Qazirgi qazaq jurnalistikasynyng jetpis-seksen payyzyn qazaq qyzdary qúrap otyr! Demek qazaq jurnalistikasynyng kóshin bastaghan er azamattardyng isin qazaq qyzdary jalghap keledi degen sóz. Qoghamnyng ýni men kózi hәm qúlaghyna ainalghan býgingi BAQ-ta qarakóz qyzdarymyz qoghamdyq mәselelerge ýn qatyp, ózindik oiyn, ózindik kózqarasyn aiqyn, әri ashyq bildirip keledi. Osy mәselege qazaq jurnalistikasynda óz qoltanbalary bar er azamattardyng kózqarasyn bilgimiz kelgen edi.

- Bir kezderi jurnalistika fakulitetining dekany bolghan Tauman Amandosov aghamyz «qyzdardan jurnalist shyqpaydy» degen pikirmen qyzdardyng jurnalistika mamandyghyn tandauyna qarsy bolghan eken. Býgingi qazaq jurnalistikasynyng kósh basynda kóbine qazaq qyzdary jýr. Siz qazaq qyzdarynyng jurnalistikasyna qalay bagha berer ediniz?

Erjúman SMAYYL,
publisist:

- Qyzdar otbasyn qúru kerek. Jurnalistikada jýrse, komandirovkagha shyghady, týrli qiyndyqtar kezdesedi. Soghan baylanys­ty, Tauman agha qarsy bolghan shyghar. Qazirgi qyzdardyng betalysy jaman emes. «Leninshil jas» gazetinde júmys istep jýrgen kezde, kórshi «Leninskaya smena» gazetinde kópshiligi qyz balalar júmys isteytin. Solargha qarap, qyzdardan da jurnalist shyqsa bolady eken ghoy dep oilaytyn edik. Qazir qazaq jurnalistikasynda qyzdar kóbeyip keledi. Bir kezderi mektepte kileng er múghalimder bolghan. Múghalimdikting bәrin keyin әielder aldy. Bir kezderi dәrigerding deni erkek bolatyn. Qazir búl salada әielder kóbeydi. Sondyqtan jurnalistika salasynda da әielder kóbeye berse, onyng eshqanday ziyany joq. Mening oghan esh qarsylyghym da joq. «Egemen Qazaqstan» gazetinde júmys istep jýrgenimde, qyzdardy júmysqa kóbirek alugha tyrysatyn edim.

Didahmet ÁShIMHANÚLY,
jazushy:

- Ras, kezinde jurnalistika fakuli­tetining bir dekanynyng «qyzdardan jurnalistika shyqpaydy» degenin óz auzynan estigenbiz. Ol kisi sabaq berip otyrghan kezding ózinde: «Aynalayyndar, erterek oryndaryndy tauyp alyndar. Til-әdebiyetke auysyp ketinder. Senderden jurnalist shyqpaydy», - dep kýlip qoyyp otyratyn. Men óz basym, alghashqy kezde sol kisining sózinde jan bar dep oilaytyn edim. Onyng sebebi, biz jurnalistikagha aralasa bastaghan 70-80-jyldardyng ishinde, rasynda qyzdardan suyrylyp algha shyghyp keremettey tanylghan qyzdar óte az boldy. Olardyng qatarynda Maghira Qojahmetova, Júmagýl Soltiyeva, Shәrbanu Beysenova siyaqty sanauly qyzdarymyz boldy. Keshirinizder, qazaqtyng maqaly ghoy, «Baytal shauyp bәige almas degen», jurnalistika baytal shabatyn bәige emes dep oilaytyn edik. 90-jyldardan bastap, el tәuelsizdik alghannan keyin jәne jurnalisterge erkindik berilgennen son, búl pikirding qate ekenine kózimiz jete bastady. Mening oiymsha, jalpy, jurnalisti, qogham qayratkerin, jazushyny adam emes, qogham tudyrady, qoghamdyq jaghday tudyrady. Sebebi ruh kimde bolsa, jurnalistika sonyng qolynda! Kimning ruhy myqty bolsa, sol myqty jurnalist. Biz jurnalistikagha kelgen uaqytta, bizge kóp erkindik berilgen joq. Bizge óte mәdeniyetti sóileuge tura keldi. Súraqty da mәdeniyetti qoyghyzatyn. Áriyne, onyng sebebi, jelkemizde jeti kóz túrdy. Ortalyq partiya komiyteti qadaghalap otyrdy. Sondyqtan biz kýshigimizden talanyp qalghan edik. Jurnalisterding toqsan payyzy er azamattar boldy. Jarty jasy Kenester odaghynda ótken adamdardyng ruhymyz sәl pәsendeu bolghany ras. Qazaq halqy qyz balany erkin tәrbiyelep ósirgen. Kim ne dese, o desin, bizding Orta Aziya halyqtarynyng ishinde qazaqtay qyzyna erkindik bergen, qazaqtay qyzyn mәpelep ósirgen, qazaqtay ruhyn baspay ósirgen halyq joq. Sonyng nәtiyjesin 90-jyldary qyzdardan kórdik. Qyzdardyng ruhy myqty. Oiyndaghysyn ashyp aitady, oiyndaghy súraghyn qoyady. Jurnalistikagha eng kerek qasiyet te osy. Er azamattardyng boyynan tabylmaghan búl qasiyet bizding qyzdarymyzdyng boyynan tabyldy. Qazirgi uaqytta, alysqa barmay-aq qoyayyn, bizding «Týrkistan» gazetining negizgi tiregi bolyp otyrghan, ainalayyn, mening qaryndastarym! Men olargha qay uaqytta da óte ýlken qúrmetpen әri senimmen qaraymyn. Búl - әbden ózderin tanytqannan keyin, mening olardy moyyndauym. Men mәselen óte siyrek jazam. Úzaq oilanam, úzaq dayyndalam. Oqyghandarymnyng bәrin sarapqa salyp otyryp jazam. Onday qimylmen qazirgi jurnalistika keremettey kógerip ketedi dep oilamaymyn. Qazirgi jurnalistikada tanerteng bir jerden súhbat alsan, keshkisin gazetke beruing kerek. Qyzdardyng boyynan men osyny kórem. Sondyqtan da ruh kimde bolsa, jurnalistika sonyng qolynda. Qazirgi bizding qyzdarymyzdyng boyynda ruh bar! Aynalayyndardyng ruhy myqty bolsyn!

Qaly SÁRSENBAY,
«Almaty aqshamy» gazetining
Bas redaktory:
- Tauman agha kórkem, ghajap adam edi. Búl kisiden tәlim-tәrbie aldyq. Ústazdar kóp qoy ómirde. Ústazdyng ishinde ústazy bolady. Tauman agha sonday adam edi. Sol zamannyng kózimen, sol zamannyng ústanymymen aitqan pikiri boluy kerek dep oilaymyn. Músylman ghúrpynda әiel zatyna qoyylatyn keybir shekteu­ler bar. Sol túrghydan aitylghan da shyghar. Uaqyt óte kele, ol pikir ózin-ózi aqtaghan joq. Biraq ústazdyng sol sózinde de shyndyq bolatyn. Kóp kórgendikten, kóp oqyghandyqtan osylay aitqan boluy kerek. Býgingi kýnning kózqarasymen aitar bolsaq, qazaq qyzdarynyng qalam ústaghan qazaq jigitterinen de ozyp ketken jaghdayy bar. Múny biz kýndelikti ómirde kórip otyrmyz. Basqany aitpaghannyng ózinde, bir ghana «Týrkistan» gazetining tilshilerin aitugha bolady. Jurnalistika jynysty tandamaydy. Ol Qúday bergen darynynyng arqasynda jýzege asatyn dýniye. «Qyz baladan jurnalist shyqpaydy, er baladan shyghady» deu qisynsyz nәrse. Býginde qyz balalardyng ózinshe bir shoghyry qalyptasty. Ony moyyndauymyz kerek.

Saparbay PARMANQÚLOV,
«Núr Media»
baspa ýiining diyrektory,
«Dala men Qala»
gazetining Bas redaktory:

- Qazaq jurnalistikasynyng kósh basynda kóbinese qyzdar jýr degen pikirmen kelisu qiyndau bolatyn shyghar. Jalpy, múnday feministik pighyldaghy súraqty qoymas búryn, kóp oilanu kerek pe edi?.. Tauman aqsaqal kóregen eken, ol tek jurnalistikagha qyzdardyng kóptep keluinen qoryqpaghan eken, jalpy últtyng azyp-tozuynan saqtandyrghan eken. Áyel - últtyng úiytqysy, otbasy tiregi, bolashaq tәrbiyeshisi. Al qyzmet qughan әiel osy qasiyetterinen birtindep alystaytynyn uaqyt ózi dәleldep otyrghan joq pa?! Mine, ústazymyz osyny menzegen bolar. Áytpese, bes-alty sózding basyn qúrap maqala jazu men opa-dalaptanyp alyp, jyltyr kóilekpen ekrangha shygha salu jynys talghamaydy... Ras, jalpy últ talantty bolghasyn, onyng úly da, qyzy da ónerli boluy zandy. Endeshe úl da, qyz da últqa etken qyzmeti ýshin bagha dәmetpeui kerek. Al jurnalistikadaghy әriptes apa-qaryndastarymdy merekemen shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

Núrtóre Jýsip,
«Ayqyn» gazetining Bas redaktory:
- Tauman Amandosov aghamyz qazaq qyzdarynan jurnalist shyqpaydy degen joq. Ol kisi búl mamandyqtyng qyz balalargha auyr tiyetindigin aitsa kerek. Qyz - bolashaq ana. Jalpy, jurnalistika mamany ýnemi aqparat jinau ýshin jolsaparda jýredi. Mine, Tauman agha osy jaghyna alandady. Al biraq qazaq jurnalistikasynda qazaq qyzdarynyng alatyn orny erekshe. Qazir aqparat qúraldarynyng ishinde telearnany basqaryp otyrghannyng kóbi - qazaq qyzdary. «Qazaqstan» últtyq telearnasyna Núrjan Múhamedjanova, «Astana» telearnasyna Lәzzat Tanysbay, «7-arnagha» Biybigýl Jeksenbay, «Elarnagha» Aygýl Mýkey, «STV» arnasyna Aygýl Eshmúhamedova basshylyq etedi. Sondyqtan jurnalistikada qyzdardyng qatary kóbeydi jәne qarqyn alyp keledi. Odan jurnalistika qyz-qyrqyn jurnalistika bolyp ketti dep qoryqpau kerek. Ótkir jazatyn er azamattar da payda bolatyn shyghar dep oilaymyn.

Jýsipbek Qorghasbek,
«Jas órken» JShS-ning preziydenti:

- Dәl osy mәsele aqparat qúralynyng jetekshisi retinde kópten beri mazalap jýr. Kezinde Kenes zamanynda «mektepterde qyz-kelinshek múghalimder kóbeyip ketti, balalardyng bәri qyzminezdi bolyp barady» degen mәsele kóterilgen. Tipti odaqtyq baspasózde aityldy. Biraq aitylghan sóz sol kýiinde qaldy. Odan keyin mektepterde er azamattardyng kóbeyip ketkenin kórgen joqpyz. Jurnalistika fakulitetin bitirgennen keyin búrynghy «Leninshil jas» gazetine tilshi bop ornalastym. Sol kezde qúrylysshylarmen birge «Gorizont» degen jataqhanada jattym. Ónkey sausyldap erkek jýremiz. Bizding tәrbiyeshimiz: «Jigitter temeki shegip, araq iship, tóbeleske ýiir boldy. «1 may» tigin fabrikasynda qyzdar júmys isteydi. Býitsenizder, sizder qalay tanysyp, qalay otbasy bolasyzdar?» dep tigin fabrikasyna kezdesuge baratyndyghymyzdy aitty. Bardyq. Shynynda da, kileng qarakóz qyzdar. Sóitip, belgili bir taqyrypty belgilep, pikirtalas úiymdastyratyn edik. Sodan keyin biz qyzdardy shaqyrdyq. Bәlkim, sodan song birli-jarym qyz-jigitter tanysyp, ýilengen shyghar. Áli esimde, qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Jetisay audanynan kelgen Músa atty jigit qúrylysta istedi. Onyng tipti oqugha da týsetin oiy joq eken. Bar bolghany «Shashy úzyn qyz izdep jýrmin» dep jauap berdi. «Shashy úzynnyn» ishine bәri kiredi ghoy. Biraq ol óz oiyndaghy qyzdy tappay, bir aidan keyin auylyna qaytyp ketti.
Sol siyaqty qazir jurnalistikada 80 payyz qyzdar isteydi. Tipti keybir újymda 90 payyzgha jetedi. Gazet, jurnal jaman shyghyp jatqan joq. Maqalanyng ashysyn da, tәttisin de, ótimdisin de, ótkirin de sol qyzdar jazyp jatyr. Ásirese, songhy on shaqty jyldyng kóleminde qyzdardyng keremet tolqyny payda boldy. Qoghamy oidyng aldynda pikirtalastyryp jýrgen, maqalalarymen qozghau salyp jýrgen de - qyzdar. Tipti qazaqtildi jurnalister qyzdardy orystildilerding ózderi moyyndaghanyn kórip tanqaldym. Olardy Jurnalister odaghynyng tóraghasy Seyitqazy Mataev ta óte jaqsy biledi. Sebebi qyzdar tynym tappaydy. Ony men solyna qaramay, synap tastaydy. Bireuden pikir alyp, ekinshisin súhbatqa shaqyrady. Sosyn olardyng bir jerde jariyalanghan pikirine sol zamatta pikir bildire qoyady. Osynyng bәri qyzdargha qoghamnyng nazaryn audardy. Al jurnalistikadaghy er azamattarda onday ilkimdilik mýldem joq deuge bolady. Sebebi tapsyrma berip, qayta-qayta telefon shalyp jatsang da, jazdyra almaysyz. Nege ekeni belgisiz, jurnalistikadaghy er azamattar mimyrt. Qyzdar bolashaq ana, jalpy, әiel zaty bolghannan keyin be, qoghamdaghy ashy-túshy jaghdaydyng bәrine birinshi bop ýn qatady. Jurnalistikadaghy qyzdardyng tili óte ótimdi, tartymdy. Bir aitsa dóp aitady, naqty aitady. Biraq oghan qarap, mektepterdegidey gazet-jurnaldarymyz qyzminezdi bolyp ketti deuding qajeti joq. Óitkeni Jeltoqsan kóterilisining «Jeltoqsan» bolghany qyzdardyng qayratynyng arqasy! Sebebi, eki kýn boyy sol toptyng ishinde bolyp, qyzdardyng ketip bara jatqan jigitterge: «Jigitter, namystaryng qayda? Biz qalyp bara jatyrmyz ghoy...» dep aiqaylaghanyn estidim, kórdim. Sol alandaghan janashyr dauys әli kýnge gazet-jurnaldardan estilip túratyn siyaqty. Qyzdardyng sol dausy jurnalistikadan estilip otyrady. Orystildi basylymdarda onday joq. Olardy ashsanyz, jaman suretterdi jarqyratyp, adam úyalatyn taqyryptardy kóterip jatady. Al bizding qyzdar negizinen әleumet, qogham, últ mәselelerin qozghaydy. Múnyng bәri qoghamgha anyq, ashyraq estilip, qogham oghan qúlaq týrip, nazar audaratyn sekildi. Bir alandaytynym, bizding kóptegen jurnalist qyzdyrymyz boydaq bolyp qalady. Olar otbasy qúryp, bala sýy kerek qoy. Sonday jurnalistikada ózin-ózi qamshylap jýrgen qyzdar úrpaq ósirse, jaqsy bala tәrbiyeler edi. Mine, osy mәsele meni ghana emes, basqalardy da alandatady. Mәselen «Aq jelken» jurnalyn ýsh qyz shygharsa, «Týrkistandy» da kileng qyzdar jarqyratyp jatyr. Býkil BAQ-ty ainalysqa shygharyp jatqan - qyzdar. Qyzdardan ziyan shegip jatqan joqpyz, biraq qyzdargha qaryzdar siyaqtymyz. Qazaq jurnalistikasynyng damuyna qyzdardyng qosqan ýlesi kóp.

Serik Janbolat,
«Alash ainasy» gazetining
Bas redaktory:

- Tauman aghanyng búl pikirin qyzdargha qarsylyq dep emes, Túrsynbek Kәkishevting tilimen aitsaq, «qyzdardyng alghan oqu-bilimi kóbine jayalyqpen juylyp ketedi» degen maghynada qabyldaytyn edik. Ol kezderi jurnalistikada qanshama qyzdar oqu bitirgenimen, keyin aqyryndap, tirshilikting qam-qareketimen, ómirding aghymymen ketip qalatyn edi. Basqa salagha ketedi. Bala-shaghanyng qamymen ketip qalghandar da boldy. Osy túrghydan aitylghan pikir bolar dep oilaymyn. Áytpese, jurnalistikada esh uaqytta adamdardy jynysqa bóluge bolmaydy. Býgingi jurnalistikanyng ózi dәleldep otyr múny. «Jas Alash» gazeti dýrildep túrghan shaghynda qanday talantty qyzdar júmys istedi. «Ayqyn» gazetinde de, «Týrkistan» gazetinde de daryndy qyzdar júmys atqarady. Qazaq jurnalistikasynda qyzdardyng roli tómen dep aitugha kelispes edim, sondyqtan. Áriyne, qyz balanyng tauqymeti kóp ekeni ras. Otbasynyng berekesi ekeni ras. Olardyng eng ýlken mindeti - ana bolu ekeni ras. Ári ol qyzdardyng iyghynda jurnalistikanyng auyr jýgi de túr. Qyzdarymyz odan da kende bolyp otyrghan joq. Sondyqtan býgingi qoghamdaghy qazaq qyzdarynyng jurnalistikadaghy ornyn eshkim joqqa shyghara almaydy.

Ghalymjan MELDESh,
«Qazaq radiosy»
diyrektorynyng orynbasary:

- Tauman aghadan dәris alghan shәkirtterding birimin. Bizde payyzdyq kórsetkish, shamamen alpys ta qyryq bolatyn. Tauman aghanyng túsynda qyzdarymyzdan bir top myqty jurnalister shyqty. Júmagýl Soltiyeva, Áliya Bópejanova, Shәrbanu Beysenova siyaqty apalarymyz boldy. Bayaghyda Maksim Gorikiyge ústazy: «Senen jazushy shyqpaydy» dep aitqan eken. Sebebi onyng myqty jazushy bolatynyn bile túra, qamshylau ýshin әdeyi aitqan. Tauman Amandosovtyng shәkirti retinde, mening de oiym osy. Tauman agha qyzdardy әdeyi qayrap aityp otyrdy. Sondyqtan, Qúdaygha shýkir, qazir qazaq qyzdarynyng kóbining qalamy tóselgen. Baspasózde bolsyn, elektrondy aqparat qúraldary bolsyn, qyzdarymyz er azamattardan qalyspay, qoghamdyq mәselelerge ýn qatyp keledi.

Dayyndaghan
Gýlzina BEKTASOVA,
Dinara MYNJASARQYZY

«Týrkistan» gazeti