Reseyding dosy kim, dúshpany kim?..
Bizding keyingi kezderi esikten syghalaugha ghana jaraytyn qasiyetti ana tilimizdi memlekettik mәrtebe alghan óz ornyna qondyrugha degen talpynymyz soltýstiktegi kórshimizding týn úiqysyn tórt bólipti. Sodan, bayaghy «úly orystyq» auruy odan sayyn ushyghyp, «orys tildilerdi» barlyq jerde qorghaudy myqtap qolgha alghan kórinedi.
Búl jolda eshkimdi ayamaytyndyghyn anyq kórsetip otyr. Bir kezderde osy ótirikti jeleu etip, Ukraina halqynyng Qyrymyn basyp alyp, odan song Donesk pen Lugansk oblystaryn olardan bólip alyp, kerek kezinde ukraiyndargha aidap salyp, ýnemi auyzdyqtap ústaymyn degen ýmiti jelge úshty. Taras Shevchenkonyng úrpaqtary túsaulaugha kónbedi. Arandatularyna ýnemi toytarys berip otyrdy. Endi ózderi 40 millionnan asatyn, arjaghynda olargha tilektes qalyng Europa júrty men qaharly NATO túrghandyqtan, Reseyding mysy basylyp qaldy. Moldova da uysynan shyghyp barady. Gruziya turaly sóz qozghaudyng ózi artyq. Bir kezde jalghyz gruzin Reseydi ashsa alaqynynda, júmsa júdyryghynda ústap, әbden tizesi batqandyqtan ba, Gruziyagha kelgende tizeleri qaltyrap qalady.
Endi ózimizding Ortalyq Aziyagha keler bolsaq, múndaghy eng әlsizi - Qazaq eli bolyp shyqty. Qyrghyz bauyrlargha onsha tisi bata qoymaydy. Óitkeni, olar Reseymen tikeley shekaralaspaydy. Ony jaulap alu ýshin ekinshi bir eldi basyp kirui kerek. Ol óte qiyn. Al ózbekterge orystar qashanda seskene qaraghan. Tipti sonau Kenes Odaghy kezinde ala taqiyaly aghayyndar ana tili men salt-dәstýrine asa berik edi. Mine, qazir de olar kenes nasihaty «basmashylar» dep, elding bәrine jeksúryn etip kórsetken jandardy «últ-azattyq jolyndaghy kýrskerler» dep, aqtap alyp jatyr. Bizde dәl osynday «Týrkistan legionynyn» jauyngerleri jayly әldebir sóz bola qalsa, «oybay Qazaqstanda fashisterge qyzmet etkenderdi aqtap alyp jatyr» dep, attandap shygha keletin Resey ózbektege kelgende júmghan auzyn ashugha jaramady. Al ondaghy orys tilining jaghdayy turaly sóz qozghaugha mýldem dәrmeni joq.
Al Qazaqstangha kelgende «orys tiline qysym kórsetilip jatyr» degen jeleudi syltau etip, auzyna kelgenin aitady, neshe týrli qoqan-loqy jasaydy, tipti, jerimizge de ashyqtan-ashyq kóz alartady. Múnday esiruding ózindik syry bar, әriyne. Birinshiden, bas-ayaghy 7 myng shaqyrymnan astam shekaramyz ashyq-shashyq jatyr dese de bolady. Ony qorghaugha mýldem qauqarymyz joq. Qorghar edik, eger biz armiyamyzdy býgingi tandaghy eng ozyq әskery tehnikasy bar Izraili, Týrkiya men AQSh sekildi eldermen asa tyghyz qarym-qatynas jasap, solardyng dengeyindegi tehnikany kóptep satyp alyp, әsekerimizdi múzday qarulandyrsaq. Búghan, әriyne, kóz aldau esebinde qúrylghan ODKB degen úiymdy syltauratyp, aldymen Reseyding esh uaqytta jol bermeytindigi aidan-anyq. Onsyz da bizding qaruymyzdyng barlyghy derlik Reseyding ónimi. Áskery qaru jóninien tek bir elge ghana tәueldi boludyng asa qaterli ekendigin әskerge esh qatysy joq adamdardyng qay-qaysysy da biledi.
Mine, osynday osal jerimizdi jaqsy bilgen búl kórshimiz orys tilin jeleu etip, keyingi kezderi ashyq jaulyqqa kóshti. Áriyne, synyqqa syltau tabyla ketti. «Til maydany» úiymynyng jetekshisi Quat Ahmetovting dýkenderge baryp, qazaq tilinde qyzmet etudi talap etui You Tube arqyly tarap ketip, Reseyding qatty ashu-yzasyn tudyrdy. Olardaghy ghalamtory bar, qalghan baspasózi bar, aqparat qúraldary «attan, orystargha, orys tiline qysym kórsetilip jatyr» dep, úlarday shulap, múny bitispes maydangha ainaldyrdy. Qazaqstan biyligi qatty qysyldy. Qyza-qyza kele, múny «ýngirdegi últshyldyq» dep, bagha berip, әlgi belsendilerdi jazalaugha uәde berdi. Mәselening tym ushyghyp bara jatqandyghyn bayqaghan Quat aqyry Ukrainagha boy tasalap ýlgirdi. Bir qaraghanda Resey jaghy tynyshtalghan sekildi edi. «Qazaqtyng últshyldary shetelge qashyp ketti» dep, alaqaylap jatty. Osymen mәsele sheshilgen sekildi edi.
Joq, qatty qatelesippiz. Jaqynda búl dau-damay qayta kóterildi. Búl jolghy baghyty men maqsaty adam shoshyrlyq. Qazaqqa qarsy maydandy Putinning sayasatyn nasihattaytyn Reseyding ataqty «Gazeta.ru» sekildi portaldardyng qataryna jatatyn «Lenta.ru» portaly: «Múnda sender kim ekendikterindi úmytpandar» degen taqarybyn «Qazaqstanda orys tiline qarsy soghys jariyalandy. Orys tilin ne sebepti elge qauipti dep sanaydy?» degen arantdatushy taqyrypshamen әdiptegen maqalamen bastady. (orysshasy: «Na zabyvayte, kto vy tut». V Kazahstane obiyavily voynu russkomu yazyku. Pochemu ego ne schitait ugrozoy dlya strany?) Múnda bayaghy Quat Ahmetovke qayta oralyp, arazdyqtyng otyn odan әri ýrley týsedi. Portaldyng oiynsha búl dau-damay sheshilgenmen, ýlken bir problema qalyp qoyypty. Qazaqstanda kirillisadan bas tartu ýrdisi jalghasa týsude, al orys tilining mәrtebesi birte-birte qúldyrap barady eken. Al sayasy elita búl ýrdisti ashyqtan-ashyq qoldap, múny egemendikti nyghaytudyng kepili dep sanaytyn kórinedi.
Búdan әri portaldyng jurnalisteri biyliktegi belgili-belgili, halyqqa asa syily azamattardy әlgindey «últshyldardy qoldaushylardyn» qataryna qosyp, jaularynyng tizimine engizedi. Mәselen, Toqaevtyng kenesshisi Erlan Qariyn Abaevtyng «ýngirdegi últshyldyq» degen pikirin salghannan-aq, birden qoldaudyng ornyna, onymen kelispey, qayta bizdegi «últshyldardy» óz isteri men pikirlerinde óte saq bolugha shaqyrypty. Múny az deseniz, Reseyding premier-ministri Mihail Mishustin Qazaqstangha baryp, múndaghy orys tilining jaghdayy men ózderi «Til patrulideri» dep aidar taqqan «ekstremisterdin» jaghdayy talqylanyp jatqanda, taghy da shu shyghypty. Dәl sol kýni «ataqty qúqyq qorghaushy», euraziyalyq yntymaqtastyqtyng damuyn qoldaushy Ermek Taychiybekov jeti jylgha sottalypty. Dәl sol kýni «orystady jek kórushligimen tanymal bolghan «rusofob» Asqar Omarov Qazaqstannyng aqparat viyse-ministri bolyp taghayyndalypty.
Búl portaldyng jurnalisterining Qazaqstan jayly, onyng basshy qúramynyng ómirbayandarynyng únghyl-shúghyna deyin biletindigi tipti, tang qaldyrady. Osy orayda, búlardy Reseyding arnayy qyzmet organdary kerekti asa qúpiya deytin aqparattarmen jabdyqtap otyratyn shyghar degen oy keledi. Áytpese, osy Asqardyng bir kezderde «Kazinform» agenttigin basqaryp túrghanda, «ol Resey men Ózbekstannyng biraz jerlerin Qazaqstangha qosqan karta jariyalaghan edi» degen, sәuegeyligin qalay týsindik?..
Búl portal belgili sayasattanushy Aydos Sarymdy da jay qaldyrmapty. Onyng kinәsi - osynau Qazaqstan Parlamentining bildey bir deputaty bir kezderde sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau jónindegi komissiyasynyng mýshesi esebinde «qylmysker, bandalardy» aqtap (sirә, «Týkistan legionynyn» sarbazdaryn aitatyn shyghar), ýnemi Reseyge qarsy mәlimdeler jasaytyn kórinedi.
Artynda myqtylar túrghannan ba, búlar endi egemen elding ýkimetine de auyz saludan tayynbaydy. Sóitedi de, elimizding Bilim men ghylym ministri Ashat Aymaghambetovty «qara tizimge» qosyp qoyady. Onyng kinәsi - bir kezderi mekteptegi bilim berudi qazaq tiline kóshiru turaly baryp túrghan «últshyldyq» mәlimdemesi bolypty.
Ózderine jau sanaytyn «qara tizimge» engender múnymen shektelip qalmaydy. Oghan «Alash ainasy» men «Jas Alash» sekildi gazetter men «Qamshy» portaly da kirip ketken. Búlardaghy orys tiline qatysty maqalardy kózinen tizip, múqyat taldauyna qaraghanda búlargha bizding elde myqty bir audarmashylar toby júmys istey me dep qalasyn. Endi osydan keyin, elimizde ataqty «besinshi kolonna» joq dep aita alasyz ba?
Bir ghajaby, әlgi reseylik jurnalister jogharyda atalghan azamamattardyng lauazymdy isterin ghana emes, olardyng dýnie esigin ashqannan beri ne istep, ne qoyghandaryn, qanday mektepke baryp, qanday oqu oryndaryn bitirgenderin, qanday qyzmet satylarynan ótkenderin bes sausaqtay bilip otyr. Demek, bizding bәrimiz de Reseyding arnayy barlau qyzmetining qúpiya tiziminde jazuly túrmyz ba? Onda ómirimiz tipti de qyzyq bolatyn týri bar.
Mine, TMD ayasyndaghy eng jaqyn dosymyz deytin elding siqy osynday. Múny endi shpiondyq әreket dep sanamaugha amalyng qalmaydy.
Jalpy, kórshimizde eki elding arasyna ot jaghyp, bir-birin jaulastyrugha úmtylghan әreketi qazirgi tanda mýldem órship barady. «Lenta.rudyn» pikirlesteri men jaqtastary, ózgesin bylay qoyghanda tipti, Resey Preziydenti janyndaghy Halyqaralyq qatynastar jóninidegi kenesting (atynyng ózi nege túrady) ózinen de tabylyp jatyr.
Mәselen, osy kenesting mýshesi Bogdan Bezpaliko degen «sayasatshysymaq» Resey jaularynyng «qara tizimine» - Mәjilisting kezekti bir otyrysynda «elimizdegi mandayshalardy qazaq tilinde jazyp, qajet kezinde orys tilinde de jazugha bolady» degen úsynysy ýshin, Mәjilisting deputaty, elimizding últjandy azamaty Berik Ábdighaliyúlyn da qosyp qoyghan. Odan da súmdyghy, búl esh shimirikpesten qazaq tilining janashyrlaryna fashisterding jasaghan әreketin taghugha deyin barghandyghy jagha ústatady. Onyng aituynsha, sonau 90-shy jyldary osynday aktivister Elen degen orys qyzyn kór jaghasyna aparyp túrghyzyp qoyyp, keyin qatty zorlaghan» kórinedi. Jәne de ol «Búl mening esimde» dep shalqayady.
Sonda biz halqymyzgha osylaysha ashyqtan-ashyq jala japqan adamdy basyna sipap qoya beremiz be? Kýni erteng múndaylar sonau Gitler dostary sekildi «Qazaqstangha jana, bizge qolayly tәrtip ornatamyz» dep, bes qaruyn saylanyp, jetip kelmesine kim kepil? Al men búghan tipti de tang qalmas edim.
Jaybergen Bolatov
Abai.kz