Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3367 0 pikir 5 Shilde, 2012 saghat 08:17

ELBASY ATYNDAGhY DÝBIRLI DODA

Er qanaty - Qazanat

Er qanaty - Qazanat

Astanadaghy «Aqbozat» at sporty kesheninde 29-30 mausymda Astana qalasy kýnine arnalghan at sportynyng kedergiden sekiru týrinen jasóspirimder men eresekter arasynda Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Kubogi bolyp ótti. Alghash ret ótkizilip otyrghan halyqaralyq dýbirli dodagha Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan  elderi ózderining auyzdyghynan jel esken, asyl túqymdy túlparlaryn qatystyryp, jankýierlerge tamasha oiyn tartu etti. Jasóspirimder arasyndaghy jarysqa 23 shabandoz qatyssa, eresekter arasyndaghy kedergiden sekiru sportyna 26 shabandoz baq synady.  Dәstýr boyynsha sporttyq merekeni, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti is basqarmasynyng apparat basshysy Núrbekov Erjanbek Ormahanúly ystyq lebizimen ashty. Al jarysty Qazaqstan Respublikasy Últtyq At sporty týrleri Federasiyasynyng preziydenti, Q.R.Enbek sinirgen qayratkeri, jeti kitaptyng avtory, Úly dalamyzdyng Danqty túlpary Qúlager eskertkishin salu iydeyasynyng avtory, belgili jazushy, atbegi Sәdibek Týgel men Qyrghyzstan Respublikasy Últtyq at sporty federasiyasynyng Bas hatshysy, at sport mektebining diyrektory Jogina Ilivira Alekseyqyzy jýrgizdi. Merekelik sharagha arnalghan konserttik baghdarlamany Abay atyndaghy Respbulikalyq bayqaudyng laureaty, dәstýrli әnshi - Erdos Jandarúly bastaghan әnshiler topy qyzdyra týsti. Onda halyq әnin tamyljyta oryndaytyn kýmis kómey әnshiler: Gýlzira Bókeyhanqyzy, Sandughash Júrtshybayqyzy, Zaghipa Imanghazyqyzy, Almaz Aqylbekov, Mereke Sayyp, Almaz Aqylbekovter jankýierlerdi tamasha әnderimen susyndatty. «Altyn-Túlpar» at sport keshenining shabandozdary qazaq últtyq oiyndary  qyz kuu men attyng qúlaghynda oinaytyn er jigitter oiynynan qyzyqty óner kórsetti. Aytuly sayysty úiymdastyrugha Q.R. Últtyq At Sporty Federasiyasy, «Núr Otan» HDP «Birlik» filialy, «Astana-Ónim» aksionerlik qoghamy  múryndyq boldy. Al bas demeushilikti Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti qory jasady. Aytuyl dodany ótkizudegi basty maqsat - elimizde kenjelep qalghan at sporty oiyndaryn damytu, jastardy salauatty ómir saltyna shaqyru.

Tórt týlikte jylqy januaryn erekshe baghalaghan ata-babalarymyz:   «Qazaq - jylqy minezdi»,- deydi. Jylqy januaryn alghash ret qolgha ýiretken babalarymyz at el qorghany, erding jan serigi dep dәriptegen. Al auyr jýk artugha, alys jolgha tózimdilerin qazanat dep ataghan. Sonday-aq, kýndelikti túrmys tirshilkte "minseng kólik, ishseng as" dep qazy, qarta, jal, jaya, t.b. dәmdi taghamdar әzirlep, terisi men qylyn da sharuashylyqqa paydalanghan.  Al bәigege qosatyn jýirik jylqylardy túlpar, arghymaq, sәigýlik dep әlpeshtep, erekshe kýtimge alghan. Olar pandyq, tektilikting nyshany dep eseptegen. Kóne tarihymyzgha kóz jýgirtetin bolsaq, Qobylandy batyrdyng Taybuyryly, Alpamystyng Bayshúbary, Qambardyng Qaraqasqa aty, Er Targhynnyng Tarlany, Shaqshaq Jәnibekting Qarakógi,  Isataydyng Aqtabany, Qabanbaydyng Qubasy sekildi túlparlar «er serigi» retinde el auzynda qalghan asyl túqymdy januarlar. Bәigege qatysyp, el auzynda qalghan Aqan Serining Qúlagerining ózi shejireli-jyr. Al alysqa barmay-aq, berige keler bolsaq, osylardyng altyn synyghy, asyldyng túyaghy - Absent. Búl túlpar qazaq halqyn әlemge tanytqan sәigýlik. Ýsh Olimpiada oiyndaryna qatysyp, qatarynan 3 ret jýldeger boldy. Búl degenimiz  - qazaq halqynyng bolmysy jylqy malymen úqsas. Qazaqtyng boyyndaghy tektilikting ózi osy januarmen tyghyz baylanysty. At sportyn damytu qazaq halqyn qayta janghyrtumen birdey. El tәuelsizdigine 20 jyl tolghanymen at sporty әli de ýlken qamqorlyqty qajet etip túr. Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydentining Kubogy at sportyn damytugha degen úly maqsat pen alghashqy qadam. Eger osyndan keyin múnday dýbirli dodalar jalghasyn tabatyn bolsa, at ýstinde qonghan elding ertengi úrpaghy qayta Olimp shynyn baghyndyratynyna senim mol. Ony atalmysh jarys aiqyndap berdi. Klassikalyq at sporty oinyna jastar men jasóspirimderding qyzghushylyghy óte kýshti. Osy túrghyda Preziydenttik at sporty keshenining jetekshisi Berik Orazaliyevty әngimege tarttyq. Berik Pulanúly 1970 jyldan beri Jambyl oblysyndaghy Lugavoy jylqy zauytynda enbek etken. Osy zauyttan shyqqan aty anyzgha ainalghan Absentti baghyp-qaqqan atbegi. Asyl túqymdy túlparlardy 45 jyldyq boyy baptap jýrgen tәjiriybeli atbegi býginde Elbasynyng sәigýlikterin baptaydy. Múnda aghylshyn, arab, týrkimenning ataqty Aqaltekeleri jәne taghy basqalary bar. Preziydenttik At sporty keshenining qasynan at sporty mektebi ashylghan. Býgingi dodada atalmysh mektepting jas shabandozdary óner kórsetti. Berik Pulanúlynyng aituynsha әlemde aghylshyn attaryna teng keler túlpar joq. Sebebi, búl arghymaqtyng jýregi basqa jýirik sәigýlikterding jýreginen eki kelige ýlken kórinedi. Sondyqtan búl jylqyda qan ainalymy óte jyldam.

Eki kýnge sozylghan Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti Kubgynda jasóspirimder aarasynda ótken sayysta 5 oryngha jýlde taghayyndaldy. Onda 5-shi oryn alghan Qyrghyzstandyq shabandoz Kamili Sabitovqa 20 myng tenge, 4-shi oryn iyelengen qyrghyz bauyrymyz Andrey Tryapisinge 35 myng tenge, 3 oryngha túraqtaghan astanalyq Rustam Nurgayanovqa 50 myng tenge, ekinshi oryndy qanaghat tútqan «Astana-ónim» shabandozy German Ponomorenkogha 80 myng tenge, al bas jýldeni astanalyq Alina Moldaziyatova jenip aldy. Al eresekter arasyndaghy bәsekede 5 oryn men 3 oryn almatylyq Aleksandar Tishkovqa, 4 oryn «Inter-prays» AQ shabandozy Oleg Popelyaevqa, 2 oryn almatylyq Áset Tolkumbaevqa,  al bas jýlde aiyr qalpaqty aghayyndarymyzgha búiyryp, Rinat Galimov  qanjyghasyna baylap qaytty.

Qyrghyzstannan kelgen atbegining sózine qaraghanda, ol elde jalghyz ghana últtyq at sport mektebi qalypty.  Osyghan qaramastan býgingi bas jýldeni oljalauy beker emes. Al bizding elimizde qanshama at sport mektepteri júmys jasap jatqanmen, býgingi nәtiyje kóp oilanugha týrtki...

Óz tilshimizden

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391