Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4529 0 pikir 9 Shilde, 2012 saghat 13:20

Qarlygha Ibragimova. Aqyn qyzdarymyzdyng búl «aytysyn» qalay týsinemiz?

Tynyshtyq ber jýregime,

Qúlaq aspa tilegime.

Sezim shoqty tyghyp qoygham,

Júmyr jerding jýregine.

Kýlip kelem, kýlkim emes,

Tek әiteuir sylqym eles.

Seni oidan aryltpaqpyn,

Biraq, әtten, mýmkin emes...

Ózgeni qaydam, óz basym әnshi Nәby Aymúratov (marqúm) oryndaytyn osy bir «Mýmkin emes» degen әndi qaytalap tynday beretinmin. Ókinishti sezim jayly bolghannan shyghar... Jaryqqa shyqqan kýnnen bastap búl әn kópshilikting qalta telefonynda jýrdi. Qazir de úmytylghan joq. Sózin Nazgýl Berdiqoja jazghan. Nәbiydi eske alu keshinde «Mýmkin emesti» «MuzArt» oryndady. Býginde «MuzArttyn» aituynda tyndap jýrmiz. Jaqynda Qúralay Omardyng sayttardyng birindegi súhbatyn oqydyq. Súhbatynda ólenderi jayly syr sherte kelip, Qúralay qalamdas qúrbysy Nazgýl Berdiqoja jayly kelensiz bir әngime aityp qalypty. Ángimening auany ««Mýmkin emes» әnining sózin jazghan Nazgýl mening joldarymdy úrlady» degenge sayady. Alghashynda týsinbey qalghanymyz ras. Qúralaygha habarlasyp, mәselening mәn-jayyn biluge asyqtyq. Aytyp bereyin dep keliskenimen, Qúralay artynan ainyp qaldy. «Baspasózde bir ret aittym jetedi. Ózimning atymdy búlay jarnamalaghym kelmeydi», - dep týsindirdi onysyn. Qúralaydyng saytqa bergen súhbatyn sózbe-sóz keltireyikshi.

Tynyshtyq ber jýregime,

Qúlaq aspa tilegime.

Sezim shoqty tyghyp qoygham,

Júmyr jerding jýregine.

Kýlip kelem, kýlkim emes,

Tek әiteuir sylqym eles.

Seni oidan aryltpaqpyn,

Biraq, әtten, mýmkin emes...

Ózgeni qaydam, óz basym әnshi Nәby Aymúratov (marqúm) oryndaytyn osy bir «Mýmkin emes» degen әndi qaytalap tynday beretinmin. Ókinishti sezim jayly bolghannan shyghar... Jaryqqa shyqqan kýnnen bastap búl әn kópshilikting qalta telefonynda jýrdi. Qazir de úmytylghan joq. Sózin Nazgýl Berdiqoja jazghan. Nәbiydi eske alu keshinde «Mýmkin emesti» «MuzArt» oryndady. Býginde «MuzArttyn» aituynda tyndap jýrmiz. Jaqynda Qúralay Omardyng sayttardyng birindegi súhbatyn oqydyq. Súhbatynda ólenderi jayly syr sherte kelip, Qúralay qalamdas qúrbysy Nazgýl Berdiqoja jayly kelensiz bir әngime aityp qalypty. Ángimening auany ««Mýmkin emes» әnining sózin jazghan Nazgýl mening joldarymdy úrlady» degenge sayady. Alghashynda týsinbey qalghanymyz ras. Qúralaygha habarlasyp, mәselening mәn-jayyn biluge asyqtyq. Aytyp bereyin dep keliskenimen, Qúralay artynan ainyp qaldy. «Baspasózde bir ret aittym jetedi. Ózimning atymdy búlay jarnamalaghym kelmeydi», - dep týsindirdi onysyn. Qúralaydyng saytqa bergen súhbatyn sózbe-sóz keltireyikshi.

«Keyde óz joldaryndy, úiqastaryndy ózgening óleninen kezdestirip qalatyn kez de bolady... Menen «MuzArt» tobynyng oryndauyndaghy «Mýmkin emes» әnining sózin sen jazdyng ba?» dep súraytyndar kóp. Oqyrmandarymnyng búl súraqty qongynda negiz bar. Ol әnning sózin jazghan men emes, Nazgýl Berdiqoja. Biraq әnning qayyrmasynda mening 3-4 jolym jýrgeni ras. Keybireuler búl joldardy men úrlady dep oilaydy. Ánnen úrlaytynday sózi bitken sorly aqyn emes shygharmyn. Mening ólenim 2005 jyly jazylyp, sol jyly «Ádebiyet aidyny» gazetinde, 2006 jyly «Qazaq әdebiyeti» men «Jalynda» jaryq kórgen bolatyn. Án jaryqqa shyqqan son, Nazgýlge arnayy habarlasyp, mening óleng joldarymdy rúqsatsyz paydalanghanyng ýshin eki ay ishinde baspasóz betinde keshirim súra dedim. Odan beri alty ay ótti...», - deydi Qúralay. Qúralay da, Nazgýl de qazirgi jastar poeziyasynda esimderi auyzgha iligip jýrgen aqyn qyzdardyng biri. Mynaday әngimeden keyin ýlkenderdi bylay qoyyp, jastar da bir-birin «úry» tútyp, bir-birinen keshirim kýtetin bolghany ma sonda dep oiladyq. Búl jóninde Nazgýl Berdiqojagha habarlasqanymyzda mynaday jauap estidik.

«Mýmkin emestin» qayyrmasyn mektepte 11-synypta oqyp jýrgende jazghanmyn. Shygharghan kýide qoyyn dәpterimde qalghan. Keyin Indira Elubaeva әn jazghan eken, sóz jazyp bershi dep ótindi. Qoyyn dәpterimde jýrgen «Mýmkin emes» degen bir shumaq, әnning qayyrmasy bolugha ýilesip túr. Shumaqtaryn tolyqtyryp jiberdim de, bir aptanyng ishinde Indiranyng әnine sóz jazdym. Ándi Nәby Aymúratov oryndaghannan keyin maghan bir kisiler: «Qayyrmadaghy «Kýlip kelem kýlkim emes» degen joldar Qúralay Omardyng óleninde kezdesedi ghoy», - degendi aitty. Ol kezde men Qúralaydyng ólenderimen tanys emes edim. Óitkeni ol uaqytta auylda, Aralda jýrgem. Qúralayda kezdesedi degennen keyin әnning sózin dereu ózgertkim keldi. Keyin «úrlady» degen osynday әngimeler aitylatynyn bildim. «Búl joldar sәikestikten shyqty desem eshkim senbes. Qúralaydy qaytalaghan bolmayyn, úyat bolady ghoy. Sózi tausylghan aqyn emespin, qayyrmadaghy úqsas eki-ýsh joldy ózgerte salayyn», - dep Indiragha da, Nәbiyge de habarlastym. «Men әndi jazdyryp qoydym. Jaryqqa shyghyp ta ýlgerdi. Qalay bolar eken?!», - dep Nәby biraz qinaldy. Men «Ózgertkim keledi. Erteng әrqanday әngimelerding aitylghanyn qalamaymyn», - dep túryp aldym. Esimimning bylghanghanyn qalamadym. Osy әngimeden keyin uaqyt ótken song Nәby qayghyly jaghdaygha úshyrady. Ózgertip ýlgermedik. Ánning kompozitory Indiragha: «Nәbiyding ómirining sonynda osynday auyr әndi oryndaghanyna ishtey qinalyp jýrmin. Búdan keyin «Mýmkin emesti» eshkim oryndamasynshy. Búl bir baghy janbaghan әn boldy», - degen kýrsinisimdi jetkizgem. Nәbiydi eske alu keshinde «MuzArt» oryndap, halyqqa tarap ketipti. Arada Qúralay habarlasyp: «Mening joldarym sende ne ghyp jýr?», - dep renjidi. Búl әndi erterekte jazghanymdy, ol joldardy odan úrlamaghanymdy, tipti Qúralayda da bar ekenin bilmegenimdi, sózin ózgertemin dep jýrgende Nәbiyding qazagha úshyraghanyn týsindirdim. Ándi uaghynda ózgerte almaghanyma telefonmen de, kezdesip te Qúralaydan keshirim súradym. Mening de jýregimnen sol joldar tógildi dep bar shynymdy aitqanymmen, Qúralaydyng senbeytinin bilgem. Óitkeni, búl óleng birneshe basylymda, Qúralaydyng kitabynda jaryqqa shyghypty. Al men esh jerde jariyalamaghan edim. Úqsastyq eki jolynda ghana. Eki joldy ózgertu - maghan týkke túrghysyz nәrse. Sózi tausylghan sorly aqyn emespin ghoy. Qúralaygha mәn-jәidi týsindirip: «Nәbiyding songhy әni ghoy, atyn shulatpay-aq qoyayyq. Búl óleng tipti mening kitabyma da kirmey-aq qoysyn. Ándi esh jerden aitylmaytyn etip joyyp tastar edim. Nәbiyding oryndauyndaghy songhy әn bolghasyn ghana qaldyrdym», - degenmin.

Nazgýlding әngimesinen keyin eki aqyndaghy «Mýmkin emestin» sózin shyndap salystyryp shyqtyq. Múndy mahabbat jayly aitylyp, «Sylqym eles, kýlkim emes, mýmkin emes» degen úiqastarda úqsastyq bolyp, «Kýlip kelem... Alayda kýlkim emes» degen joldar qaytalanypty. Qúralaydyng daulasyp jýrgeni osy eki jol. Búl joldar Qúralaydyng óleninde bylaysha keledi eken.

Qaydan biraq...

Kórmessin...

Búl týn eges

Mazamdy aldy mazaqtap sylqym eles.

Kýp-kýreng kýnderimdi jaynatpaq bop,

Kýlip kelem... (Alayda kýlkim emes)

...Mýmkin emes...

 

Ózimiz kәsiby әdebiyetshi bolmaghan son, tartystyng tóreligin bir aitsa, әdebiyetshi aitar dep aqyn Amanhan Álimúlyna jýgindik.

TARTYSTYNG TÓRELIGI:

Eki aqyn qaryndasymnyng da ólenderin oqyp shyqtym. Úiqastyn, eki joldyng úqsastyghyna bola aitysyp jýrgenderi meni eriksiz oilantty. Ekeui әdebiyet teoriyasyn qayta bir paraqtap, әdebiyetting zandylyqtaryna jýginuleri kerek edi. Ádebiyette, jalpy ónerde reminissensiya degen úghym-týsinik bar. Reminissensiya - latynnyng sózi. Reminissensiya - poeziyadaghy, muzykadaghy bolsyn, jalpy óner ataulyda birdi-ekili sóz, sóilemnin, tipti, oqighanyng ózge shygharmada qaytalanuy, janghyruy. Yaghny aqyndardyng poetikalyq baylanysynyng bir kórinisi. Búl tarihiy-tabighy kategoriya. Osy zandylyq boyynsha keybir obrazdar, sóz oramy, tirkes, birdey sózder men sóilemder, joldar, jalpy yrghaq bir aqyndardan auysyp, ekinshi aqynmen ýndesip jatsa, ol eshqanday da úrlyqqa jatpaydy. Eki qyzdyng dauy osy әdeby kategoriyany týsinbegennen tuyp otyr. Qúralaydyng úghymymen oilasaq, kez kelgen aqyndy «úry» etip shygharugha bolady. Mysaly, úly Abay «Óleng shirkin ósekshi, júrtqa jayar» dese, Pushkin «Vot Muza, rezvaya boltuniya» deydi. Búl - eki úly aqynnyng ýndestigi, týsinik-tanymynyng astasuy. Búryn Maghjan Júmabaev «Áldiyle ólim, әldiyle» degen óleng jazdy. Al, qazir orystyng kózi tiri aqyny Glan Onanyanning «Ubangkay menya, smerti, ubaykay» degen óleni bar. Maghjandy ómiri kórmegen, onyng ólenin bilmeytin Onanyannyng Maghjan aitqandy qaytalauy taghy da sol aqyndardyng ýndestigin kórsetedi. Bayron «Hochu ya byti rebenkom volinym» dese, Esenin «Ya hochu byti otrokom svetlym» dep jazghan. Anna Ahmatova «Y takaya moguchaya sila» dese, Blok «Y takaya vlekushaya sila» deydi. Nekrasov «Les obnajilsya, pole opustel», dep tolghasa, Leonid Andreev «Les opustel, y pole obnajilosi» dep qaytalaydy. Al, bizding Múqaghaliymyz da «Sәby bolghym keledi» dep óleng shyghardy. Sabyrhan Asanovtyng «Ómir ótip barady, ómir ótip» degen joldary Jarasqan Ábdirashevte jolma-jol kezdesedi. Tólegen Aybergenovtyn:

«Sen ózimdi kórsen,

Túrysym osy menin.

Al mendegi ghalamat sezimdi kórsen,

Shoshyr edin», - dep keletin óleni bar. Ómirzaq Qojamúratovtyng da:

«Bilmeymin seni,

Men seni,

Jolserik bolyp tosyp em,

Sezimdi kórseng mendegi,

Sen qazir, janym, shoshyr en», - degen óleni bar. Dәl osy Ómirzaq Qojamúratovtyng bir óleni Zeynolla Tileujanovtyng ólenimen ýndesedi. Zeynolla aqyn «Jylatu onay bolghanmen, Júbatu qiyn qyzdardy» dep jyrlasa, Ómirzaqta «Jylatyp alyp bireudi. Júbatu onay deymisin» degen joldar bar. Sonda Qúralay aitqanday, búlardyng bәrin qaytalaghan, úrlaghan deymiz be? Onda Abay, Pushkiyn, Múqaghaly men Maghjandar da «úry» bop shyghady. Múnyng bәri - men aitqan reminissensiyanyng jemisi. Aqyndar tabighatynyng ýndesui. Sondyqtan Qúralaydyng «Nazgýl baspasóz arqyly menen keshirim súrasyn» degeni dúrys emes. «Sylqym eles, eges, kýlkim emes, mýmkin emes» degen úiqasyn meniki degeni de dalbasa. Mýmkin emeske úiqas izdegen aqyn basqa qanday úiqas aluy mýmkin?! Múnday úiqas mende de bar. Qúralay meni de úrlady desin onda. «Búl joldardy erterekte auylda jýrgende jazghanmyn. Ol kezde Qúralayda múnday joldar bar ekenin de bilmedim», - dep shyryldapty ghoy Nazgýl. Tipti ózinen keshirim de súrapty. Keshirim súrap jýrgeni kishipeyildik, әriyne. Biraq Nazgýlding múnysy da әdebiyetting zandylyghyn bilmegendikten. Sondyqtan eki qyzgha әdeby sauattaryndy ashyndar. Óz jazghandaryndy ghana oqy bermey, ózge aqyndardy, әlem әdebiyetinde nendey janalyq, qúbylystar bolyp jatyr, sony óz әdebiyetinmen salystyra bilinder der edim. Ádebiyettin, poeziyanyng zandylyghyn bilmey, «úry» tútyp, bir-birine «kýie» jaghyp jýrgenderi úyat. «Men birinshi jazghan edim», - dep Nazgýldi kinәlaghany ýshin, әdebiyetting zandylyghyn eskermegeni ýshin Qúralaydyng qalamdas qúrbysynan keshirim súraghany dúrys. Andrey Voznesenskiy degen orystyng aqyny «Stihy ne pishutsya, a dyshatsya» dep óleng jazyp, «pishutsya, dyshatsya» degen úiqasty men birinshi jazdym dep maqtanyp jýrse, múny Voznesenskiyden búryn 1853 jyly bir aqyn jazyp qoyghan eken. Ómirde múnday jaghdaylar kóp. Ádeby úrlyqty reminissensiyadan ajyrata bilu kerek.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387