Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3626 0 pikir 10 Shilde, 2012 saghat 09:43

Aydar Qyryqbayúly. Elbasymen jýzdesu bir kýndik emes – myng kýndik

Aghartushy-ghalym, ústaz  Ahmet Baytúrsynov «Balam degen el bolmasa, elim degen bala qaydan shyghady» degen eken. Úly sóz! Egemen elimizding túlymdy úly, búrymdy qyzy dep sender ýshin barlyq jaghday jasaldy. Ertengi kýni qadirli Qazaqstanym degen qasiyetti úghym әrqaysynnyng keudelerinde atoy salyp jatuy tiyis.

N.Á.Nazarbaev.

 

Aghartushy-ghalym, ústaz  Ahmet Baytúrsynov «Balam degen el bolmasa, elim degen bala qaydan shyghady» degen eken. Úly sóz! Egemen elimizding túlymdy úly, búrymdy qyzy dep sender ýshin barlyq jaghday jasaldy. Ertengi kýni qadirli Qazaqstanym degen qasiyetti úghym әrqaysynnyng keudelerinde atoy salyp jatuy tiyis.

N.Á.Nazarbaev.

 

Áli esimde, osydan ýsh jyl búryn Elbasymyz N. Nazarbaev Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-gha kelip, jýzdegen studentting aldynda «Qazaqstan daghdarystan keyingi dýniyede: bolashaqqa intellektualdyq sekiris» atty dәrisin oqyp, býgingi men ertengi kýndi boljay biletin úsynys pikirlerin ortagha saldy. Jasyl jelektey jayqalyp kele jatqan jastargha aghalyq aqyl-kenesin jetkizip, elimizding endigi bolashaghy tolayym bilim alyp jatqan jastardyng intellektualdyq әleuetine tikeley baylanysty ekendigin qadap aitty. «Intellektualdyq últ» jobasynyng útqyr, útymdy tústaryn jalyndy jastargha jete týsindirip, elimiz ghylym men bilimning innovasiyalyq jýiesin damytugha meylinshe múhtaj ekendigin anyq aighaqtarmen dәleldep kórsetti. Sol joly Elbasymyz: «Memleket ghy­lymdy damytugha qajetti barlyq shara­lar­­dy qabyldauda. Biraq múnyng barlyghy eger bilikti kadrlar bolmasa, beker bolar edi... Sondyqtan men jastargha elimizge eng aldynghy qatarly ghylym salalarynda júmys isteytin talantty ghalymdar qajet dep ýndeu tastaymyn. Ghylymgha baryndar, qúlshynyndar, ózderinning zertteu talanttaryndy jýzege asyryndar!» degen bolatyn. Sol jolghy jiyngha qatysqan jastar, barlyghymyzda ishtey ilkimdi oy týiip, erekshe tebirenip qayttyq. Elbasymyzdyng әsirese, jastargha patriottyq tәrbie beru, Otandy sýi, Otangha adal qyzmet etudi ýiretudegi ýlgisi kónilimizde mәngi baqy jattalyp qalghany anyq. IYә, bizding Kóshbasymyz býginge deyin jastargha jiger beretin ondaghan bәlkim jýzdegen jalyndy tirkesteri tebirene arnaghan bolar. Biraq, solardyng әrqaysysyna tereninen ýnilsek, barlyghynyng astarynda tebireniske toly aqedil peyil, izgi niyet jatyr.

Elbasymyzben aragha jyl salyp taghy da bir jýzdesuding sәti týsti. 20-dan asa jastardy qabyldaghan Preziydentimiz sol joly bizben arqa-jarqa tildesti. Osy jiynda әrqaysymyz jeke-jeke sóz alyp, kókeyimizdegi oilarymyzdy emin-erkin aqtarugha mýmkindik aldyq. Kezdesuding toqtamyn Elbasymyz ózi týiindep: «Men býgingi jastargha qyzygha da quana qaraymyn! Sender baqytty úrpaqsyndar. Aytalyq, men 40 jastan asqan shaghymda ghana, onyng ózinde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining salalyq hatshysy qyzmetinde jýrgen kezimde túnghysh ret shetelge shyqtym. Al qazirgi jastardyng qay-qaysysy da qayda baramyn dese erik ózderinde. Búghan qosa biz «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha talantty jastarymyz shetelderding eng tandauly oqu oryndarynda bilim alugha memlekettik grant bólip, qamqorlyq jasaudamyz. Jastar osy qamqorlyq pen senimge layyq boluy tiyis. Biz qoldan kelgeninshe tәuelsiz elimizdi jan-jaqty damytugha kýsh júmsap jatyrmyz. Biraq kókeydegining barlyghyn jýzege asyru - bir úrpaqtyng qolynan kelmeytin is. Sondyqtan bizding bastaghanymyzdy sizder jalghastyratyn bolasyzdar. Elimizding odan әri gýldenuin qamtamasyz etu sizderge senip tapsyrylady. Soghan dayyndalynyzdar. Sol senimge layyq bolynyzdar», - dedi erekshe tebirenip. Núrsúltan Nazarbaevtyng osy bir úlaghatty payymyn biz ýndeu retinde qabyldaghanymyz jasyryn emes. Sebebi, tәu eter Tәuelsizdigimizding әr jylyn myna bizder, jastardyng janarymen saralaghanda - jana Qazaqstannyng qabyrghasyn qalaghan Elbasymyzdyng eren enbegi men aishyqtalghan erligin kóremiz. Áriyne, elimizding jiyrma jylda qol jetkizgen jetistikterin sanay bersek, qoldaghy on sausaqtyng sany jetpesi anyq. Anyghynda, múnyng barlyghy elimizding erteni - keleshek úrpaq ýshin jasalyp jatqan iygi qadamdar. Al búl is-sharalardyng túghyrynda túrghan elimizding túnghysh Preziydenti N. Nazarbaev.

Elbasymyzben biylghy jyly da jýzdesuding sәti týsti. Jalpy Preziydentimizben jýzdesu әrbir jas azamat ýshin erekshe baqyt. Óitkeni búl jýzdesu bir kýndik emes - myng kýndik, әrbir jastyng sanasyna sәule týsiretin, ósui men túlgha retinde jetiluine jolashatyn syndarly sәt. Osy jolghy kezdesuden keyin kónilimizge kóp nәrseni týiip qayttyq. Preziydentimizding sózin qúlaq qoya tyndaghan bizder adam sengisiz anyzdyng ózin aqiqatqa ainaldyrugha bolatynyn týsindik. Solardyng bir parasy mynaday.

Eger, bajaylap baqylasaq Elbasynyng jastargha ósiyet aitqan әrbir dәrisining arghy tininde - «adam faktory» altyn arqauday tartylyp jatady.  Býtindey alghanda, әrbir memlekettik әlemdegi bәsekege qabilettiligining eng basty kórsetkishteri osy jerde jatqandyghyn angharamyz. IYә, ainalyp kelgende qoghamnyng barlyq taraptan algha qadam basuy «adam faktoryna» tikeley baylanysty deytin bolsaq,  qazirgi jastardyng bilim aluyna, talanty men darynyn tanyta biluine memleket tarapynan jasalyp jatqan sharalar, atqarylyp jatqan júmystar az emes. Búl orayda, bizding tarapymyzdan aitylar pikir: «Jastargha sóz emes, is kerek, is»! Árbir jas azamat eng aldymen adam retinde ózi ómir sýrip otyrghan qoghamgha qamqorlyq tanyta bilui, sol arqyly Tәuelsizdik jolyndaghy jetistikterge ózindik ýles qosuy - kórer kózge bilinbegenmen memlekettik damudaghy asa manyzdy mәselelerding biri.  Demek, osy arada «birigip kótergen jýk auyr bolmas» degen qaghida, danalyq oy jýzege asady.

Tarazygha tartyp, oy sarabyna salar bolsaq, dәl qazir Qazaqstannyng qadauy túghyryn bekite týsudegi eseli enbek kim ýshin jәne ne ýshin jasalynyp jatqanyn janjýregimizden týsinetin kez jetken siyaqty. Demek, biz, jastar aldymyzdaghy agha úrpaqqa, hakim Abay atamyz «jastyqtyng aty aryndap, tas qiyagha órledin» dep aityp ketkendey, óz bolashaghymyzdy bayandy qylugha tas-týiin dayyn ekendigimizdi dәleldep kórsetuimiz kerek. Búl orayda, toqtalmay ketuge bolmaytyn «bolbyr» jayt bar. Ol jastardyng arasyndaghy kenestik kezennen beri tamyryna balta shaba almay otyrghan - masyldyq psihologiyasy. Eger resmy derekke sýiensek qazirgi Qazaqstan halqynyng ýshten biri derlik - 14-29 jas aralyghyndaghy jastar eken. Kópshilikke topyraq shashqanymyz emes, biraq býgingi jastardyng arasynda jasy otyzgha kelse de ata-anasyna masyl bolyp otyrghan ýikýshik zamandastarymyz qanshama?! Al olar elimizding el retinde ósip-ónuine qanday ýles qosyp otyr? Nege búlay, adam sonday ma, әlde zaman sonday ma? Múndayda «bolar  bala on besinde baspyn der, bolmas bala otyzynda jaspyn der» degen qazaqtyng qanatty sózi eriksiz oigha oralady, oqyrman qauym. Ol ghana emes, óz boyynda «Otan», «eljandylyq», «el, til, dil» degen úghymdargha oryn joq, әiteuir bar oiy jyly oryndy kózdeytin jastarymyz da joq emes. Demek, býgingi jastardyng arasynda masyldyqpen qatar mansapqorlyq psihologiya da óris alyp otyr degen sóz. Al, búlarmen kýresu býgingi qoghamnyng eng basty mindeti. Dәl qazir masyldyqtyqtyng uaqyty ótti. Osy mәselege asa shýilikken Elbasymyz da jastargha qarata san ret aghalyq aqylyn aitqany esimizde.
«Memleketting «ghalamdyq» qoldauyna ýmit artyp qarap otyrmandar. Memleket zeynetkerlerge, mýgedekterge, júmys istey almaytyndargha ghana kómektesedi. Qalghandaryna - olar ómirge qajetti qarajat tabu ýshin qajetti jaghdaylar tughyzady. Jas kezden bastap ózderine senuge, ózderindi enbekke dayarlaugha ýireninder. Biz Qazaqstannyng enbeksýigish, júmys isteytin azamattarynyng bolashaq úrpaghyn tәrbiyeleuge tiyispiz. Tek sonda ghana elimiz órkendey beretin bolady» - degen bolatyn Memleket basshysy. Týiindelip jetkizilgen osy sózderden-aq, biz, naryqtyq ekonomika jaghdayynda ómir sýrip jatqanymyzdy, sol sebepti әrbir jas ómirde óz mýddesin joghary qoymay, eng aldymen eli men Otanynyng iygiligin arttyratyn ilgerimdi is atqaruy kerek ekendigin tolyqtay týsinemiz. Sonda ghana, erkin elding baqytty úrpaqtary nar kóterer jýkten qaymyqpay, bolashaqqa nyq qadammen qaryshtaydy. IYә, bizding aldymyzda da talay «tar jol, tayghaq keshuler» kýtip túr. Biraq adam ómirining ózi sonysymen qyzyq emes pe?! Qiyndyq kórmey baqytty shaq ta saltanat qúrmasy әlmisaqtan belgili.

Aydar Qyryqbayúly,

«Almaty» Áleumettik - kәsipkerlik

korporasiyasy» Últtyq» AQ - nyng Baspasóz hatshysy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395