Óner sayasatqa tәueldi emes. Búlay bolmasa, onyng shynayylyghyna, tazalyghyna kýmәn bar. Óner sayasattan tәuelsiz bolghandyqtan da, jaltaq bolmauy kerek. Óitkeni óner - myng kýndik, al sayasat - bir kýndik.
Al jer basyp jýrgen әr pendening ishki esebi, óz sayasaty bolatyny anyq.
Iran-Ghayyptyng «Men ishpegen u bar ma?» spektaklin kórgennen song kórermen ekiúshty sezimde qalary sózsiz. Bir jaghynan alghanda, piesa Abay, Qúnanbay, Últ bolashaghy syndy qazaqqa qasterli úghymdardy qozghaytyn siyaqty, ekinshi jaghynan alghanda, osynau qasterli úghymdardyng bәri bir qoyylym boyynda sapyrylysyp, shatasyp, týp maghynasynan ajyrap qalghanday.
Basynan bastayyq. Abaydyng só­zin taqyrypqa shygharghan qoyy­lym­da Abay beynesi joq. Áriyne, Abay (rólin somdaghan B.Aytjanov) atty keyipker bar, biraq ol qazaqtyng ataqty, arqaly aqyny, óz zamanynyng saliqaly, salmaqty qayratkeri emes, ishindegi jalyn oty әli basylmaghan, sózi oiynyng aldynda jýrgen, til men jaqqa sýiengen adam. Elining tóbe bii bolghan, últ sózin ústaghan Abaydyng sahnalyq beynesin kóre almay, púshayman bolghanymyz sonshalyq, eki aktyly piesanyng sonyna qaray ensemiz týsti. Onyng ornyna eki akty boyyna sahnanyng ana basy men myna basyna zyr jý­girip jýrgen, qolyndaghy qam­shy­syn, qamshysy joq bolsa, eki qo­lyn sermegen, birese ashugha, bi­re­se saryuayymgha boy aldyrghan kә­diulgi kópting biri jýrdi Abay ata­nyp.
­Qúnanbay men Abay arasyndaghy әke men bala teke-tiresining ózi býgingi zamanghy shala sauatty, teris tәrbiyeli tilazar úl men ataq-danqty últ pen úrpaq mýddesinen joghary qoyghan ýstem minez әke arasyndaghy bitpes dau týrinde ghana kórsetilgeni qynjyltty.
Sol qoyylymdaghy Qúnanbay­dyng (rólin somdaghan O.Kenebay) aty Qúnanbay bolmasa, zaty basqa kórindi. Dini - búrys, sózi - qiys, peyili - tar keyipker shyqty sahnagha. Dinining búrys bolatyny - Qúran oqyp otyryp, ózi ýi-ishi sharuasynyng qamyn súrap qoyghany, alayda ýstine kisi kirip kelgende, alansyz Qúranyn oqyp otyr­ghanday kýy tanytyp, kópke deyin kelgen adamnyng sәlemin almay qoyy.
Sózi qiys bolatyny - ózine kóp­shik qoyghan Orazbay men Kýn­tu­dyng jaramsaq jyltyr sózderin úiyp tyndap, basqa sózdi qúlaqqa ilmey­tindiginde.
Peyili tar bolatyny - Abaygha qarata aitylghan «el degening myna Oraz­bay men Kýntu! Ne elmen bola­syn, ne elden ketesin!» degen sóz­derinen bayqasa kerek.
Eng soraqysy, Iran-Ghay­yp Qú­nan­baydy - Qúdaygha ainal­dyr­ghy­sy keledi. «Qúnanbay Qúday emes dep kim aitty?!» degen sózdi Orazbay men Kýntudyng auzyna salghan avtor osy replikamen-aq qazaq әdebiyetindegi Qúnanbay qajy beynesin qaralady. Odan da soraqysy, Qúnanbay qajy búl qoyylymda ózin Qúdaygha tenegenderge «Tәit!» demeydi, kerisinshe, aita týssin degendey, ýnsiz qúptap, ymmen jaqtaydy.
Sonda avtor Qúnanbaydy Qúdaygha teneu arqyly neni kózdep otyr? Onsyz da imansyzdyqtyng týr-týri qoghamdy ishten iritken zamanda Iran-Ghayyp oghan taghy bir dertti qoldan nege júqtyrmaq? Álde «kedey bay bolsam, bay Qúday bolsam» deydi degen sózdi menzegeni me? Olay bolghanda da, búl sholaq oidan tughan sheshim.
Qúnanbay - qazaqtyng ardaqty, asyl túlghalarynyng biri. Belgili ghalym, zertteushi Túrsyn Júrtbay Qúnanbay ómirin zerttep, onyng bizge Áuezovten tanys beynesindegi sovettik kezende qalyptasqan keybir qayshylyqtardyng sebebin ashyq kórsetip berdi. Onyng Qodar men Qamqagha tas atqyzyp óltirui de, shekten tys zúlymdyghy da - Abay obrazyn asqaqtatu ýshin amalsyz jasalghan kórkemdik tәsil ekenin dәleldedi.
Endeshe, sovettik steorotipten әreng degende arshyp alghan Qúnanbay qajynyng jarqyn beynesin Iran-Ghayyp qaytadan bylghamaq pa?
Ne ýshin? Kim ýshin?
Piesadaghy kórermen kóniline jaqyn boluy tiyis keyipkerding biri - Áygerim (rólin somdaghan K.Túrghynbekqyzy) edi. Biraq avtor Abaydyng sýiikti jary, Áuezov somdaghan әnshi әri seri kónil Áygerimdi qazaqtyng qarapayym qyzghanshaq kelinshegi etip qana somdaugha shabyty jetkendey. Dókir әke zúlymdyghy bir jaqtan, azghyn aghayyn ozbyrlyghy ekinshi jaqtan Abaydy qos býiirden soqqany az siyaqty, qyzghanshaq әieli betten alyp, Abay - ne әkege, ne sýiikti jargha, ne janashyr aghayyn-tuysqa jarymaghan beysharaday esengiregen qalypta jýredi de qoyady piesa boyynda.
Túrmystyq kiykiljinnen kóz ashpaghan Abay últtyng múnyn qay uaqytta oilap, halyqtyng qamy ýshin qay uaqytta әreket etken degen oida qalasyng qoyylymnan son. Biraq avtordy búl mәsele tolghandyrmasa kerek. Onyng bas­ty maqsaty oryndaldy - «Men ishpegen u bar ma?» spektaklindegi Abay HHI ghasyrda ómir sýrip jatqan zamandas aqyngha kóbirek úqsaydy...

Dana BEKTASOVA,
Student

«Týrkistan» gazeti