәdimgi ýiinizdegi qarakóz qaryndasynyz bireuge sensem be eken, qúshaghyna ensem be eken, búl jigit taghy aldap ketpey me, әy aldap ketse odan da qala salarmyn degen oidy aityp otyr emes pe? Búl әndi aitqyzugha, tyndatugha, jalpy jaryqqa shygharugha nege jol berildi. Aghalyq, әkelik namys qayda? Qaryndasyn, ne qyzyng sóitip jýrgenin qalaysyng ba?
Býginde «shóp te әn, shóngede әn» demekshi әnderimizding mәni de, sәni de qúldyrau shegine kelip jetip otyr. Muzyka salasynda jýrgen birqatar túlghalar qazirgi shyghyp jatqan әnderdi synaghanda jerden alyp, jerge salyp jatady. Nashar qúrastyrylghan degeni bylay túrsyn sauatsyz, syrttan úrlaghan dep jazghyryp jatady. Biraq qoghamymyz menireu me, kereng be oghan selt eter emes. Mýmkin ony ózekti mәsele emes ghoy der. Al әnderimizge jazylghan sózder she? Úiqas qualap, ne bolsa sony aityp, eng ayaghy qyzdarymyzdy qorlaugha deyin jetti. «Tyndarmanda talgham bolmasa, aitarmanda ar qalmaydy» demekshi sol әnderdi sol qarakóz qyzdarymyz qúmarlana tyndap, mәz bolyp, ony aitqan adamdy da, jazghan adamdy da kógine kóterip qúrmettep jýr.
Mәselen «Jigitter» toby men Roza Álqojanyng oryndauyndaghy әnde olar «Sensem be eken-ay, kónsem be eken-ay, qúshaghyna ensem be eken-ay» dep soghady. Sonda búnysy ne? Kәdimgi ýiinizdegi qarakóz qaryndasynyz bireuge sensem be eken, qúshaghyna ensem be eken, búl jigit taghy aldap ketpey me, әy aldap ketse odan da qala salarmyn degen oidy aityp otyr emes pe? Búl әndi aitqyzugha, tyndatugha, jalpy jaryqqa shygharugha nege jol berildi. Aghalyq, әkelik namys qayda? Qaryndasyn, ne qyzyng sóitip jýrgenin qalaysyng ba?
Erkin Núrjannyng oryndauyndaghy «Aynalayyn sen maghan únap qaldyn, dep keletin әnde «Seni kórip ornymnan qúlap qaldym» dep sandalyp ketedi. Búl qanday aqymaqtyng sózi. Adam attan, taqtan, jogharydan qúlap qaluy mýmkin. Alayda men qazaq sózinen ornymnan qúlap qaldym degendi estigen joqpyn.
Sol siyaqty Sәken Mayghaziyev degen әnshimiz ben «Aray» tobynyng aiqaylap, shynghyryp aitatyn «Sen» degen әninde «Jarqyrap, jaryq sәuleng shaqyrat, jet, jet» dep kókiydi qyz balagha. Qaraqtarym-au qyzdy jigit emes, jigitti izdep qyz jýgiretin bolghan ba? Auylynda túryp qyzgha «jet» dese sorly bishara qyzdar jetip bara ma sonda. Álde әnshilerding qaryndastary sonday arsyz ba? Keshe qoghamdyq kólikte kele jatyp «Aynalayyn eneden baja ýshin qyz tughan» - dep dalbasalanghan bir әndi tyndadym. Qaraqtarym-au qarakóz qyzdarymyzdyng namysy bylay túrsyn endi qyzdyng anasyn qorlay bastaghandaryng qalay? Sening anana bireu solay aityp jatsa jaqsy ma?
Syrym Isabekov degen bireu men Qayrat Núrtas degen sóz úqpas «Men seni sýiedi ekenmin» әninde «men seni sýiedi ekenmin baqyttyng qúly bolyp» degen sózinde ol qanday baqyttyng qúly bolyp jýr. Eger baqyt oghan jaqyndasa sýigeni qolyna qonbay ma? Jalpy men búryn sezimning qúly bolghandy estidim, biraq baqyttyng qúly bolghandy estimeppin. Búl olardyng ne teneui? Sózdi týsinbeytinder nege әnge óleng jazady osy?
Asan Perdeshovtyng bir qúday atqan әninde (solay demeske laj joq) «Ashulanyp úryssang da túrady ol kýlip. Apa, onyng shashtary qap-qara úzyn, tamaghyna dәm kirgizip salady túzy. Apa onyng pisirgen nany da júmsaq»dep qaymaq sózding qasiyetin qashyryp, әjuә surettep zybqyrtady. Sodan keledi de «qonaq kelse sony júmsaysyn, onyng minezi jaqsy» dep surettegen bolady. Búl ne degen mahabbat, ne degen sóz. Auzyndaghy sóz týzelmey, is týzelmes degen әnderimizding sózi ne bolyp barady? Ony úiyp tyndaytyn jastardyng da aqyl-es, ar namysy qalmaghan ba? Olardy qoyshy әi, deytin aja qayda?
«Qara sózdi basymyzdan asyrmaghan halyqpyz» dep maqtanamyz. Al әnderimiz basymyzdan aspmaq týgili qyzymyzdy betimizge salyq etip, jer qylyp barady. Sondyqtan múny mәdeniyet ministirinen bastap qolgha alyp, әndi búrynghyday arnayy saraptamadan ótkizip baryp halyqqa joldau kerek shyghar. Bolmasa bo.. sózge ýiir bolyp, qyzdarymyzdyng namysyn taptay beremiz.
«Abay-aqparat»