Keyingi kezde әielder men qyzdardyng shylym sheguin jii kóretin boldyq. Tipti keyde mektepterding janynan ótip bara jatsang 14-15 jastaghy shynashaqtay qyzdar toptasyp alyp temeki tartyp túrghanyn kóresin. Kóresing de qynjylasyn. Bayaghyda bizding bala kezimizde de әielderding kәzitting jyrtyndysyna oralghan mahorkany tartyp otyrghandaryn kórushi kórdik. Biraq olardy aiyptaugha bolmaytyn, óitkeni birining kýieui soghysta qaza tapty, bireuleri jaqyndarynan aiyrylyp jatty, bir jaghynan azapty túrmystyng tauqymeti bar. Basyndaghy qasiretterin az da bolsa jenildetu ýshin temeki tartatynyn shyghar deytinbiz.

Al qazir jas qyzdardyn, jas kelinshekterding «bayy ólip, baghy kýiip» jatqanday jip-jinishke symday sigaretterdi qúnygha sorghandaryn kóresin. Ári olargha «әy der әje, qoy der qoja» joq. Genderlik sayasattyng teris әseri kózge úryp túr. Búryn osynday әdepsizdikti, tәrtipsizdikti kórsek, qoghamdyq túrghydan eskertu jasaugha bolatyn. Qazir auzyndy ashyp kór!

Ras, songhy jyldarda elimizde júrt jappay baratyn kópshilik jerlerde, qoghamdyq kólikterde, júmys oryndarynda, taghy basqa oryndarda temeki sheguge arnayy zanmen tolyqtay tyiym salyndy. Alayda soghan qaramastan shylym shegushiler, onyng ishinde qyzdar men әielder azai ornyna kóbeyip barady.

Jer betinde 1,1 mlrd shylym shegushi bolsa qazir sonyng ýshten birine juyghyn әielder qúraydy eken. Ári temeki óndirisimen ainalysatyn kompaniyalar songhy jyldarda óz ónimderin kóbine әiel tútynushylargha baghyttaytyn boldy. Qazaqsanda naqty zertteu jýrgizilmegen. Reseyde birneshe jyl búryn jýrgizilgen zertteu derekterine qaraghanda mektep jasyndaghy oqushy qyzdardyng 24 payyzy, úldardyng 27 payyzy temeki tartady eken. Qazaqstanda múnday kórsetkish Reseyden artyq bolmasa kem emes dep oilaymyn. Qyzyq bolghanda býkil dýnie jýzinde shylymqor erkekter sany kemip, kerisinshe shylymqor әielder sany kýrt artyp barady.

Birqatar zertteushiler múnday qúbylysqa nysanaly marketing pen temeki jarnamasy әser etip otyr dep esepteydi. Búdan on jylday búryn әlemde 250 million әiel shylym shegetin bolsa endi tayau jyldarda onyng sany jarty milliardqa jetpek. Dýnie jýzilik densaulyq saqtau úiymnyng derekterine qaraghanda jyl sayyn shylymqorlyqtan 8 million adam qaza tabady eken. 1,2 mln adam ózderi shekpese de basqalardyng shekken temeki týtinining saldarynan kóz júmady. Qazaqstan temeki tartudan Orta Aziya men EAEO elderi arasynda 17 payyzben ýshinshi orynda. Eng az tartatyn elder Týrkmenstan (4 payyz) men Ózbekstan (9 payyz). Eng shylymqor el – Resey (27 payyz).

Temeki ónerkәsibining alpauyttary ónimderin ótkizu ýshin ne bir týrli aila-sharghylargha baruda. Ádeyi әielderge baghyttalghan óte әdemi dizaynmen jsalghan, jinishke sigaretterge basymdyqtar berilude. Sigaretten góri ziyansyz degen jeleumen IQOS, glo, lil, Jouz siyaqty shylym qyzdyrghysh gadjettik qúrylghylardy kóptep shygharyla bastady. Qorqor degen bәleket te ózindik «modagha» ainalghan siyaqty. Qorqor jýrgen jerding bәrinde derlik bәngilik (esirtkilik) sauda qatar jýretinin júrttyng bәri biledi.

Jalpy ghalymdar shylym da esirtki tәrizdi tәueldilik tughyzatyn nikotindik zat ekendigin dәleldegen. Temekining ziyansyz dozasy degen bolmaydy! Temeki ónimderi әiel aghzasyna óte ziyandy. Temeki ónimderining barlyq týrleri tәueldilik tughyzady!

Ókinishke qaray shylymqor qatyndar da shylymqor erkekter siyaqty temekiden payda bolatyn zardaptar saldarynan qaza tauyp jatyr. Ári búl sifrlar jyldan jylgha ósip barady. Ásirese búl әielderding adam úrpaghyn damytu (jynys, qynap, jatyr moyyny, omyrau) organdarynyng qaterli obyr men jalpy osteoporoz dertine úshyrau yqtimaldyghyn arttyryp otyr. Sigaretke ketetin shyghyndar otbasy budjetine de teris yqpalyn tiygizetini taghy bar.

Sondyqtan әr otbasynda, әr újymda shylymqorlyqtyng zardaptary turaly jii aitylyp, BAQ-da temekige qarsy nasihat jýieli jýrgizilse deymin.

Marat Baydildaúly

Abai.kz