QR Preziydenti Q.Toqaevtyng biylghy Joldauy pandemiyadan keyingi ahualdy eskere otyryp, ekonomikany qalpyna keltirumen qatar, әleumettik jәne mәdeny ómirdi jaqsartugha baghyttaldy dep oilaymyn.

Júmys oryndaryn ashu men saqtap qalu maqsatynda «Qarapayym zattar ekonomikasy» men «Biznesting jol kartasy» baghdarlamalarynyng merzimi 2022 jylgha úzartyldy. Budjetting tabys kózderin úlghaytu, memleket shyghyndaryn baqylau, onyng tiyimdiligin qadaghalaudy tapsyrdy. Jyl sayyn azyq-týlik, kiyim-keshekting baghalary ósude, byltyr kommunaldyq qyzmetterding tarifteri de kóterildi. Preziydent azyq-týlikterding baghalaryn baqylauda ústap, tiyisti sharalardy qolgha alugha tapsyrmalar berdi.

Kәsipodaqtardyng kópten kóterip jýrgen mәselesi – júmysshylardyng eng tómengi jalaqy mólsherin kóteru boldy. Ásirese, budjettik mekemeler men kәsiporyndarda enbek etetin tehnikalyq qyzmetkerler, jýrgizushilerding enbekaqysynyng kólemi óte az. Mysaly, auruhananyng kólik jýrgizushisi ýsteme jәne týngi saghattaryn qosa alghanda aiyna 60-70 myng tenge alyp jýrse, keler jyldan bastap 85-90 myngha deyin kóteriletin bolady. Jalaqyny kótergeni – manday terding ótelgeni.

Sonymen qatar, Joldauda enbekaqy mәselesine kónil bólinip otyr. Atap ótkendey, eng tómengi jalaqynyng mólsheri, júmysshylardyng jalaqysyn kóbeytuge yntalandyratyn útymdy sharalardy әzirleu, mәdeniyet, múraghat, kitaphana qyzmetshilerine, qoryqshylar, kólik jýrgizushilerge 2022-2025 jyldary enbekaqyny jyl sayyn 20 payyzgha arttyru, júmys berushiler ýshin enbekaqy tóleu qorynan esepteletin salyqtardy 34 payyzdan 25 payyzgha tómendetu siyaqty mәseleler sheshilude.

Árbir júmysshy ózining enbekaqysy, salyq ústaluyn, zeynetaqy jarnasynyng audaryluyna kóp kónil bólu kerek, enbekaqyny konvertpen alatyn talay júmysshylar zeynetaqy jinaghy bolmaghandyqtan baspanaly bolugha mýmkindikteri bolmay qaldy. Sondyqtan Memleket basshysy zeynetaqy jinaghynyng jetkilikti mólsherining sheginen asatyn bóligin túrghyn-ýy satyp alu maqsatynda «Otbasy bankindegi» esepshotqa audarugha rúqsat berudi qajet dep sanap otyr.

Keleshekte birneshe kәsipter avtomattandyru men sifrlandyru prosesi nәtiyjesinde qajet bolmay qalady, zamannyng talabyna say mamandyqtardy ózgertuge tura keledi, jana kәsipterdi iygeru qajet etiledi. Osyghan oray «Kәsiby biliktilikter turaly» zang shygharyp biliktilikti tanu mәselesin rettep, júmysshylardy ózining qarym-qabiletin jetildiruge yntalandyratyn bolady. Mening oiymsha, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev enbek adamyn әleumettik-ekonomikalyq túrghydan yntalandyrudyng manyzdy sharalaryna bastamashy boldy esepteymin.

Jakupov Aydar Daurenovich, kәsipker

Abai.kz