Qazaq óleni qay zamanda da talanttan kende bolghan emes. Óleni nayza, shaghylyp aigha, azghana ghúmyr keshse de Alash balasy әrkez ansap, saghynatyn, sardar jyrlaryn oqyp, saghynyshyn basatyn bir aqyn bar. Ol - Bauyrjan Ýsenov.

Boyynda, oiynda, bolmysynda qazaq sózining qasiyeti, qazaq dalasynyng súlulyghy, atanyng әruaghy, ananyng múny bar Bauyrjan aqyn kóshken búlttay, aqqan seldey, jarq etip, jalt qaratqan jasynday shauyp óte shyqqan eren talant iyesi. Ýsenovting óleni dese, qalyng júrt әli kýnge eleng ete qalady. Ayauly aimanday úldyng asqaq poeziyasy - jany men jýregi óleng oqyp, әn salyp túratyn Alashtyng jýreginde jattauly. Boytúmarynday saqtauly. Demek, Bauyrjan Ýsenovting jaynaghan tuy jyghylghan joq. Jýrekterding tórinde jelbirep túr. Túra bermek.

Abai.kz aqparattyq portaly qazaq ólenining inju-marjany sanalatyn jyrdyng kezegin Bauyrjan Ýsenovting poeziyasyna berip otyr.

«Abay-aqparat»

 

Qara mashina

 

Ýsh úly adam daryn esken týrinen,

Kelbetine Qúdaydayyn ýnilem.

Bir-aq jylda qaytys bolghan, tarihiy,

Qúbylys dep oilaytynmyn múny men.

 

Bir tynbaghan qamyn oilap halyqtyn,

Kýrenitip túrmasyn dep jaryq kýn.

Biraq halyq jauy bolyp ústalyp,

Ketkendigin keyin bilip, qamyqtym.

 

 

Qazaq óleni qay zamanda da talanttan kende bolghan emes. Óleni nayza, shaghylyp aigha, azghana ghúmyr keshse de Alash balasy әrkez ansap, saghynatyn, sardar jyrlaryn oqyp, saghynyshyn basatyn bir aqyn bar. Ol - Bauyrjan Ýsenov.

Boyynda, oiynda, bolmysynda qazaq sózining qasiyeti, qazaq dalasynyng súlulyghy, atanyng әruaghy, ananyng múny bar Bauyrjan aqyn kóshken búlttay, aqqan seldey, jarq etip, jalt qaratqan jasynday shauyp óte shyqqan eren talant iyesi. Ýsenovting óleni dese, qalyng júrt әli kýnge eleng ete qalady. Ayauly aimanday úldyng asqaq poeziyasy - jany men jýregi óleng oqyp, әn salyp túratyn Alashtyng jýreginde jattauly. Boytúmarynday saqtauly. Demek, Bauyrjan Ýsenovting jaynaghan tuy jyghylghan joq. Jýrekterding tórinde jelbirep túr. Túra bermek.

Abai.kz aqparattyq portaly qazaq ólenining inju-marjany sanalatyn jyrdyng kezegin Bauyrjan Ýsenovting poeziyasyna berip otyr.

«Abay-aqparat»

 

Qara mashina

 

Ýsh úly adam daryn esken týrinen,

Kelbetine Qúdaydayyn ýnilem.

Bir-aq jylda qaytys bolghan, tarihiy,

Qúbylys dep oilaytynmyn múny men.

 

Bir tynbaghan qamyn oilap halyqtyn,

Kýrenitip túrmasyn dep jaryq kýn.

Biraq halyq jauy bolyp ústalyp,

Ketkendigin keyin bilip, qamyqtym.

 

Estelikter jazyp jýrgen san adam,

Biraq býgin kórinbeytin aradan.

Qalaysha jau qazaq әdebiyetinin,

Irgetasyn qúldar qúsap qalaghan?!

 

Adamzattyng ajarlysy, ózi aqyn,

Qazaghym dep qamshylaghan boz atyn.

Syrnay ýnmen әsem әnin sozatyn,

Jan bar ma edi Seyfullinnen ozatyn?!

 

Alataudan Aqsu bolyp búrylghan,

Qyran jyrdy qayyratyn qyrymnan.

Jansýgirov emes pe edi Qúlager,

Ol qalaysha aibaltagha úrynghan?!

 

Talantyna tabynam men qay eldin?

Men ózimning qazaghymnan may emdim.

Beyimbetting jazyghy ne, pash etken,

Erkek týgil kommuniysin әieldin?

 

Qalaysha jau ardagerler top jarghan?

Aqiqatyn súradym men kóp jannan.

Qyrandargha kókte qanat qaghatyn,

Kimder eken, kimder eken oq jonghan.

 

Olargha oq jaumaghany haq kókten,

Jauaby joq, janyma osy batty óktem.

Birde bireu dedi: «Olardy bir týnde,

Qara mashinamen kelip ap ketken...»

 

Qalyng topty jaryp shyqqan mergendi,

Qazaq qashan asylyna tengerdi?

Qolymyzben ústap bergen erlerdi,

Izdegenmen tiriltpeysing sen de endi...

 

Sodan beri shoshynamyn dýsirden,

Sodan beri kóz almaymyn mýsinnen.

Qaranghy týn, qap-qara bir mashina,

Shyqpay qoydy, shyqpay qoydy týsimnen.

 

Áli aldymda batpaghym kóp keshpegen,

Kókeymde qúpiyam kóp sheshpegen.

Shyndyq jayly aita bersem, bir týnde,

Qara mashina ap keterdey seskenem...

Kónilding keybir sәtteri

 

Syrbazsyman, syr ashyp sóilegesin,

Men ómirden týnilem keyde, dosym.

Shalghayymnan tartqanday shiyebóri,

Shólde qalyp qoyghanday beyne kóshim.

 

Búlaq múzgha ainalyp ketetindey,

Qúlaghymnan jel sarnap ótetindey.

Múrat shirkin, pendening pәruana bop,

Mәngi jete almaytyn beketindey.

 

Búlbúlymdy býrgendey qarshygha kep,

Bolysam dep jýregim shanshyp әlek.

Kókiregimdi arshyghan keme múnnan,

Ayqaylauda ol syghyr: «Arshyma»- dep.

 

Bәige-qúnan ayaghyn syndyrghanday,

Syndyrghanday, múng shaghyp shynghyrghanday.

Ne boldy dep kýrsine,

Jigerimdi osynsha qúm qylghanday.

 

Meni tastap dostarym ketken syndy,

Qagha almaytyn Múnlyqpen betten súmdy.

Sinire almay sanama otyramyn,

Samal bolyp erkelep jetken syrdy.

 

Aynalamdaghy esh nәrse qyzyq emes,

Jatady ótip kózimnen ýzik eles...

Bar adamnyng basynda bolatyn jay,

Myqty bolsang elesti búzyp eges.

 

Jyr qúradym taba almay tolymdy yrghaq,

Syqylyqtap kýledi sorym jyrlap.

Túman-túman oilardyng týkpirinen,

Tirshilikting mayagi qolyn búlghap.

 

Birde menen bir qaryndas:

«qyzynyz bar ma?»,- dep súrady

 

Qaryndasym-ay qiylghan,

Syiladyng maghan taghy eles.

Baqytym maghan búiyrghan,

Sor bolyp kelgen baq eles.

 

Qinama aitqyn dep menen,

Tógilmey jasym túr shaqqa.

Ghashyqtyq sezim kóktegen,

Úrynyp qalghan búrshaqqa.

 

Arudy sendey men sengen,

Basqa jan ketken jar qylyp.

Batpaqqa batyp belshemnen,

Shygha almay jýrmin malshynyp.

 

Bir ret onbay aldangham,

Osynday syrym bar, ainam.

Aumaymyn qazir arlannan,

Yzadan kózi qarayghan.

 

Basyma ornap týnek týn,

Aqyn bop solay ketip em.

Órtenip ketken jýrektin,

Kóseme kýlin, ótinem.

 

Ótinem, qalqam, súrama,

Tyrnama jandy, jetedi.

Áytpese seni búl aghan,

Sabaqtan qyrqyp ketedi.

 

Netken janar...

 

Yapyr-au, netken janar, netken janar?!

Órteytin otqa ainalyp ketken be adam.

Týsirdi-au nayzaghayyn jýregime,

Búlttarday qaqtyghysyp kók torlaghan.

 

Az kýngi sauyq-sayran bolma maghan,

Ansagham, saghynyshpen jol qaragham.

Ózinning emdeuindi kýteri anyq,

Jýregim qyzyl qany sorghalaghan.

 

Ómirdi sýiem be, ózindi sýiem be,

Bile almay sony úyattymyn.

Móldirep túrghan kózindi sýierde,

Ómirding qúny bir-aq tiyn.

 

Kýzgi mahabbat

 

Ýzilgen japyraq - qayynnyng kóz jasy,

Ýmitsiz ókpek jel enirep bozdashy.

Qoshtasqan qústardyng kóz jasy-janbyr ma?

Qalqa qyz, kýttirip kónildi qaldyrma.

 

Kózdi arbap, kónildi tartpaydy jútandyq,

Japyraq ghúmyryn jaratqan tútam ghyp.

Taghdyrgha ókpelep ne payda tabamyz,

Biz suyq kýzde de lapyldap janamyz.

 

Qalqa qyz shyqty әne, búiym ba ókpegin,

Kýlimdep keledi kógildir kóktemim.

Qaranghy týn úghady syrymyzdy,

Janbyr qosyp aitady jyrymyzdy.

Dauyl jauyn ishinen jeti týnde,

Nege izdeymiz birimiz-birimizdi.

 

Múratym bar jan baspas aral ashpaq,

Bizding búlaq dariyagha aralaspaq.

Kópten beri meken bop aldy bizge,

Kýzgi dauyl tonaghan jalanash baq.

 

Jarqyl jazyng jalt etip ótken eles,

Mahabbatqa keregi kóktem emes.

Bizding sezim kýzde óngen gýl siyaqty,

Suyq kýzge, ayaulym, ókpeleme esh.

 

Aq janyndy emdeyin jyrymmenen

 

Janyma jalt qaraghan nyshanyng em,

Kózindegi júmbaq syr qúsa, bilem.

Bóliseyin múnymdy, qaryndasym,

Jatyrqamay sen mening qúshaghyma en.

 

Bizder jayly meyli ósek sóz borasyn,

Bóten kórme dalanyng boz balasyn.

Qasqyr qughan eliktey jautandaysyn,

Órtep jýr meni osy bir kózqarasyn.

 

Anyq sezem janynda bir múng baryn,

Jay-kýiindi dirildep bildirdi әnin.

Ýlbiregen aqquday qalpyng osy,

Mazaghyna qalyp-ed kimnin, janym.

 

Kimder eken janyndy jaralaghan?

Sanamdy iyne bolyp aralady әn.

Ýrikpeshi sen menen, aqqu qústy,

Ýiretken joq atudy dala maghan.

 

Múnynmenen múnymdy birge óreyin,

Jýregine shipaly jyr egeyin.

Tym bolmasa jarandy emdep jazyp,

Aspanyna úshyryp jibereyin.

 

Jatsa da kóp syndardyng jauyp seni,

Múnly janyng jyrymnan sauyqsa edi.

Kýlshi qalqam, janaryng ashyq bolsa,

Baqyt ózi-aq keledi tauyp seni.

 

Attsyz ólen...

 

Qoyamyn ne dep jyr atyn,

Bolsa da maqsat anyq tym.

Bolsa da biyik múratym,

Men keshe súmdyq qamyqtym.

 

Ynylday basyp bir әnge,

Shyqqan em toydy ayaqtap.

Adamdar, mening kinәm ne?

Kóshede ketti tayaqtap.

 

Ne ýshin soqty, kim bilsin,

Jýrgender me eken tasyp shyn.

O, ómir, netken búldyrsyn,

O, ómir , netken ashyqsyn.

 

Aq jýrek jyrdyng balasy,

Sodyrdyng boldy mazaghy.

Jazylar tәnning jarasy,

Jandy kim emdep jazady?

 

Jalang ayaqpen qar keshtim,

Tuyndap múnly jyr taghy.

Orazbaylar men Dantestin,

Ólmepti-au әli úrpaghy.

 

Jaqsylar jandy jazar-au,

Jyrlarmen talay kýmbirlep.

Ómir, bir syryng - mazaq-au,

Bolsa bir syryng shyn qúrmet.

 

Pendeni qalmas ayap til,

Ol ýshin sókpes meni eshkim.

Ómirden jegen tayaqty,

Ólennen biraq jemespin.

 

Júmbaq qyz

 

Úrlaghanda qyzyghyn kýz kep baqtyn,

Men seni izdep taptym.

Soghyp túrdy qatty emes jel de abaylap,

Alleyada múndylau órnek oinap,

Japyraqtar qonady jerge jaylap.

Iyghyna tógilip shashyng әsem,

Jaylap kelip otyrdyng qasyma sen.

Kózim týsti kózine, dir ettim men,

Atoy saldy typyrshyp jýrek birden.

Keudeme kýndiz-týni jyr ektirgen,

Jaraldyng ba, janym-ay, sirә aq gýlden,

Kópten beri sanamdy súraq býrgen,

Jigitterdi kórgende júbymenen

Áleminde qiyaldyng jýzip eren

Oylaytynmyn qayda eken armanym dep,

Sol sebepti jyrymdy em kórmegen,

Júmbaq qyzgha әiteuir arnadym kóp.

Arnadym kóp, taba almay alandagham

Kórinetin múndy bop ghalam maghan.

Kýndiz-týni beynesi ketpey esten,

Elesteytin saghym bop tek belesten.

Kórgen kezde júptardy qol ústasqan,

Jan shygharmyn ayaghyn shalys basqan,-

dep, oilap múnayatyn,

Ishki syryn ashugha úyalatyn.

Ol tek qana múndylau taghdyrymnan

«Júmbaq qyzgha syr» degen syy alatyn.

Sol jas jigit, aru qyz, myna men em,

Baqyt qashyp jýr ghoy dep sirә, menen

Key kezde jylaghan em.

Mazam ketip tipten de sol oilardan,

Bolatúghyn әn de arman, qayghy da arman.

Qos elikti kórgende toghaylardan,

Aqqulardy kórgende aidyndardan

Bir saghynysh keudemde týregelip,

Deytúghyn ólenmen jýr, gýl órelik.

Bota kóz janarlardan,

Taba almay jýrgenimde asyl jandy

Týrlenip múnly kýige oranghan man.

Kózinen ghajap shuaq shashylghanda,

Kirshiksiz pәk sezimim,

Deymin janym, armanym tapty ózindi

Múnymdy byt-shyt qylyp shaq tózimim,

Áyteuir ózing jaqqa kóp qadaldym,

Kóp qadaldym, qyp-qyzyl otqa orandym.

Al qazir qasymdasyn,

Atyng kim, ayauly qyz?

Jasyrmay syryndy aitshy irkilmesten.

Sen mening gýlim bolshy,

Keudemde qauyz jaryp bir kýnde ósken.

Birge әn salayyqshy ómir boyy,

Baqyttyng mәngi qaghar esigin myn

Atyndy jazayynshy kónilge oiyp

Aru qyz, esiming kim?

Dauysyng shyghyp ketti.

Dirildep múnym jatty

Túnghiq janarlaryng býgip kópti,

Denemdi taghy mening shymyrlatty

Dýnie tynyp qaldy.

Demimdi ishke tartyp men de otyrdym,

Ýnsizdik seni janym, yryqqa aldy.

Esimim Aygýl dedin,

Syilay saldyng bir sәtke may gýlderin.

Meni qatty qinaghan qayghym ba edin?

Kirshiksiz aidyn ba edin,

Taranghan aqqu ma edin,

Keudeme alyp kirding aq tu menin.

Sәulesi shygharsyng sen, sirә asyldyn

Men shattyq tenizinde qúlash úrdym

Sen meni bir kórgennen etting ghashyq

Sol kýni keshteu qayttyq kóp syrlasyp

Sol kýni mahabbat әlemine

Qol ústasa qosylyp kettik basyp.

Baqytpen ótti ailarym,

Jyr bolyp tәtti oilarym,

Bir jýrip bal dәurennin

Ótkizip kóp toylaryn.

Ekumizdi baqytty jaydary etip,

Jyl toldy sodan keyin ailar ótip,

Uaqyt zenbiregin atyp tyghyz

Taghy da kelip ketti baqytty kýz.

Sol baqta bir týni men

Alghash sýidim qúshaqtap erininnen

Kýlki tógip jaryq ay kirpiginen

Mahabbat qúdiretine eridim men.

Ótken kýn óte bersin,

Ótken kýn óte bersin.

Sen meni baqyt bolyp jetelersin

Berse jolyn myna ómir tóte bersin.

Sezimning pernesin shertken edin

Men saghan sert beremin.

Sertimde túra almasam,

Mazasyzdau taghdyrym kesip alsyn

Jigit atym bir kýnde óship qalsyn.

Mýmkin emes qaluy sayam jetpey

Ánindi de shyrqap ait jәy әndetpey,

Tek qana mening osy baqytymdy

Myna ómir bayandy etpey,

Adamdyqtyng kýshin men sezdim qansha,

Keudemizde bolmasyn ez múng barsha,

Baqyttymyz, ey ómir, sol baqytty

Bayandy etsek ekeumiz kóz júmghansha.

Án

Án bar edi,

Bir әnim,

Shynayy әnim,

Úmytyp qap әuenin múnayamyn.

Qoltyq sógip, kósile shappaghan son,

Kimge kerek kibirtik qúr ayanym?

Án bar edi,

Ánimdi nege úmyttym?

Jarqyrap kýn, túratyn tógilip týn.

Qadam sayyn qanatqan baltyrymdy,

Qúrbany bop kettim be jógiliktin?..

Án bar edi,

Syrly da, múndy da edi,

Talay aru tamsanyp, ýlbiredi.

Ómir jayly oy tolghap ózge jaqta,

Ózimdi izdep jýr me eken, kim biledi?

Án bar edi,

IYesi men emes pe em?

Baldyrghandy ólkede Kenen ósken.

Shoshydy ma tirlikpen ghúmyrymdy,

Jýrgenimde ótkizip eregespen?

Án bar edi,

Aqqudyng synsuynday,

Jýregimdi tynbaytyn bir suyrmay.

Jan-dýniyemdi syghady súm ókinish,

Ottan shyqqan qyp-qyzyl shymshuyrday.

Kóbelekting kógildir qanaty edi,

Atasy - núr,

Aqsha búlt - ana tegi.

Kókiregimnen «әu» desem, aqqu emes,

«Qonyr ýirek» búl kýnde dar etedi.

...Án bar edi, bir әnim, shynayy әnim,

Úmytyp qap әuenin múnayamyn...

"Abay-aqparat"