Zang jobasynyng týsinikti әri naqty boluy normativtik qúqyqtyq aktilerding normalaryn týsinu jәne jýzege asyru ýshin asa qajet. Sondyqtan da memlekettik tildegi zannama talapqa say boluy ýshin audarmanyng sәikestiligin jasaghannan keyin, qaytadan orys tilindegi mәtindi qarap shyqqan dúrys. Óitkeni orys tilindegi kýrdeli, tipti orys tilining grammatikasyna say kelmeytin sóilemder memlekettik tilge audarylghanda normativtik qúqyqtyq aktiler normalarynyng týsinigin búrmalap jiberedi.

Sonymen qatar, leksikalyq normalar men sóilem qúraudyng da manyzy zor. Zang tilinde búlargha da kónil audaru kerek. Eskirgen, kóne jәne kóp maghynaly sózderdi paydalanugha bolmaydy dep «Normativtik qúqyqtyq aktiler turaly» 1998 jylghy 24 nauryzdaghy Qazaqstan Respublikasynyng Zanynda bekitip qoyghanbyz, alayda key jaghdayda, keybir jana terminderding audarmasyn beru kezinde nege sol ózimizding eskirgen jәne kónergen sózderimizdi janghyrtpaymyz.

Birqatar terminder tikeley zang jobasynda týsindirudi qajet etedi. Normativtik úghymdardy bayandaghanda naqtylyq pen dәldikke tyrysqan jón. Qajet bolghan jaghdayda arnayy salalyq (qúqyqtyq, ekonomikalyq, tehnikalyq) terminder qoldanylady. Búl jaghdayda asa kóp qoldanylmaytyn terminderge anyqtama bergen oryndy.

Zang jobasynyng týsinikti әri naqty boluy normativtik qúqyqtyq aktilerding normalaryn týsinu jәne jýzege asyru ýshin asa qajet. Sondyqtan da memlekettik tildegi zannama talapqa say boluy ýshin audarmanyng sәikestiligin jasaghannan keyin, qaytadan orys tilindegi mәtindi qarap shyqqan dúrys. Óitkeni orys tilindegi kýrdeli, tipti orys tilining grammatikasyna say kelmeytin sóilemder memlekettik tilge audarylghanda normativtik qúqyqtyq aktiler normalarynyng týsinigin búrmalap jiberedi.

Sonymen qatar, leksikalyq normalar men sóilem qúraudyng da manyzy zor. Zang tilinde búlargha da kónil audaru kerek. Eskirgen, kóne jәne kóp maghynaly sózderdi paydalanugha bolmaydy dep «Normativtik qúqyqtyq aktiler turaly» 1998 jylghy 24 nauryzdaghy Qazaqstan Respublikasynyng Zanynda bekitip qoyghanbyz, alayda key jaghdayda, keybir jana terminderding audarmasyn beru kezinde nege sol ózimizding eskirgen jәne kónergen sózderimizdi janghyrtpaymyz.

Birqatar terminder tikeley zang jobasynda týsindirudi qajet etedi. Normativtik úghymdardy bayandaghanda naqtylyq pen dәldikke tyrysqan jón. Qajet bolghan jaghdayda arnayy salalyq (qúqyqtyq, ekonomikalyq, tehnikalyq) terminder qoldanylady. Búl jaghdayda asa kóp qoldanylmaytyn terminderge anyqtama bergen oryndy.

Zannamadaghy terminder jalpy qabyldanghan terminologiyagha sәikes bir maghynada ghana qoldanyluy tiyis. Degenmen, keybir jaghdaylarda búghan qol jetkizude qiyndyqtar kezdesetini jasyryn emes. Zang jobasynyng týpnúsqagha barabarlyghyn baghalau mazmúndy taldau jolymen jýrgiziledi. Búl jerde memlekettik tildegi mәtinning qazaq tilining zandylyqtaryna sәikes qúryluyna nazar audaryluy qajet.

Basqa tilder sekildi, qazaq tili ghylymynda da leksika degen termin óte keng úghymdy qatidy. Belgili bir maqsatqa baylanysty qoldanylatyn sózderding jiyntyghy leksika dep atala beredi. Mysaly, auyzeki sóileu leksikasy, kitaby leksika, ghylymy leksika, óndiristik-tehnikalyq leksika, resmy is-qaghazdary leksikasy, dialektilik leksika, kәsiby sózder leksikasy, terminologiyalyq leksika, kónergen sózder leksikasy t.b.

Sonymen, leksikologiya degenimiz - tilding leksikasyn, dәlirek aitqanda, tildegi sózderding san aluan maghynalaryn, sóz baylyghynyng qúralu, tolyghu, damu joldaryn, sózderding qoldanylu erekshelikterin zertteytin sala. Sondyqtan, lingvistikalyq saraptama jýrgizu kezinde biz, negizinen, leksikologiyagha, atap aitqanda, leksikagha da kóp kónil bólemiz. Til aitylghan jerde terminder de qosa aitylady. Terminderdi retteu mәselesi bizde qalay jýrip jatyr? Qarapayym halyq zannyng qazaqsha mәtinin týsinbeydi. Qazaq tildi zangerlerdin, audarmashylardyng osy baghytta atqarar júmysy shash etekten.

Kóbinese әngime terminderge qatysty bolghanda, birinshi kezekte, audarmashylardy kinәlaugha qúmarmyz. Olar filologtar, keyde jurnalister, onyng maghynasyn bilmeui mýmkin deydi. Al mening aitarym, «orys-qazaq» tilderining audarmashy mamandaryn qayda dayyndaydy? Dayyndasa, qay uaqyttan beri dayyndauda? Elimizde, mening biluimshe, eng kóp dayyndalatyn mamandyqtar zangerler men ekonomister? Sonda, 20 jyldan beri jóni týzu qazaqsha oqyghan zangerlerding óte az boluy kimning kinәsi? Olar nege audarmamen ainalyspaydy? Álde barlyghy orys tilinde sayrap, myqty zanger bolyp júmys isteydi me? Meninshe olay emes, olardyng kópshiligi júmyssyz. Sondyqtan aldyn ala, on shaqty payyzy ghana júmysqa ornalasatyn, qalghan basym kópshiligi júmyssyz, ne bolmasa basqa maman iyesi bolatyn mamandyqtardy dayyndaudy nege qysqartyp, ornyna til mamandaryn, onyng ishinde eki tilge jetik audarma mamandaryn dayyndaudy nege qolgha almasqa?

Mysaly, «Zan» derekter bazasynda 29 týrli qúqyq normalaryna berilgen týsiniktemelerding birde birining qazaqsha audarmasy berilmegen, búghan da audarmashy maman kinәli me? Olardyng onsyz da «óte shúghyl» dep týsip jatqan qújattary jetkilikti. Al qúzyretti organdar zangerlerge osy qúqyq normalaryna sapaly týsinikteme jazyndar dep tapsyrys berse, jazatyn adam tabylar edi ghoy.

Zang terminderin birizdilikke keltiru de ýlken mәselening biri. Qarapayym mysal: «Potensial potensialinyh postavshikov, predostavlyaishui svoi produksii» - qoldanystaghy zannama terminderimen audarsaq - «Óz ónimin úsynatyn әleuetti ónim berushilerding әleueti». Búl jerde «potensial» sózi men «potensialinyh» sózderi qazaq tilinde «әleuet» jәne «әleuetti» degen sózdermen, al «postavshiyk» sózi de, «produksiya» sózi de «ónimin úsynatyn», «ónim» degen sózdermen berilgen. Al orys tilinde búlar mýlde basqa maghynalardy berip otyr emes pe? «Potensialinyi» búl jerde «boluy mýmkin, yqtimal», al «potensial» - «әleuet», sonda «әleuetti» aparyp tikeley audara salghan. «Postavshiyk» ónim ghana bermeydi, ol qyzmetter men júmystardy da úsynady, sondyqtan ol «ónim berushi» bola almaydy. Búl jerde qazaqtyng «jabdyqtaushy» sózi maghynasy boyynsha kóbirek keledi. Sonda qazaq tilining baylyghy qayda? Nege osy terminderdi qabyldaghanda, qazaq tildi zangerler men filologtarmen konsulitasiyalar jýrgizilmegen? Múnday mysaldardy kóptep keltiruge bolady.

Zandy týzeu ýshin, aldymen, zandy sol memleketting tilinde jazuymyz kerek. Bizding memleketimizding tili - qazaq tili. Orys tili - resmy til. Oghan eshkimning qarsylyghy joq, dau tughyzyp jatqan da joq. Biraq, bizding zandarymyz resmy tilde jazylady da, memlekettik tilge audarylady. Audarylghannan keyin zannyng mәni ketedi.

Orystyng tili qazaqtyng tilinen bay emes. Bir bettik orys tilindegi mәtindi qazaqshagha audaryp kórinizshi, odan bir jarym bet shyghady. Al, qazaqshany orysshagha audarynyzshy, bir betke jetpey qalady. Ol tilimizding baylyghyn kórsetedi. Bizding tilimizding negizi Ata Zanda boluy kerek. Konstitusiya zandardyng negizi bolghandyqtan, kópshilik termin de soghan sәikes bolghany jón. Sol zandy audarghanda da «myna termin qalay eken?» dep Konstitusiyagha qarauymyz qajet. Alayda, olar Konstitusiyada bir bólek, kodeksterde bir bólek qoldanylady.

Bir jaghynan, qazirgi jasalyp jatqan lingvistikalyq saraptamalar oryssha aitqanda, «martyshkin trud», yaghni, «dalagha ketken enbekpen ten» ba dep oilaysyn. Oghan mysal, týsken keybir zannamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly zang jobalaryndaghy osy ózgerister men tolyqtyrulargha saraptama jasau barysynda qisynyna sәikes týzetu berse, keybir әzirleushiler: «Jo-joq! Qoldanystaghy zannamada solay. Tuzetuge bolmaydy» dep bezek qaghady. Bir jaghynan olardyng ústanymdary da dúrys siyaqty, sebebi olar Zannyng belgili bir bóligine ghana ózgerister men tolyqtyrular engizedi ghoy. Al qalghan bóligi sol týzetilmegen kýiinde qalyp, terminderding birizdiligi búzylady. Búghan jol bermeuding birden bir amaly - ol keshiktirip, kýnde ertenge qaratpay, qoldanystaghy zannamagha lingvistikalyq saraptama jasaudy qolgha alu qajet. Jәne qatardaghy zandardan emes - Ata Zanymyz Konstitusiyadan bastau kerek. Ýkimet qajet dep eseptese búl ýshin tipti sarapshylar qúramyna belgili zanger jәne filolog ghalymdardy tartugha bolar edi. Olardy tartudyng tetigin kóp izdestiruding qajeti joq. Nebir ekonomist, sportshy, bapker kenesshilerge aqsha tabylyp jatady emes pe, sol jolmen ózimizding zangerler men filologtarymyzdy da tartugha bolar edi, alayda, ókinishke oray memlekettik tilge kelgende «budjette qarastyrylmaghan» bolyp, búl mәsele kenje qalyp qouda.

Oghan naqty mysal: Ádilet ministrligining Zang shygharu institutyndagha Lingvistikalyq ortalyqtyng shtatyn keneytu mәselesi qarastyrylghan kezde «Ýkimetting budjetinen» de, «Ministrlikting budjetinen» de qarajat tabylmay, shtat sany Instituttyng óz esebinen qarastyryldy. Bireu búl da Ýkimet pen Ministrlikting budjeti dep dau aitar, alayda, búl júmys jasap otyrghan mekemening basqa salalarmen ainalysyp otyrghan qúrylymdarynyng sandyq jәne sapalyq jaghyn әlsiretuge әkeletindigin nege oilamaydy? Elimizdegi tildi damytugha baghyttalghan qarjydan kóptegen seminar-konferensiyalar men bayqaular jәne basqa sharalar ótkizgenshe naqty ispen ainalysatyn iske bólinse artyq bolmas edi dep oilaymyn.

Taghy bir mysal: jappay qysqartu bolghan kezde barlyq memlekettik organdar men mekemelerde audarmashylar men qazaq tiline jauapty mamandar qysqardy. Sonda qalay bolghany? Barlyq mamandar birden memlekettik tilde sayrap ketti me? Joq, әriyne. Saraptamagha saqau jobalardy alyp kelgenderge mynalaryng ne dese, olar bizde audarmashy joq, firmagha audartqan edik, solay audaryp berdi dep, qarap túratyndar da kezdesti. Al ol firmagha qansha aqsha tóledi eken? Tegin audarmaghany anyq qoy.

Sondyqtan qoldanystaghy zannamagha lingvistikalyq saraptama jasau ýshin «Lingvistika ortalyghy» qúrylymyna qosymsha mamandar tartyp, býkil zannamany qolgha alu qajet, al búl bir aidyng ne bir jyldyng sharuasy emes. Shatttaghy jiyrma shaqty adamnyng shamasy kýndelikti kelip jatqan zang jobalarynan aspaydy.

Búghan qosa aitarym, halyqaralyq terminderding memlekettik tildegi audarmalarynyng maghynasy, mysaly:

«Amnistiya», ony «raqymshylyq» dedik. Al, raqymshylyq - «pomilo­vaniye» degenge jaqyn.

«Konsulitasiya» - «kenes» - sovet;

«Korrupsiya» - «sybaylas jemqorlyq», búl tirkesti taldasaq mýlde basqa salalargha auysyp ketemiz;

«Residiyv» - «qylmysty qaytalau» - al endi osyny qayta orysshagha audarsa «povtorenie prestupleniya» bolady emes pe?

«Operativnyi» - «jedel» - kez kelgen oryssha-qazaqsha sózdikte búl sózdi orysshagha «skoryi, bystryi, speshnyi, srochnyi» nemese «ekstrennyi» dep týsindiredi.

«istisiya» - «әdilet» - spravedlivosti. Olay bolsa, «prokuraturany» da, «advokaturany» da audaryp alayyq.

«Migrasiya», «migrant», «immigrant» - «kóshi-qon», «kóship-qonushy», «kóship kelushi», sol siyaqty basqa da kóptegen halyqaralyq terminderdi aitugha bolady.

Atalghan sózderding maghynasy edәuir ken, sondyqtan, mening pikirimshe, halyqaralyq terminderge tiyispesten sol kýiinde qaldyrghanymyz abzal. Audarma mәselesin jónge keltiru qajet. Audaratyn terminder bar, audarylmaytyn halyqaralyq terminder bar. Sony anyqtap alu kerek. Áytpese, osy sózderdi audarmashylar әrqaysysy ózinshe jeke audaryp, paydalanyp, sózding mәni, maghynasy búzylady. Meninshe «velosiyped» oilap tabudyng esh qajeti joq. Jalpy oiymdy jazushy Úzaqbay Dospanbetovting 2009 jylghy 5 mausymda «Ana tili» gazetinde jariyalanghan maqalasynda keltirilgen ýzindimen qorytyndylasam deymin:

«Ghylymy termin qay elde, qay ghalymnyng laboratoriyasynda dýniyege kelse sol qalpynda basqa tilderge kóshirilui kerek. Aghylshynshagha da, nemisshege de, orysshagha da, qazaqshagha da. Sebebi, ol terminning dәlme-dәl audarmasyn tabu mýmkin emes. Tipti ony izdep jatudyng ózi kýlkili nәrse. «Qolyng kótere almas shoqpardy beline baylama» degendi sondayda aitqan jón. Sebebi, joqty izdegen adamnyng ony tapqanyn kim kóripti?

Óz tarapymyzdan da bir mysal keltireyik. Qazaqta «kәsip» degen sóz bar. Osy bir sóz tap qazirgi tanda neshe maghynada paydalanylyp jýr, oilanynyzdarshy: biznes - kәsip, biznesmen - kәsipker, professionalinyy -kәsibi, professiya - kәsip, promysel - kәsip. Búl jerde «kәsip» degen sózding «biznestin» tolyq maghynasyn bere almasyn dәleldep jatudyng ózi artyq. Ári bir sózdi onda-múnda júlqyp, bәrine japsyra bergennen ne útamyz? Al osyndaghy «professiya» sózimen týbirles «professor» sózin nege sol kýiinde alyp jýrmiz? Mýmkin oghan da «kәsip» degen sózge júrnaq pen jalghaulardyng birin jalghap, qazaqsha balama tabarmyz. Sebebi, terminderdi qazaqshalaudy jaqtap jýrgenderding kóbisining «professor» ataghy bar. Á, búl sózdi qazaqshalasaq ol búrynghyday qúlaqqa jaghymdy, әri sústy kórinbeydi eken ghoy. Degenmen, «professor» ataghy barlardyng kóbisi óz bedel-abyroyyn saqtaudyng amalyn biledi, al basqa sózderdi shatty-bútty etip, qazaqshalay berudi úsynady.

Joq, aghayyndar, tereng oilanayyq, aqylgha keleyik! Sau basqa saqina tilep, býirekten siraq shygharyp, onsyz da kóresini kóp kórgen halqymyzdyng basyn shatpayyq! Búl mәselede bizding qorytyndy pikirimiz: Tek taza orys tilinen auysqan sózder bolsa, onda da olardyng eng dúrys, sәtti balamalary tabylghan jaghdayda ghana qazaqshalayyq».

«Abay-aqparat»