Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4252 4 pikir 21 Qazan, 2021 saghat 16:12

Nashar oiyndy nashar deyik aghayyn!

Nashar oiyndy nashar deyik aghayyn!

Bizde, әsirese kinoda "teatr", "teatralino" degen bir úghym bar. Taza parazit sóz. Óitkeni búl sózdi qansha paradoks bolsa da akter nashar oinaghanda aitady. Yaghny nashar oiynnyng balamasy teatr. Taza paradoks!
Býkil oiyn atauly osy teatrdan bastaldy emes pe?!Jәne teatr qashan payda boldy, kino qashan shyqty. Arasy jer men kók. Salystyra aitsaq teatr kinonyng jeti atasyn bylay qoyyp jetpis jeti atasy shamalas. Osy sózdi kim aitsa da meyli maghan qatty әser etedi. Jynym keledi. Meyli ol rejisser bolsyn, basqa bolsyn әiteuir osy sózdi aitqan adamnyng intelektine kýdikpen qaraymyn. Ózim de kino alanynda osy sózding aitylghanyna barynsha qarsylyq tanytyp jýrem. Aytqyzbaymyn. Aytqan adamgha jýikem jýn bop túrsa da asyqpay týsindiruge tyrysam. Kýni keshe bir kino jәili, yaghny sol kinodaghy alghashqy epizod jәili bir adamdar osy sózdi paydalanypty. Sózbe sóz aitsaq bylay;
... " Bastapqy ýsh minutyndaghy partiya basshylarynyng dialogyn kórip, teatrda otyrghanday әser aldyq. Tipti, sahnada da akterler shynayy oinaugha tyrysady. Kinonyng basty kemshiligi osy - akterlerding jasandy sóileui, jasandy oinauy. Sezimdi ótkeru joq" deydi.
Endi teatr degenning nashar oiynnyng balamasy qalay bolyp jýrgenin sәl tarqata ketsem.

Teatrda sәl kóterinki oinaytyny ras. Sebep bireu ghana. Ómirdegidey múrnynnyng astynan mingir ete qalsang ol aldynghy qatargha da jetpeui mýmkin. Al kez-kelgen teatr zalynyng qatary kem degende 20 dan asady. Al keybir ýlken teatrlarda 40 tan asa qatar, 600 den 1000 gha deyin oryndyqtar bolady. Osynshama ýlken zaldarda sen qalasang da qalamasang da sóz estirtu ýshin, sóz jetui ýshin dauystyng úshuyn qadaghalap sәl kóterinki sóileysin. Sebebi spektaklide sóz jetpese boldy, qúryghanyn. Basqasynyng bәri zaya. Múny teatraldar "posyl" deydi.

Endi sahna sanlaqtary bolghan bizding koriyfeylerdi yaghny sonaaau Qallekiylerden bastap, olardyng zandy múragerleri keshegi Ánuar Moldabekov, Asanali Áshimovtardy, odan bergi Túnghyshbay Jamanqúlov, Doshan Joljaqsynovtardy qalay nashar oinady, yaghny teatralino oinady dep aita alasyn. Olardyng kinodaghy qanshama obrazdaryn jiti baqylap kórinizdershi. Mysaly Qalleky oinaghan kinodaghy Abay, Asekenning Chadyarovy, Bekejany, Ánuar aghanyng Shegesi, Ótelmegen paryzdaghy Áke obrazy, Qan men terdegi Elamany, sol kinodaghy Túqang oinaghan Tәnirbergen obrazy, Doskemning Hamiyti. Ayta berseng jetedi. Mine osy obrazdardyng barlyghy taza teatralino oinalghan yaghny shynayy oinalghan rolider. Kez kelgen parasatty akterdan súrasanyz aitady osyny. Mysaly Qyz Jibektegi Kәuken aghamyz jasaghan Bazarbaydyn, Kenenbay atamyz jasaghan han obrazdary she?! Taza kesek jasalghan teatraldy beyneler. Tipti alghashqy kinomyz Amangeldidegi Elubay Ómirzaqovtyng Amangeldisi she??
Osylardyng bәri sonda nashar oiyngha jata ma?
Jooq! Atamanyz!!!

Biz әueli deseng qazirgi kinoda songhy tehnologiyalyq mýmkindikterdi paydalanghannyng ózinde búrynghy koriyfeylerding oiynyna jete almay qara basyp jýr emespiz be. Dәl osylay әlemdik kino-shedevrlerden de mysal keltire keteyin. Marlon Brandonyng don Karleonesi, Entony Hopkinsting adam jegish Lektory, Djek Nikolsonnyng Proletaya nad gnezdom kukushkiydegi basty obrazy, Mel Gibsonnyng Patrioty, Hrabroe serdsesi, Rassel Kroudyng Gladiatordaghy Maksimusy, Mikky Rurk, Bred Pitt, Denzel Vashington, Uill Smitterding jasaghan obrazdary taza teatralinyy obrazdar. Oiyn taza teatr. Dәlel kerek pe?

Marhabat! Yutubtan Hrabroe Serdseni ashyp, Uollesti óz jaqyny, rysardyng satyp ketip, ekeuining jekpe-jekten keyingi sahnasyn, nemese Patriottaghy balasy qolynda óletin sahnany kórinizdershi. Taza oiyn. Shynayy teatralino oinalghan ghalamat sәt. Ali-Pachinonyng Advokat diyavolasynan bastap bastap bәrin qaranyz, Robert

De-Nironyng kez-kelgen oiyny. Leonardo Diy-Kaprionyng Uolt Strittegi Qasqyry she? Oiboy-ou Djony Deppting Djek Vorobeyi she?
Osylay myndaghan mysal keltiruge bolady. Jәne osylardyng barlyghy derlik Oskar alghandar. Yaghny A kategoriyadaghy akterlar. Al B kategoriyadaghy Bruss Uilliys, Travolta, Stallone, Shvarsenegger, Van Dammdar nege oskar almaydy? Sebebi oiyn joq. Bizder mine osy Golivudttyng B kategoriyasyndaghy akterlary bop baramyz. Al odan joghary oinaugha sheberlik jetpeydi, ne dúrys oinaudy talap etuge rejisserdyng óresi jetpeydi. Sebebi ol teatrdy kórmegen. Shynayy obraz jasaudy kórmegen soqyr rejisser. Al aitynyzdarshy maghan, bizdegi qay kinorejisser teatrgha baryp jýr? Búryn Satybaldy aghamyz anda-sanda baryp túrushy edi. Al qazir kiming bar?? Jeke ózim teatrgha baryp jýrgen kinogerdi kórmeppin. Al shynayy oiyn ol teatrda. Tek ol kózge onsha kórinbeydi. Sebebi teatrda krupnyy plan joq. Bayaghy aqsuyekter teatrgha ne ýshin dýrbimen keldi dep oilaysyzdar? Soqyr bolghannan deysizder me? Qatty qatelesesizder. Ol kezdegi ótkir kózben qazirgi smartfon jalmap janary tayghan kózdi salystyrmanyz. Olar eng sheshushi sәtterde akter oiynyn krupnyy planmen kóru ýshin dýrbimen otyrghan. Bilmesenizder bilip jýrinizder. Alysqa barmay aq Nýrken dostyng Abayyn anyqtap dýrbimen kelip kórinizshi. Nemese Quandyq oinaytyn Mәjnýnning әkesining obrazy. Sahnada otyryp egilgende janynan jaqyn qarasang jýregindi qars aiyrady. Mine sol oiyn. Shynay jas. Óksik. Ókinish. Ishten shyqqan jalyn men órt. Al solay oinay bastasang óresi tar rejisser teatr dep shatyp jatsa oghan kim kinәli. Rejisserdy qoyyp osy sózdi kez kelgen adam aitatyndy shyghardy. Esh bayybyna barmaydy. Oooou aldymen teatrgha kelip shynayy oiyn men nashar oiyndy ajyratudy ýiren. Yaghny talghamyndy týze. Sosyn ait. Áytpese qanshama adamgha sóz keltiresin. Shynayy oinnyng ordasy bolghan, oiyn ataulyny shygharghan qadirli Teatr degen sózdi nashar oiynnyng balamasy qylma. Nashar oiyndy nashar dep óz aty-jónimen aitayyq aghayyn.

Ras teatrda ghana oinap ýirenip qalghan keybir akterlar kamera aldynda alghashqyda sәl posylmen sóilep bir qalypqa kele almay jatady. Onday akter has sheber bolsa bir-eki dubliden keyin oiynyn týzep alady. Al týzey almasa onda ol uje shtampqa úrynghan akter. Nemese nashar akter. Al búlardy ajyratugha talgham kerek eken. Al talgham qalay týzeledi? Ol basqa әngime.

Qoryta aitar bolsam akterdyng da aktery bar. Mysaly Moldabekovtyng qay kinoda nashar oinaghanyn kórdinizder? Teatrda tipti súmdyq oinaghan ol kisi. Sol sekildi teatrda qatyryp roli oinamaghan adam kinoda da birdene jarytady degenge óz basym senbeymin. Oghan myng mysal keltiruge bolady. Bir mysaldy óz basymnan keltire keteyin. Biyl kóktemde GOK-3 ke týstim. Rejissery óte bilimdi, óreli jigit eken. Teatr aktery oiynnyng birneshe núsqasyn úsynady, tekstti tez siniredi, jәne shynayy oinaydy. Tek tizgindey bilseng boldy degen baghasyn berdi. Al tek kinogha týsetin akterdy jetekteysing dedi. Mine bagha. Ol jerde qatyrdym dep aita almaymyn. Biraq rejisserdyng bergen baghasy anau. Taghy bir mysal. D degen agha dosym kelinshegi ekeui teatrgha keledi. Ertesi bir kinonyng túsaukeserinde taghy toqaylastyq. Sol kinodan keyin jeneshem: "Teatrdan keyin kinogha keluding keregi joq eken ghoy" dedi.

Áriyne nashar kinony aityp jatqany ghoy. Biraq sózi sóz!Hooosh.
Ómir boyy boq jep jýrgenge jýgeri berseng qúsyp jiberui mýmkin. Jýgerining dәmin tatyp, oghan ýirenip, basqa da til ýiirer ghalamattardy kórgen song ghana boqtyng boq ekenin biluge bolatyn sekildi talghamdy tarazylau ýshin kóp oiyndy kóru kerek. Talghamdy shyndau kerek. Talghamyng shyndalyp, kez kelgen oiynnyng bәsin anyqtaytyn kókirek kózing ashylghanda sózdik qorynnan teatralino degen parazitting týsip qalghanyn ózing de bayqamay qalasyn. Senbeseng sonda maghan kel. Tiyanaqsyz sóz aitpa. Eng bastysy talghamsyz bolma.
Tәmәt-tәmam!

Sóz basynda bizde dep nege bastadym?
Bizde osy sózdi kelsin kelmesin qystyra beretinder kóbeyip túr.
Teatralino oinatpaytyn rejisserdyng de filimin kórdik. Ne nәr joq ne sól joq. Eng bastysy jan joq. Jan joq jerden basqasyn izdeuding ózi әbestik bolar.

Nartay Saudanbekúly

Abai.kz

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406