Resey premieri Dmitriy Medvedev Sankt-Peterborda ótken biznes-forumda 2015 jyldyng qantarynan bastap qúrylatyn Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda ortaq valuta engizu jóninde úsynys jasaghan bolatyn. Ol Kedendik ýshtik odaqqa engen memleketterding premierleri aldynda: «Euraziyalyq Odaq mýshe elderine ortaq valuta kerek, qazir engizuge bolmasa da, búl turaly oilanyp, belsendi týrde kirise bastau kerek», - degeni sol-aq edi, Medvedevting búl mәlimdemesin Resey Federasiya kenesining jetekshisi Valentina Matviyenko da ilip әketip, «Resey, Belarusi jәne Qazaqstan arasyndaghy Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng ortaq valutasy reseylik rubli boluy kerek. Sebebi rubli dýniyejýzilik dengeyde moyyndalghan. Ortaq valutadan bólek, ortaq til, ortaq shekara da kerek» dep aidy aspangha bir-aq shyghardy.
Tipti Valentina Matviyenko bolashaqta ortalyq bank, ortaq qarjylyq qyzmetter boluy kerektigin aita kele: «Eger biz tolyqqandy, integrasiyalyq úiym qúratyn bolsaq, onda ol tolyqqandy jan-jaqty júmys isteui qajet. Búl jerde basshylardyng sayasy erik-jigeri myqty bolsa, birte-birte ortalyq bankter, qarjylyq qyzmetter qúrylady», - deydi. Bir qaraghanda, Resey preziydenti Putinning búl mәlimdemeni Medvedevting auzyna salyp, ony Matviyenkonyng qaghyp alyp, qolday ketui beker emes. Yaghny búl aldyn-ala kelisilip, pishilgen mәlimdeme ekeni anyq.

Resey premieri Dmitriy Medvedev Sankt-Peterborda ótken biznes-forumda 2015 jyldyng qantarynan bastap qúrylatyn Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda ortaq valuta engizu jóninde úsynys jasaghan bolatyn. Ol Kedendik ýshtik odaqqa engen memleketterding premierleri aldynda: «Euraziyalyq Odaq mýshe elderine ortaq valuta kerek, qazir engizuge bolmasa da, búl turaly oilanyp, belsendi týrde kirise bastau kerek», - degeni sol-aq edi, Medvedevting búl mәlimdemesin Resey Federasiya kenesining jetekshisi Valentina Matviyenko da ilip әketip, «Resey, Belarusi jәne Qazaqstan arasyndaghy Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng ortaq valutasy reseylik rubli boluy kerek. Sebebi rubli dýniyejýzilik dengeyde moyyndalghan. Ortaq valutadan bólek, ortaq til, ortaq shekara da kerek» dep aidy aspangha bir-aq shyghardy.
Tipti Valentina Matviyenko bolashaqta ortalyq bank, ortaq qarjylyq qyzmetter boluy kerektigin aita kele: «Eger biz tolyqqandy, integrasiyalyq úiym qúratyn bolsaq, onda ol tolyqqandy jan-jaqty júmys isteui qajet. Búl jerde basshylardyng sayasy erik-jigeri myqty bolsa, birte-birte ortalyq bankter, qarjylyq qyzmetter qúrylady», - deydi. Bir qaraghanda, Resey preziydenti Putinning búl mәlimdemeni Medvedevting auzyna salyp, ony Matviyenkonyng qaghyp alyp, qolday ketui beker emes. Yaghny búl aldyn-ala kelisilip, pishilgen mәlimdeme ekeni anyq.
Soraqysy sol, dәl osy sayasatty jaqtay­tyn­dar elimizding ishinen de tabyla ketti. Búghan deyin ózin preziydenttik taqtan kórudi armandap, týptin-týbinde Parlament deputaty atanghan Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasy fraksiyasynyng mýshesi Jambyl Ahmetbekov beldi basylymgha bergen pikirinde ortaq valutanyng qajettigin aityp, «Ortaq til - orys tili bolsa, qúba-qúp» degendi jetkizipti. «Bizding memlekette resmy til - orys tili. Eger basqa da memleketterde halyq qay tilde kóbirek sóilese, ortaq til orys tili bolsa da, eshtene etpeydi. Óitkeni bizde ortaq til, resmy til - orys tili. Basqa memleketter de orys tilin resmy til retinde qabyldasa, búl imperiyanyng kórinisi bolyp sanalmaydy. Búl qayta ortaq mәselelerimizdi sheshuge, qarym-qatynasymyzdy nyghaytugha kóp әser etedi. Eger ortaq til retinde qazaq nemese belarusi tilin alayyq desek, bәri japatarmaghay olardy ýirene bastauy degen mәsele emes qoy?! Ózimizde dayyn túrghan jaghdaydy qúrtpay, soghan aqyryndap, jaylap, bappen kelip, qoldansa, algha jyljuy tiyis. Jeke jýrsek, daghdarys jep qoiyy mýmkin, al ózara baylanysty búzu qiyn bolmaq», - dep salypty.
Biz búdan song Mәjilis deputaty Jambyl Ahmetbekovpen tildesip, «Múnynyz qalay?» degen saual qoyghan edik. Sondaghy bildirgen pikiri tómendegidey órbidi.
- Euraziyalyq odaq qúrylsa, ortaq til orys tili boluy әbden mýmkin. «Qazaq tili» dep qansha jerden aitsaq ta, ony damytugha ýlesindi qospaghan son, basqany jazghyryp dalbasalau «lje-patriottardan» ghana shyghady. Múny múrnynyng astyndaghydan basqany kórmeytinder, ómirding qayda ketip bara jatqanyn saralamaytyndar týsinbeydi de. Olar «til» dep dalbasalaghannan basqa eshtene istey almaytyndar jәne attaryn jasyryp qana sóileytinder. Al qazir últaralyq til - orys tili bolyp túr emes pe? Aty ózgergenmen zaty ózgergen joq. Búl jerde qazaq tilin múqatayyn degen oiym joq. Tipti, «qazaq tilin qalay damytu kerektigi» jayynda maqalam da bar. Euraziyalyq odaqta ortaq til - qazaq tili nemese belarusi, qyrghyz, ózbek tili bola alady degenge kim senedi? Kózdi ashyp qarau kerek qoy. Tipti aghylshyn, fransuz, nemis tili de bola almaydy. Reseyding orysymen, belarusymen qazaqsha sóilesken bir adamdy da kórgen emespin. Óz elimizde qazaq tilin týpkilikti damytuymyz kerek, ol sózsiz. Baybalam salmay, sózden iske kóshu kerek. «Al basqa últtardyng Otandary basqa. Eger olar qazaqsha bilmese, eline ketsin» degen pikirlermen kelispeymin.
Sonday-aq, mәjilis deputaty: «Euraziyalyq Odaq kenistiktiginde qyzmet etu - óte dúrys sharua. Resey, Belarusi, Qazaqstannyng búrynnan kele jatqan ekonomikalyq qana emes, әleumettik tyghyz baylanysy, dostastyghy bar. Odaqqa qosylghysy keletin Qyrghyzstan, kórshi Ózbekstanmen de ekonomikalyq baylanysymyz búrynnan myghym bolghan. Sondyqtan birden osy baylanystardy ýzip jiberip, jahandanu kezinde jalghyz ómir sýru qiyn. Ekonomikalyq, integrasiyalyq proses­ter jýrmey, halyqtyng әl-auqatyn da kótere almaymyz. Tәuelsizdigimizdi saqtay otyryp, óz mýddemizdi qorghap, basqa eldermen kelisim-shart jasasyp, ortaq sheshimge keluge tiyispiz. Al Euraziyalyq odaq qúrghannan keyin shekaramyz ashyq, vizasyz kirip shyghyp jýrsek, onda nege ortaq valuta qoldanbasqa?! Sonda bir elden ekinshisine kirer kezde valuta aiyrbastap әurege týspeymiz. Biraq ortaq valuta reseylik rubli, qazaqstandyq tenge, belarusi aqshasy emes, osy yntymaqtastyq ishinde jýretin ortaq valuta boluy tiyis. Al shekaralar ashyq bolghanymen, ony alyp tastau kerek degen pikirmen kelispeymin. Ár memleketting shekarasy eshqashan búzylmau kerek», - deydi.
Ne desek te, Medvedev pen Matviyenkonyng úsy­nysyn qoldaghan bir qazaq, ol - Jambyl Ahmetbekov boldy. Bәlkim, onyng da auzyna búl pikirdi shaynap salyp otyrghandar bar shyghar, kim bilsin? Búghan deyin Kedendik odaq memleketterine ortaq valuta engizu kerektigi turaly talay ret aitylyp jýrse de, ortaq tilding qajettigi turaly emis-emis ghana estiletin. Al osy joly Resey Federasiya kenesining jetekshisi Valentina Matviyenkonyng ortaq valutadan bólek, «ortaq til, ortaq shekara da kerek» degen pikirining ýstinen dóp týsip, «últaralyq til - orys tili» bolsyn degen Ahmetbekovting kózdegeni ne?

Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti