Búl joldardy jazugha bir jas әriptesimning haty sebep boldy...

Tәueldilik dәuirde, yaghny sovet zamanynda jazghan shygharmalarymnyng ishinen jastar tynys-tirshiligin arqau etken eki romanymdy ózim erekshe baghalaymyn. Óitkeni olar tek qyzdar men jigitterding mahabbat syndy mәngilik taqyryby auqymyndaghy mәselelerdi suretteumen shektelmegen-tin. Olarda barsha tirshilik sol zamanghy jenimpaz iydeologiyagha baghyndyrylyp, belgili dәrejede kózqaras birkelkiligi dәuirlep túrghan kezgi shyndyqqa kónil bólingen bolatyn. Dәlirek aitqanda, kommunistik qúrylystyng jana adamyn tәrbiyeleu baghytyn ústanghan kezende bayqalghan, standartqa ainalghan aghymdaghy tynys-tirshilikke keregharlau, birtýrli bótendeu sipatty qúbylystargha nazar audarylghan edi.

Totalitarlyq memleket ishindegi senzuranyng sýzgileri antalap túrghan shaqta sezikti qúbylysty kórsetetin tuyndy jazu da, sayasat qúptamaytyn jәitterdi  shygharmashylyghynda ashyq qozghau, taldau, saraptau da mýmkin emes-tin. Búl orayda sonday kýrdeli ózgeshelikterdi tanu, olardy ajyratyp, kórkem shygharmashylyghynda paydalanu ýshin algha jýieli maqsat qoya bilu mәselesine shygharmashyl túlghalardyng bәri birdey basyn auyrta bermeytin.  Sebebi búl, mening úghymymsha, op-onay shaghyla qoyatyn janghaq canatyna jatpaytyn edi. Múnday oigha men jazu-syzuyma óte-móte qajet ruhany baghdar izdeu barysynda qúddy evolusiyalyq ózgeris ispetti damu ýderisin  bastan ótkergennen song kelgen bolatynmyn.

Ynghayy, ózimning әlde dúrys, әlde búrys, qalay bolghanda da belgili bir dәrejede óz úghymymdaghy kózqaras aiqyndyghyna qol jetkizgenge deyingi izdenisterimdi әngimelegenim dúrys shyghar...

Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldarynda, studenttik shaghymda, men ishtey ózime shygharmashylyq joldy birjola tandap alghanday kórinetinmin. Álem, onyng ishinde orys, әsirese fransuz әdebiyeti tuyndylaryn qomaghaylana sýzip,  aralaryndaghy ózime qatty únaghandaryn qúmarta, key jerlerin әldeneshe qaytara oqitynmyn da, ózimning bastapqy balang әdeby tuyndysymaqtarymdy jazatynmyn. Cóitip jýrgende amerikalyq Djek Londonnyng әigili «Martin IYden» romanynyng keyipkeri Martinning jazushylyqqa esik ashar kiltti qalay izdestirgenine shyndap  qyzyqqan edim. Men de tap sol Martin sekildi shygharmashylyq jolda tabysty enbek etuge mýmkindik beretin ózindik júmyskerlik filosofiyamdy tauyp alugha qatty qúmartqanmyn. Búl rette men әueli «Martin IYdendegi» jazushy boludy maqsat etushi qarapayym tenizshining esil-dertin jaulaghan aghylshyn oishyldarynan birdene týsinuge tyrystym...

London ómir sýrgen zamanda, dәlirek aitqanda on toghyzynshy ghasyrdyng sonyna qaray, bolashaq úly qalamgerding sanasyn dýr silkindirgen oqymystylardyng ghylymy oi-pikirleri, әriyne, tap sol shaqta ilim-bilim quyp, jazushylyq jolgha týsken onyng әdeby keyipkeri Martinge de qyzyq kórinip, olardy iygeruge qúmartuy әbden tabighiy-túghyn. Áytse de sol dәuirdegi eng ozyq ghylymy oy iyelerining evolusiyany zertteuge alyp, týrlerding shyghu tegi jayynda qorytqandary, shynyn aitqanda, odan alpys-jetpis jyl ótkennen keyin, kýni keshe mektepte ústazdarymyz dәris bergen botanika, biologiya pәnderi oqulyqtarynda jazuly túrghandyqtan ba eken, meni sonshalyqty elitpedi, dúrysynda asa bir qúmartyp terendey almadym. Sodan song solardan (G. Spenser men Darvinnen) erterekte nemese solarmen qatar uaqyttarda ómir sýrgen fransuz pәlsafashylarynyng (Monteni, Gelivesiy) birer enbegimen tanystym. Olardyng adam turaly payymdary,  adamnyng oy enbegine qabilettiligin, tәrbiyesin,  adam ruhynyng tabighatyn zerdeleuleri, aqyl-oy, jalpy ahlaq haqyndaghy tolghamdary  qyzyqtyrdy. Qúnygha oqydym. Ne kerek, әiteuir barsha  ilim ataulynyng pәlsafadan bastalatynyn, múny jazushy boludy kózdegen talapkerding әrdayym zerdesinde ústaugha tiyistigin  úqqanday boldym.

Sosyn Londonnyng әdeby keyipkerin kýlli izdenisterimen sonshalyqty shynayy da әserli somdauy shygharmasynyng is jýzinde óz ómirbayanyna sýiengeninde ekenin týsindim. Martin IYden bastan keshken qiyn taghdyrdy, naghyz әdebiyet jasaytyn kýres alanyna aparar soqpaqpen jýrip ótudi Djek (Djon Cheyni) óz basynan ótkergen eken. Jazushylyq jolgha týskende ol Charliz Darviyn, Gerbert Spenser ilimderimen qatar sosialistik iydeyalardy tújyrymdaushylardyng enbekterine de qatty qúlaghan kórinedi. Kapitalistik qoghamda ómir sýrgen Djek London «Kommunistik partiyanyng maniyfesin» jәne onyng avtorlarynyng basqa júmystaryn da sýisine oqypty. Sonyng nәtiyjesinde sosialistik partiyagha mýshe bolypty, jana qoghamdyq qúrylys qúrudy kózdeytin revolusiyalyq kýresting jenetinine qaltqysyz senipti.

Osy rette esime onyng «Meksikalyq» atty tamasha әngimesi týsip otyr: London «revolusiya ýshin» eden juushy boludan tartynbaghan jasóspirimning revolusiya mýddesine qaru-jaraq alugha shúghyl qarjy kerek bolghanda, sayysy óte iri somagha baghalanatyn ataqty boksshygha qarsy ringke shyghugha bekingenin, sóitip, jankýierler kózine qorash kóringen, ýlken boks әlemine mýldem beymәlim, biraq sana-sezimin biyik iydeya biylep, boyyna jiger, kýsh-quat bergen jap-jas balanyng qalay jeniske jetkenin ghalamat sheberlikpen surettegenine qayran qalghan edim.

Alayda Amerikanyng sosialistik partiyasy qoghamdy revolusiyalyq jolmen ózgertu iydeyasynan bastartty da, sosializm ornatu ýshin birtindep reformashyldyq jolmen jýru baghytyn ústandy. Al onyng búnysy ataqty jazushygha únamay, ózi bastapqy iydeyasyna sonshalyqty sengen sayasy úiymgha mýsheligin doghardy da,  sosialistik partiya qataryn birjola tastaugha bekindi. Partiyadan shyghatynyn tújyrymdaghan mәlimdemesinde ol sospartiyanyng «jauyngerlik ruhyna degen ózining senimi joghalghanyn» habarlady.

Sodan az ghana keyin, sosialist Djek London  dýnie salghannan bir jylday ghana uaqyt ótkende, jer sharynyng qarsy betindegi Resey imperiyasynda iri qyzyl sosialistik revolusiya boldy. Múny úiymdastyrghan bolishevikter partiyasy revolusiya jenisin bayandy etip sosializm ornatqanyn, odan, endigi kezende kommunizmning materialdyq-tehnikalyq bazasyn jasaugha kiriskenin jariya etken edi.

Sol shaqta men jogharyda aitqan, Londonnyng jәne onyng Martin IYden syndy ghajayyp keyipkerining әserimen sanamda nobaylanghan maqsatty – shygharmashylyqtyng kiltin qauyrt izdestiru ýderisin bastan keship jýrgenmin. AQSh-taghy Djek Londondy ruhany quattandyrghan europalyq Karl Marks pen Fridrih Engelis enbekteri, olardyng nemis oishyly, iydealist Georg Gegeliding dialektikasyn materialistik túrghydan oquy, ony  Vladimir Iliich Leninnin, ózge de ataqty oishyldardyng óz júmystarynda damytuy dýniyege jana ilimdi – kommunistik filosofiyany әkelgeni mәlim. Mine osy pәlsafa – marksizm-leninizm – sovet zamanyndaghy birden-bir dúrys ilim dep sanalatyn edi. Sodan da shyghar, joghary mektep oqytatyn markstik-lenindik pәlsafa (onyng dialektikalyq materializm jәne tarihy materializm dep atalatyn eki bólimi) belgili dәrejede mening ainalagha, qoghamgha kózqarasymnyng túghyryna ainala bastaghan bolatyn.

Men injenerlik fakulitette oqitynmyn, sondyqtan da әdebiyetke qatysy bar tiyisti oqu oryndarynda oqytylatynday baghdarlamadan beyhabar edim. Tiyisinshe, mening gumanitarlyq saladaghy ózimshe jýrgizgen izdenisterimde belgili bir qalyptasqan jýie mýldem joq-tyn. Men, әiteuir, óz biligimshe kerek kórgenderimdi quyp oqyp, qalamymdy qoldan týsirmey, alghashqy әdeby tәjiriybelerimdi jasay bergenmin. Úzyndy-qysqaly әngimeler jazatynmyn. Colardyng ishindegi óz kónilimnen shyqqan, janrlyq atauyn ózimshe «povesti» dep aidarlaghan kólemi ýlkendeu alghashqy shygharmama songhy nýkte qoyylghan uaqytty «26 avgust 1965 jyl» dep kórsetippin.

Búl sodan qyryq bes jyl ilgeride respublikamyzdyng dýniyege keluine zandy negiz salghan tarihy qújatqa qol qoyylghan kýn bolatyn. Biraq Sovet Odaghynyng shanyraghyn ústap túrghan uyqtardyng biri bolyp tabylatyn bizding «tәuelsiz sosialistik memleketimiz» ol kezde (jalpy tarih sahnasynda sovettik respublika retinde ótkizgen kýlli jetpis jyldyq ghúmyry boyy) búl datany arnayy atamaytyn, col sebepti men hikayatymdy ayaqtaghan mezette de osynau tarihy data eleusiz, jәy ghana qatardaghy kýn retinde ótken. Mening túnghysh hikayatymdy jazyp bolghan uaqytym oghan jәy ghana sәikes kelip qalghan edi. Tek keyinirek, shygharmashylyq qyzmet ýshin asa qajet júmysshy pәlsafamdy  belgili dәrejede naqtylay týsip, jazushylyq izdenisterimdi keneyte beru barysynda ghana búl tarihy kýn men sol tarihy kýnde ómirge kelgen manyzdy qújatqa erekshe mәn bergenmin.  Tarihy sanany oyatu, ony maujyraghan qalpynan sergitip-kóterip-qalyptastyru kezeninde ol mәselege ózimning ishki sezimimmen týiindegen maqsat-mýddeme baylanysta qaray bastaghanmyn. Jalpy, barlyq jaghdayda da qalamger retinde sezinetin borysh-paryzymdy mýldem janasha týsinuge kóshken edim...

Osy joldardyng tuuyna sebepshi bolghan belgili prozashy,  «Tan-Sholpan» jurnalynyng bas redaktory Núrlybek Samatúly: «Shygharma – jazushynyng óz oiy, óz tolghanysy. Ol – jazushy dýniyetanymynyng bir ýzigi, bir tarauy ghana. Jer betinde oqyrmangha kórinip túrghan bir óskini ghana» ekenin dóp basyp aita otyryp, «al oqyrmangha kórinbeytin terendegi tamyry – jazushynyng ózi. Sondyqtan jazushy óz shygharmasy turaly neshe bir súnghyla synshydan da kóp biletini anyq», – dep tújyrypty. Maghan joldaghan hatynda osylay tolghana kele, jurnalynda ashylmaq «Bir tuyndynyng tarihy» atty jana aidardyng dәiektemesin jazyp jiberipti.

Aldymen әrbir kórkem shygharmanyng jazushynyng tól perzenti ekenin, olardyng әrqaysysynyng dýniyege kelu tarihy da әrqily bolatynyn eske alypty.  Sosyn «jazushynyng úzaq uaqyt oilanyp-tolghanyp jazghan, qayta-qayta ýstinen qaraghan, aishyqty obrazdar tudyryp, sol arqyly aitylar oidy barynsha kórkemdep jetkizuge tyrysqan shygharmasyn jazushynyng dәl ózindey kim týisine alady?» degen saual tastapty. «Jyldap jazylghan shygharmany oqyrman birer kýnde, tipti odan da az uaqytta oqyp tastaytynyn», biraq sol oqyghandarynyng dýniyege qanday jolmen kelgenin bile bermeytinin eske alypty. Jәne «búlardyng bәri-bәri turaly jazushynyng ózinen artyq eshkim bilmeytinin» qaday aitypty.  Solay dey kele, sondyqtan da «jazushy ózining shygharmasy turaly ózi aitsa ghoy» degen oigha toqtaghan kórinedi.

Jazu barysynda ne bolmaydy, deydi Núrlybek hatynda, bәri boluy mýmkin, әri onyng barshasy qalamgerding jalghyz ózining ishki arpalysy ekeni anyq. «Osy ishki arpalys turaly jazushynyng ózi sóilese – qanshama syr aqtarylar edi» degen oiyn ayan ete otyryp, ol jurnalda ashylghan arnayy aidar ayasynda «jazushy ózining bir shygharmasynyng (mýmkin bir-birine baylanysy bar birneshe shygharmasynyng nemese jekelegen keyipkerlerinin) ómirge kelu tarihyn bayandap bere alady» dep, sol aidardyng qonaghy bolatyn qalamgerge tughyzylar mýmkindikting mәn-jәiin týsindiripti.

Ol jazushynyng tuyndysyndaghy «obrazdardy qalay sәtti jasap quanghanyn, nemese shyghara almay qinalghanyn, qaytip izdengenin ...bayandap qana qoymay», ózining shygharmashylyq ómirinen syr shertip, oqushyny kórkem әdebiyet tylsymyna tarta týskenin, әrbir keyipkerding beynesin jasaugha qatysty oi-tolghamdaryn tarqatqanyn qalaydy. Solaryn oqyrmangha tanyta týsse, tuyndysynda aitar oiyn kenirek, terenirek asha týsse, shygharma jazylghan tústaghy qoghamnyng tynysyn anghartsa, sóitip oqyrmanmen shynayy syrlassa degen tilegin bildiredi. Sonday ýderis nәtiyjesinde «jazushynyng ózimen ózi qalyp oy tolghaytyn keng kólemdegi kórkem bayandalghan әngime» jazyp bergenin qalaydy. Búnday әngime shygharmanyng oqyrman arasynda tanymaldylyghyn arttyra týserin, tipti, tilge tiyek bolghan «tuyndyny oqymaghan adamnyng ózi onda qanday mәsele qozghalatynyn osy esseden bilsa de az olja emes» degen oy aitady.

Múnysy dúrys shyghar-au, biraq, jasyrmaghanym jón,  mening eske alyp otyrghan jәitterim, birinshiden, tap Núrlybek oilaghanday әm kýtkendey dәrejede jazyla qoymas. Ekinshiden, ózim manyzdy kórip eske alghandarymnyng júrtty qyzyqtyra qongy da neghaybyl. Tiyisinshe, mening qalamger retinde «ózimmen ózim qalyp oy tolghauymnyn», yaghny arnayy ashylghan aidarda «aghymnan jaryluymnyn» úiymdastyrushy ýmit artqanday nәtiyje berui de ekitalay boluy kerek. Turasyn aitqanda, men aitpaq әngimening qazirgi oqushy qauymdy mýldem elendetpeui әbden yqtimal. Qysqasy, Núrlybek jón-jobasyn belgilep bergen taraptaghy әngimemning kóp kónilinen shyqpauy ghajap emes.

Sonda da bolsa, Núrlybekting bastamasyn quattap, shygharmalarymnyng ishinde ózime únaytyn birqatar keyipkerim baryn aitqym keledi. Tuyndylarymdy jazu barysynda solar ómir sýrgen jәne әreket etken kórkem әlemdi shynayy tirshilikten alshaq ketpeytindey dәrejede beyneleuge, olardyng obrazdaryn shama-sharqymsha zamanyna say elestetip, meylinshe dәl bederleuge tyrysqanmyn. Jәne әueldegi bir shaghyn hikayattan bastalyp, birtindep roman dengeyine órlep qanat jayghan júmystarym jayynda azdy-kópti sherter syrym da bar.

Eger solar jayynda mayyn tamyzyp әngimeley almasam da, aitqym kelgen negizgi oiymdy birshama týsinikti etip jetkize alsam, onyma oqyrman ynta qoyyp, jetkilikti dәrejede nazar audarsa, tilge tiyek bolatyn shygharmalarymdy týsinip oquyna sebi tiii әbden mýmkin dep oilaymyn. Óitkeni olar mening sanamda ornyqqan shygharmashy júmysyna asa qajet túghyr men qarudyng kýshi arqyly jәne sol  bir ózindik keshende elgezer, eleuish syndy qyzmet atqaryp túratyn tetikten ótip qana dýniyege kelip jatatyn. Endi sol osy bir tylsym keshenning mening jan-dýniyemde qalay qalyptasqanyn jәne qaytip ornyqqanyn týsinuge aparatyn jәitke – jogharyda bayan ete bastaghan esteligimning týiinine keleyin...

Mening azyn-aulaq jighan-tergenimdi janasha qorytyp, belgili-bir arnada toghystyrghan, jobalanyp kele jatqan júmysker pәlsafamdy, sony negiz etken ómirlik pozisiyamdy birjola jәne jýregime eng jaqyn qalypta somdauyma airyqsha serpin berip, iygilikti әser etken bir jәit bolghan edi. Sony eske almaqpyn. Studenttik dostarymyzdyng biri sol shaqta – alpysynshy jyldardyng ortasynan asa bere – әdebiyet kókjiyeginde ózindik oiymen, sheshen tilimen jarqyray kóringen Asqar Sýleymenovting qaryndasy Júldyzaymen shanyraq kóterip otau tiguge bata alghan. Sol sebepti biz әlsin-әlsin Asekenning ýiine baryp, balasy qoyghan «Aytoty» degen atymen barshagha әigili Qymbat anamyzdyng shәiin iship túratynbyz.

Birde sol ýide әdebiyetting Asekeng qúralpy on shaqty bolashaq jaryq júldyzy jinaldy (búl eshqanday әsireleusiz solay-tyn: olar, eldegi iydeologiyalyq qúrsau «jylymyq» jyldary birshama bosansyghandyqtan, jana kózqarastarymen әdebiyetke júlqyna kirgen «alpysynshyjyldyqtar», artynsha qoyylghan sayasy shekteulerge qaramastan, shygharmashylyqtarynda ózindik janashyldyqtaryn tanytyp, shynynda da keyin týgeldey elge belgili qabyrghaly qalamgerler bolghan edi). Dastarqan basynda bәri pikirtalasy mol qyzu әngimege kiristi. Biz, Asekenning kýieubalasy Jaqannyng dostary, quyp jýrgen mamandyghymyzdyng әdebiyetke esh qatysy joq studentter, etekte ýn-týnsiz qúlaq týrip otyrghanbyz. Sonday bir sәtte, әdette ashyla qoymaytyn, tumysymnan tomagha-túiyq, búiyghy meni kenet týlen týrtip, aghalarymyzdyng arasynda qyzu talqygha týsip jatqan bir mәselege oray oiymdy aityp qaldym...

Búl keshtegi tereng maghynaly әm tanymdy әngime-dýken barysynda pikirles qalamgerler birlesip, hormen, halyqtyq «Elim-ay» әnin gimn ispettendire, kýnirente shyrqap tastaghan. Sodan song birin-biri tolyqtyratyn san-aluan derekti ýstemeley keltirisip, sol shaqtaghy key últtardyng joyylugha bet alghanyn, qazaq túrmysynda oryn alyp kele jatqan ahualda tónip túrghan sonday qaterdi kórsetetin ómir shyndyghyn syny túrghyda sóz etken. Sonda ghoy mening oida joqta batyldyq tanytyp, zamanymyzdyng eng ozyq ilimi sanatyndaghy marksizm-leninizmdi algha tarta kele, últtardyng sinisuin obektivti qúbylys retinde baghalaghanym. Súhbat tizginin ústap otyrghan Asekeng ile maghan búryldy da, týiile qarap (maghan solay kórindi), salmaqpen: «Ol bir irip-shirigen ilim bolugha kerek», – dedi. Men ýndemedim, artynsha búl bagha eleusiz qaldyrylyp, әngime óz retimen jalghasa berdi...

Men, әriyne, markstik-lenindik pәlsafany «irip-shirigen ilim» deudi oiyma da almadym, qayta, Asekenning qatang baylamynan ózimshe qorytyndy shygharyp, sol ilim ýiretetin últ mәselesin kóbirek oqyp-biluge, sóitip, bilgenimdi tirshilik kórinisterimen salystyryp qarap jýruge bet búrdym. Jәne múnymnyng shygharmashylyqta basshylyqqa alatyn júmysshy filosofiyamdy mazmúngha bayytyp, ózim nobaylap jýrgen qogham tynysyn baghamdaytyn kriyteriylerdi naqtylandyra týsetinin sezdim.

Búl baghyttaghy izdenisimde men aldymen, Lenin kezinde «bizde bir tamasha gruzin últ mәselesi jóninen kitap jazugha otyrdy» dep sýisingen ýzengilesi Iosif Vissarionovich Stalinning 1913 jyly shyqqan «Marksizm jәne últ mәselesi» atty teoriyalyq júmysyn asqan qanaghattanghandyq sezimmen oqydym. Últ mәselesin, internasionalizmdi, internasionalistik tәrbie problemalaryn zertteuge alghan basqa da bertingi talay enbekti aqtardym. Ol kezde túlghalyq kuliti әshkerelenuine baylanysty Stalin esimi mýldem atalmaytyn-dy, sodan da bolar, últtyng Stalin tújyrymdaghan tórt belgisi kóp júmysta oghan eshbir silteme jasalmastan, janasha anyqtalyp jatatyn. Biraq maghan olardyng qúndylyghy shamaly kórinetin edi.

Reti kelip túrghandyqtan aita keteyin, men ózimdi barsha mәselege últ mýddesi túrghysynan qaraugha daghdylandyryp alghan bolatynmyn. Osy bir әdet shygharmashylyghymda kózdeytin maqsatymnyng ruhy túghyryn óte dәl tauyp bergen. Árqashan aldymnan shamshyraqsha «menmúndalap» túratyn, bettegen baghytymnan adastyrmaytyn, bas iyip, taghzym etip túratyn óz ruhany qúbylam ispettenetin. Sol ruhany qúbylammen bekem ýilesken júmyskerlik pәlsafam jazu-syzu ýderisime, yaghny shygharmashylyghymdaghy izdenisterime jetekshilik etetin bekem de senimdi qarugha ainalghan. Ishki dýniyemdegi osynday ózgeristing arqasynda últ mәselesin sovettik mektep isi praktikasynda búrmalaghan, shovinistik kózqarastyng ýstem túruyn zandastyrghan memlekettik chinovnikting dissertasiyasyna oray syny maqala jazghan bolatynmyn.

Alayda ol, әriyne, belgili sebepterge baylanysty uaqytynda jariyalanbady. «Leninshil jas» gazetinde bólim mengerushisi bolyp isteytin agham Kәribay Ahmetbekov únatyp, basugha qúlshynys bildirgen, biraq basshysy qoldamapty. Sosyn «Jalyn» alimanaghy bas redaktorynyng mindetin atqarushy Múhtar Maghauin aghama aldynda ghana maghan jyly pikir bildirip, әngimemdi alimanahqa basqanyn arqa tútyp, úsynbaq maqalamnyng jayyn aitqan edim. Ol oqyp ta kórmesten, múnday júmysymnyng «keyi-i-in, tolyq shygharmalar jinaghynnyng jiyrma pәlenbayynshy tomynda ghana» jariyalanuy mýmkin ekenin ayan etti. Sóitip, ne kerek, ózim «partiya sayasatyn búrmalaushy» dep tapqan ghalym-chinovnikting dissertasiyasyn zor  senimmen әshkerelegen maqsaty ýlken, kólemi shaghyn enbegimdi jeke múraghatyma tastay salugha mәjbýr boldym. Ol jiyrma  shaqty jyldy artqa salghannan song ghana, tek tәuelsizdik tughannan keyin bir-aq jaryq kórdi.

Mening jogharyda bayandalghan jolmen soghyp alghan shygharmashylyq túghyrnamam, yaghny kózqarasymda qalyptastyrghan ózindik júmysshy pәlsafam órimtal mektep shәkirtteri tynys-tirshiliginen jazylghan «Mening dosym», «Biz tabysar qiyrlar», «Klastastar» sekildi  birer әngimemde últtyq tamyrdy tabighy týrde týisinetin balalar men olardyng «qazaqylyqqa» alandamay, zamanauy ozyq jetistikterge tóte qúlash úrghan qúrbylaryn oqyrmangha oy salar dәrejede beyneleuimdi mýmkin etti.

Sol kezgi  sayasat jetegimen ornyqqan standartty ómir salty ýlkenge de, kishige de ortaq bolatyn. Tiyisinshe júrt últtyq qúndylyqtardyng eleusiz kýige týsuine kóndikken tәrizdi-tin. Sonday kezde atalghan әngimelerimdegi, balalar men jasóspirimderge arnalghan basqa da tuyndylarymdaghy jetkinshekterding qúrmetteuge túrarlyq ahlaqy ústanym, kýreskerlik ruh, dostyq sezimge adaldyq tanytuyn surettegenim belgili dәrejedegi shygharmashylyq tabysym bolghan edi. Biraq búlardyng bәri negizgi keyipkerlerimdi izdeu barysyndaghy, odan, әngimemning basynda aitqan,  totalitarizm jyldarynda ómir sýrgen jastar ómirin arqau etken romandarymdy dýniyege әkelu jolyndaghy baspaldaqtar ispetti ghana-tyn...

Mening shygharmashylyq qiyalym eng aldymen kóz aldyma qazirgi zamanghy, sauatty da bilikti, biraq oy órisi zamandastarynan mýldem ózgeshe jas maman súlbasyn elestetti. Sonyng obrazyn jasaudy aldyma maqsat etip qoydym. Qiyalgha qanat bitirgen bir tanghajayyp shaqta payda bolyp, kezinde ózime qatty únaghan Erik degen esimdi men sol keleshek keyipkerime birden enshiledim. Erikti men qasang tәrtip zamanynyng talaptaryna moyynsúnbay, erkin oilau ýlgisin tanytugha tiyis basty keyipkerim etip somdaudy armandadym.  Sol tónirekte biraz qaghaz shimayladym.

Ol, Erik esimdi sovettik jas injener, zauyt qabyrghasynda qyzmettik mindetterin adal atqaryp bolysymen, әdette eshqayda ayaldamastan pәterine  oralatyn edi. Túruy ýshin Erik bayyrghy otarlaushylardyng týsin ózgertken bir túyaghy Ermolay shaldyng ýlken ýiining bir quysyndaghy kishkene bólmesin jalgha alghan bolatyn. Sonda týnning bir uaghyna deyin әldeneni oqumen, birdenelerdi jazumen shúghyldanatyn.

Onyng qogham ómirine  syny kózqarasy laqap atpen jazyp jýrgen tuyndylarynda, әr nәrsege bildirgen pikirlerinde, qatar jýrgen zamandastarymen qarym-qatynastarynda kórinis tauyp jatatyn-dy.  Sondayda pikirining kópshilik ústanymyna keregharlyghy bayqalyp túratyn. Osy qayshylyq uaqyt ótken sayyn ýdey týsedi.

Erikting oilau jýiesining qoghamda qalyptasqan úghymnan óte alshaqtauy, oi-órisindegi, payymyndaghy qorshaghan ortagha týrpidey tiyetin sәikessizdik tym kózge úryp ketedi. Onysynyng dertti sipat alghany sonday, Erik, tipti, ózining kezdeysoq keziktirip qúlay ghashyq bolghan sýikimdi múghalima qyzynan da óz ústanymy túrghysynan kinәrat tabady. Múnday jaghdayaty qalaulysyna degen sýiispenshiligin úmyttyryp, ony qauipti depressiyalyq kýige úshyratady...

Maghan búl jas jigittin  beynesin senimdi týrde somdau ýshin biraz izdenuge tura keldi. Men ony sonday únattym, onyng ózindik kýres tәsilin qoldaghanday kýy keshtim. Sharasyzdanghanyn da týsingendey boldym. Qysqasy, hikayatyma «Ay núry» degen at qoyyp, tuyndymnyng baghyn synap kóru ýshin, sol jyldary memlekettik baspa komiyteti, komsomoldyng ortalyq komiyteti jәne jastardyng «Jalyn» alimanaghy birlesip ótkizip jýrgen dәstýrli jabyq bәigege jiberdim.

Búl jetpisinshi jyldardyng bas kezi edi. Jabyq konkursqa týsken shygharmalardyng biri retinde, sapasyn anyqtap, tiyesili baghasyn qoiy ýshin ózine tapsyrylghan «Ay núryn» sol kezdegi qoltanbasy moyyndalyp, tanylyp qalghan jazushylardyng biri Qajyghaly Múhambetqaliyev oqyghan eken. Mening hikayatym oghan qatty únapty, resenziyasynda ony joghary baghalap, tipti, birinshi oryn beru kerek degen úsynys jasapty.

Konkurs ayaqtalyp, jenimpazdary anyqtalady. «Ay núrynyn»  eshqanday da oryngha ilikpegeni belgili bolady. Búl resenzentti tanghaldyrady. Sebebin bilgisi keledi. Biledi: ekinshi resenzentting baghasy teris bolghan kórinedi. Al ýshinshisiniki? Ýshinshi resenziya joq bop shyqty. Múnday jaghdayda  shygharmany ýshinshi adamgha oqytu kerek ekeni týsinikti. Solay boluy kerek te edi, alayda qoljazba qaltarysta qalyp qapty. Konkurs hatshysy Tólen Ábdikov ony taghy bir resenzentke oqugha berudi úmytyp ketipti. Sol sebepti  Qajyghaly ozyq dep tanyghan «Ay núry» eshqanday oryngha ilikpey, tipti mýldem elenbey qalghan eken.

Osyghan baylanysty biraz pikirtalas bolghan kórinedi. Aqyry abaysyz qiyanat jasalghany moyyndalyp, tuyndymen Tókenning ózi de tanysypty. Sosyn qateligin týzeuge niyet etken belgisi bolar ynghayy, әiteuir konkursta abaysyzda eskerilmey qalghan hikayatqa alimanah betinen oryn beruge  bekinipti. Qúpiya konvertter ashylghannan keyin barlyq ýmitkerding aty-jónderi qatarynda «Ay núrynyn» avtory da jariyagha shyghyp, onyng men ekenim belgili bolghan son, búlardy maghan Qajekeng aitty.

Tókeng kezinde mening bir әngimemning túnghysh ret baspasóz betine basyluyn mýmkin etken bolatyn. Jazugha mektep qabyrghasynan qúlap, alghashqy kurstarda-aq әdebiyetpen shyndap shúghyldanghan siyaqty bolghanymmen, birde-bir jazghanym alty-jeti jyl boyy gazet-jurnalgha qabyldanbay jýrgen-tin. Jyldar boyy alghyzbay qoyghan kórinbeytin qamaldy túnghysh búzu sol kisining jәrdemimen jýzege asqan edi...

1969 jyldyng orta sheni bolatyn, bir kýni jas qalamgerlerge arnalghan «Jalyn» atty alimanah shygha bastaghany jayyndaghy habargha kózim týsti. Tәuekel etip,  alimanahtyng redaksiyasyna birneshe júmysymdy aparyp berdim. Aragha talay uaqyt salyp, izdep barsam, redaksiya qyzmetkerleri auysyp ketken, mýldem basqa adamdar otyr eken. Men tuyndylarymdy izdep súrau salghan kisim, onyng Tólen Ábdikov ekenin keyin bildim, qoljazbamdy shkaftyng tómengi bóligine búrynghy qyzmetkerlerding sheshimimen jaramsyz júmystar qatarynda múraghatqa tastalghan jerinen tauyp alyp bergen. Men ony birden әkete salmay, osy jana qyzmetkerding pikirin bilgim keldi. Qarap shyghuyn súradym. Sonda ol maghan samarqau kóz tastaghan da, keler uaqytymdy belgilep, qoljazbalardy alyp qalghan. Aytqan merziminde barghanymda, ýstelinin  suyrmasynan qoljazbamdy alyp shyghyp, ishindegi kólemdisin oqyghanyn aitqan. «Myqtyng osy bolsa – basugha jaramaydy» degen de, bәrin maghan qaray ysyrghan: alyp kete ber...

Keyde sәtsizdikke úshyray beruing de batyldyqqa jeteleydi: men basqasyn da oqyp kóruin ótindim. Ol maghan tanyrqay bir qarap aldy da, mening kózimshe, bir әngimemdi aldyna aldy. Oqyp shyqty. Sosyn qayta audarystyryp, әr jerine kóz jýgirtti. Sóitti de, bәrin tastap ketuimdi súrady. Kelesi kelgenimde Múhtar Maghauinmen tanystyrghan. Tókenning ózi bólim mengerushisi, Múhang bas redaktordyng orynbasary, qazir bas redaktordyng mindetin atqarushy eken. Mening «Kógildir jәne qyzghylt» degen әngimemdi jariyalaytyn bolypty, tek atyn ózgertken. Quandym, qabyl aldym.

Bertinde, Amerika Qúrama Shtattaryna qonystanghan song jazyp jýrgen estelikterining birinde Múhang sol jәitti: «Men búl jigitti әdebiyettegi alghashqy qadamynan beri biletin edim, – dep eske alypty. – «Jalyn» jurnalynda bas redaktordyng mindetin atqarushy bolyp otyrghan 1970 jyly Tólenning dýdәmal úsynysynan son, tyrnaqaldy әngimesin basqam. Eshbir jerde qabyl tappaghan, ózgeshe әngime. «Kempirqosaq – kók aspan» dep, taqyrybyna deyin ózim qoygham...» (Sol shaqta ózining meni: «Shyndyghynda, ong talaptaghy, bolashaghy bar jazushy, bilimdar, oily jigit» dep baghalaghanyn da jazypty. Alla razy bolsyn, Múha!)

Ángimening atyn ózgertken Maghauin ekenin osylay bildim, onysy maghan únamdy taqyryp bolghandyqtan da, osy uaqytqa deyin sol atpen qayta basylyp keledi. Al Ábdikov sol shaqta tuyndymnyng jetistigi retinde, «búl әngimede ýilesimdi týrde  qos jeli qatar tartylghan» dep atap aityp edi. Men osy eki azamatty – býginde klassikter sanatynda atalyp jýrgen qazaqtyng kórnekti jazushylaryn – Tólen Ábdikov pen Múhtar Maghauindi – әdebiyettegi túsauymdy kesushiler retinde baghalaymyn.

«Ay núry» alimanah betine joldama alghan shaqta Múhang oqytushylyq qyzmetke kóshken, Tókeng onyng ornyna, bas redaktordyng orynbasary bolghan, al bas redaktor lauazymyna Túmanbay Moldaghaliyev taghayyndalghan edi. Ol nómirge úsynylghan mening hikayatymdy oqyp, únatqanyn aitty. Mening Erigimning ózining sýiikti qyzy Saghynyshqa erekshe mәnermen, bar jan-dýniyesimen berile: «Ay da býgin alasaryp, tóbemizden tónedi, Sәuleshimdi úlyqsatsyz qayta-qayta kóredi. Kólegeylep jabar edim albyraghan jar jýzin, Biraq mening ózimning de kóre bergim keledi», – dep, Túmanbay aqynnyng ólenin oqityny bar, ol soghan nazar audaryp, riza boldy. Tipti, «sen búl bir shumaqty әdebiyetke engizip jiberding ghoy» dedi. Men ynghaysyzdanyp, ýnsiz qaldym...

Sosyn Túmaghang bas redaktor retinde, alimanahqa jariyalaghaly otyrghan mening hikayatyma baylanysty, maghan ózining basty eskertpesin ayan etti. Hikayattyng negizgi keyipkeri, osynsha әsershil, romantiyk, riyasyz ghashyq bola biletin tamasha jas jigitting ómirden búlaysha ótui dúrys emes dep biletinin aitty. Ne kerek, hikayattyng sonyn ózgertuimdi úsyndy. Lirikalyq poeziyany jaqsy kóretin, únatqan ólenderin ózining tól tuyndysynday serpile oqy beretin Erikting jan kýizelisine úshyrauyn qabyl almady. Múnday jaghday bizding zamanymyzdyng sipatyna kelmeydi, jaraspaydy dedi. Oilan dedi.

Á degende kelise almaghan edim. Biraq oilana kele, qanshama dәleldi, nanymdy jazdym degenimmen, sýiikti keyipkerimning kópshilik ýshin oghash kórinetin kýirektigi, depressiyagha úshyrauy jәne ony jene almauy shynymen de dúrys bolmaytynyn úqtym. Meni ol kezde Erikting basqa túrpattaghy zamandastarynyng beynesin jasau mәselesi tolghandyryp jýrgen edi, jekelegen shygharmalarymdy jobalap ta qoyghanmyn. Solardyng bәrin bir tútastyqta elestettim de,  әr nәrsege teris bolsa da ózindik oiy bar Erik men jasamaq kórkem әlemde solarmen qatar jýrse, zamana shyndyghy kontrasttar arqyly aiqynyraq beynelenetin bolar dep úighardym.

Túmaghannyng eskertpesi óte oryndy boldy, jasap berdim. «Jalyn» shyqty, hikayat tasqa basyldy, ózim ishtey quanyshtymyn. Oqyghan әrkim әrtýrli lebiz bildirdi, negizinen qúttyqtap jatty. Pikirin baghalaytyn bir ýlken jazushy agham: «Qayran jastyq-ay, mahabbatty sonshalyqty jaqsy, móldiretip jazady ekensin» dep maqtady.

Al men hikayatymnyng negizgi oiy týsinilmegenin úqtym...

Tughan halqyna degen sýiispenshiligin keremet tartymdy da senimdi dәleldermen bayan etken ghalamat «Djemshidova chasha» («Jәmshid tostaghany») kitaby ýshin qatty qadirleytin jazushym Ánuar Álimjanov Jazushylar odaghynyng birinshi hatshysy edi, col kisining pikirin bilgim keldi.  Hikayatymnyng jolma-jol audarmasyn kóterip, qabyldauyna bardym...

Birneshe kýnnen keyin meni belgili orys jazushysy Moris Simashko izdep tapty. Shyghys tarihynan tamasha tuyndylar bergen, bizding Áliby Jangeldin jayynda da romany bar ýlken sóz sheberi. Ánekenning ótinishi boyynsha mening qoljazbamdy oqyp shyghypty. Sol jóninde sóilespekshi eken. Belgilengen uaqytta kezdestik.

...Moris Davidovich sayabaq soqpaghymen ayandap jýrip, odan úzyn skameykada damyldap otyryp, mening hikayatymnan alghan әserin әngimeledi. Jolma-jol tәrjime, әsirese olaqtau jasalghan bolsa (sypayy týrde, emeurinmen, mening qoljazbamnyng orysshagha jolma-jol jasalghan audarmasynyng sapasy tómendigin eskertti ghoy deymin), tuyndynyn  týpnúsqasynday әser bermeytinin, avtor beynelegen kórkem әlemning syryn birden týsinuge qiyndyq keltiretinin әngimeledi. Degenmen «Ay núrynda» ózindik bir qúpiya baryn alghashqy oqyghanynda-aq angharghanyn, aitylatyn oidy ekinshi mәrte oqyp baryp birshama tolyq týsingenin aitty. Mәtinge býkpe mәn toqu, oidy astarlap aitu әdisin qoldanu ózin tanghaldyrypty, әri riza etken eken.

Hikayattaghy bas keyipkerding beynesin somdauda qoldanylghan әdeby tәsil jemisti nәtiyje bergen deuge bolady dedi ol... Osy bir Uyt degen laqap atpen әdebiyette baghyn synamaq bop jýrgen, kóterinki leppen esip sóileuge qúmar, qyljaqbastau kórinetin, biraq tilinen әldebir tikenek bayqalyp qalatyn Erik esimdi jas jigit, shyndap kelgende, oqyrmanyn ózin qorshaghan ortanyng adamdaryn janasha tanugha eleusiz týrde jeteleydi, elestetu qabiletin titirkentip, oilandyrady dedi...

Mening shygharmashylyq josparymmen әuestendi. Men osynau ruhany túrghyda basybúzyq kórinetin Erikke mýldem úqsamaytyn, biraq, bәribir, oghan jaqyn,  qoghamdyq pozisiyalary qúrmetteuge túratyn zamandastary jayynda әngime-hikayattar jazyp jýrgenimdi, oiym – ózindik beyneleri jeke-jeke jasalghan solardyng bәrin toqaylastyryp, qazirgi zamanghy әrtýrli renkti jas adamdar әlemining kórinisin janghyrtqym keletinin aittym. Ol múqiyat tyndady, maqúldady. Sosyn menen japon jazushylarynan kimdi biletinimdi súrady.

Men, әriyne,  Yasunary Kavabatany atadym (biletinim de sol ghana edi). Sol shaqta ol shyghystan jarq etken jaryq júldyzday әser etken-tin.  Aziyalyq alyp aumaqtan ýndi kemengeri Rabindranat Tagordan keyin aragha jarty ghasyrdan astam uaqyt  salyp baryp Nobeli syilyghynyng laureaty atanghan, europalyqtar ýshin tyn, erekshe jazu mәnerimen әlemdi eleng etkizgen kýnshyghys suretkeri bolatyn. Marapattyng izinshe sovettik ortalyq basylymda aziyalyqtar ishinen suyrylyp shyqqan qalamgerding jekelegen tuyndysy orysshagha audarylyp basyldy, al 70-shi jyldardyng basynda  Mәskeuden «Qazirgi zamanghy proza sheberleri» seriyasymen birtomdyghy jaryq kórgen-tin. Qyzygha paraqtaghanbyz, sýisine oqyghanbyz.

Az-kem pikir alysqannan keyin ol maghan «Inostrannaya liyteratura» jurnalynyng songhy sanynda shyghystanushy-әdebiyetshi Grigorievanyng japon әdebiyeti jayynda bayypty zertteui jaryq kórgenin, sol maqalada qúddy mening tuyndyma da qatysty payym tújyrymdalghanday oigha qalghanyn aityp, sony oqyp shyghugha kenes berdi...

Japon әdebiyetindegi últtyq kórkemdeu dәstýrin qarastyru, onyng erekshelikterin aiqyndau, әriyne, jaqsy, biraq mening shaghyn júmysymdy baghalauda sodan әldebir úqsastyq, paralleli tabu, meninshe, mening balang izdenisterimdi tym artyq baghalau siyaqty kórindi. Agha qalamger, sóz sheberi Simashkonyng әdebiyette әli ózindik qoltanbamdy tanytyp ýlgermegen mening bir qaynauy ishinde qalghan oryssha, jolma-jol tәrjimelengen mәtinime sapasy tómendigine qaramastan sonshalyqty yqylas qoyyp, múqiyat oqyp, jol arasyna kólegeylegenimdi angharyp, tanyghanyna, ony jaqsy baghalap, iltipat bildirgenine riza bola túra, ishtey osylay oiladym.

Shynynda, qazaqy ómirde kezdese beretin ózgeshe sóileu týrin, túspal tilin qoldanuym pәlendey janalyq emes qoy dep oiladym (ony men, әdilin aitqanda, dúrystap qoldana da almaytyn siyaqty edim). Hikayatymda negizgi oiymdy býrkemeleu ýshin, senzura tútqyshyna tútylmau ýshin, keyipkerimning kózqarasyn, týrli jaghdayda bildirip qalatyn pikirin tolyq bermey, emeurinmen kórsetkenmin. Jetkizip aitylmaghan, janama suretteuler arqyly ghana nobaylanghan tústardy oqyrmannyng ózi jorymaly oy jýgirtuimen tolyqtyryp alatynyna senim artqan әdisim-túghyn múnym. Tura aitudy sayasat kótermeytin jaghdaydy eskerip, negizgi oiymdy saqtau ýshin ózimshe túmandatyp paydalanghan әdeby tәsilim ghoy.

Biraq ony Moris Davidovichting japontanushy-ghalym Tatiyana Petrovna Grigorieva qarastyryp, taldaugha alghan japon әdebiyetindegi kórkemdik dәstýr mәrtebesine tenestirgendey sipat tanytqan payym bildirgenine ózimdi  sonday ynghaysyz sezindim. Mening әzirge eshkim tany qoymaghan, kópshilikke beymәlim jazu mәnerimdi osynau kórnekti jazushy tym kótermelep jiberdi, yqylasyna raqmetim sheksiz, tәnir jarylqasyn, әitse de onysy artyqtau, maghan kelinkiremes degen oida boldym. Sodan osy bir qadirmendi qalamgerding hikayatymmen tanysu barysynda mening shygharmashylyq ústanymymdy aiqyn angharyp, ústanymymnyng tuyndymda  kórinis tapqan nәtiyjesin shyghystanushy mamannyng japon әdebiyeti qúpiyasyna ýnilgen zerdeli zertteuindegi tújyrymdargha tengeruin úmyt qaldyrghandy jón kórdim. Sóitip onyng ózim ósirinki dep bilgen salystyrmasyna alang bolmay, tek shygharmashylyq josparymdy qúptaghanyn ghana oida ústadym. Nәtiyjesinde sony damytudy, yaghny jasaluyn kózdegen kórkem әlemimning tynys-tirshiligin – jas azamattardyng obrazdaryn somdaudy, olardyng keskin-kelbetin, jan-dýniyesin, bitim-bolmysyn óz kóruimshe janghyrtyp jazuymdy jalghastyra berdim.

Jekelegen hikayattar men әngimelerde boy kórsetken týrli túrpatty jas jigitter men qyzdar – auyldaghy jәne qaladaghy qoghamdyq-sayasy ómirdin, tynys-tirshilikting jaghdayynan óz beyneleri, ústanymdary, әreketteri arqyly belgili dәrejede habar bere alatyn tiptik ókilder – úzamay «Dýniye-kilt» romanynyng keyipkerlerine ainaldy. Biraq  onyng jaryq kórui әigili Seksen altynyng Jeltoqsanynan keyingi ýskirik atqan «Kishi 37» syndy qauipti kezenge dóp kelip qalghan-dy. Sondyqtan ishindegi «jau» tabugha ilik berip qaluy yqtimal tarau alyp tastalyp, jekelegen jerleri týzetilip, 1987 jyly jaryq kórdi. Zaman dúrystalyp, tәuelsizdik kelgennen keyin kýzelgen jerleri qalpyna keltirildi de, 2002 jyly shyqqan «Sen ghana» romanynyng alghashqy bólimi retinde jariyalandy.

Búl mening sonau 70-shi jyldardyng basynda qaghazgha týsken «Ay núry» atty shaghyn hikayatymnyng kólemdi shygharmagha úlasqanynyng kórinisi edi. Synshyl Erikting synyptas dosy, ghylym jolyna týsken Darhan onyng dýniyetanymynyng tym birjaqtylyghyna nazar audaryp, ony dúrystyqqa búru jolyn núsqaghannan son, tuyndyda keyipkerler qatary kóbeygen. Olardyng ishinde qoghamdaghy kelensizdikter sebebin ózderinshe ajyratyp, olarmen kýresu әdisi retinde jalang belsendilik emes, bilimge negizdelgen qoghamdyq sayasiy-pozisiya  qalyptastyryp aludyng manyzdylyghyna zer qoyghan Abylay, Qasym sekildi jastar, ómirge Erikshe qaraytyn eresekteu Narkesken, týrli minezdi qyzdar  bar-tyn. Búlardyng qataryna joghary oqudan keyin auyldyq jerdegi kәsiby mektepte istep, jetkinshekterge zaman talabyna layyq bilim beru jәne sanaly qoghamdyq-sayasy belsendilik qasiyetti darytu baghytynda qatarlastary týsine bermeytin biraz júmys atqaryp baryp Almatygha kelgen Abylay qosylghan-dy. Elimizding damuynyng әr shaghyna, auyzgha alynbaytyn qasiretti kezenine de onyng óz kózqarasy bar-tyn. Ol joghary oqu ornynyng komsomol komiytetinde jauapty qyzmet atqaryp jýrip, studentterding demokratiyashyldyghyn, qoghamdyq belsendiligin arttyru jolynda pәrmendi júmys jýrgizgeni sonday, jogharghy buyndaghy komsomol qyzmetkerlerin biraz dýrliktiredi. Úzamay  ózining institutta birge oqyghan  qúrbysy, negizgi qyzmetine qosa qoghamdyq júmysty bayyppen atqaryp jýrgen jalyndy Dәmeshting yqpalymen birtindep Darhan, Eriktermen dostasady. Olardyng jastyq shaqqa tәn kónil-kýileri men is-әreketteri, ózara qarym-qatynastary el bolashaghyn, últ qamyn oilaumen jәne sol jolda ózindik kýres jýrgizumen úshtasyp jatady.

Keng tynysty polotno esebinde jobalaghan tuyndym osynday jalpy ahualda bastapqy josparyma say damytyla berdi. Kirpishterin birtindep qiilastyra qalaghan kórkem mәtinimde keyipkerlerding boyyndaghy tughan elge, jerge degen sýiispenshilik, sәtti-sәtsiz ghashyqtyq sezimder, adal mahabbat qoghamdyq belsendi pozisiyalarymen útymdy ýilese, jaybaraqat qaraugha bolmaytyn nebir syr týrinde órildi. Qoghamdyq damu barysynda keybir manyzdy qúndylyq sanatyndaghy últtyq bitim belgilerining ózgeriske úshyrap bara jatqany kórsetildi. Ne kerek, shygharmalarymda totalitarlyq kezenning әigili ýlken dýrbeleni qarsanyndaghy shaqty, jastar ómirin, olardyng býgingi kýnmen ýndesip jatqan tynys-tirshiligin oqyrmandy bey-jay qaldyrmaytynday etip beyneleuge tyrysqan edim. Osy tuyndylarym «Qarsan» jәne «Kiyeli múra» atty eki derbes roman retinde mening jetpiske toluyma oray, 2015 jyly shyqqan «Jastyq shaq jyrlary» atty jinaqqa engizildi.

Sonymen, 70-shi jyldardaghy qazaq jastarynyng әlemi, yaghni  makrokosmy osy qos romannyng mikrokosmdaryna shoghyrlandyryldy. «Qarsan» romany mikrokosmyn tanugha Niyaz esimdi jas jurnalisting qart kisiler auzynan jinaghan eskilikterining biri bop tabylatyn qústar jayyndaghy anyz arqyly beriletin:   «Bizde, adamzat balasy arasynda mynanday jazylmaghan ar zany bar: әrkim shyqqan tegining tarihyn, tili men mәdeniyetin bilip, sýiyge tiyis. Solardy jau shabuylynan jan-tәnimen qorghaugha mindetti. Óz shanyraghyn sýigen ghana bóten shanyraqty syilay alady. Kimde-kim ar-újdanyn osy erejege baghyndyrsa – Otanynyng adal úly sol», – degen, kýlli tuyndy boyy asyl sezimderi jeteginde jýrgen jastardyng ishki ústanymy sipatty әser etetin tújyrym jәrdemdesedi. Al «Kiyeli múra» romany mikrokosmyn kónening kózi ispetti syi-qamshygha bederlengen: «Qos pende, shanyraq kóterding be, – ghúmyryng maghan baylandy. Men dep tanyng atyp, kýning batsa – talayynmyn, elemeseng – ajalynmyn. Altyn qazyghyng ajaryn bermese – jat kózding jauyn ala týsem, týtetken týtining qisyq kóterilse – seme týsem. Mening semgenim – oshaghynnyng sóngeni. Allanyng qalauy osylay. Áumiyn», – delinetin joldar tanytyp, tuyndydaghy qoghamdyq-shygharmashylyq belsendiligi aiqyn jastardy aldaryna qoyghan maqsattaryna aparar qaqpany ashatyn manyzdy kilt ispetti sezimge bóleydi.

Ózindik júmysshy pәlsafam arqyly belgilengen әdeby tәsilmen jazylghan tuyndylarymda jýrgizgen kórkemdik zertteulerim sovettik zamananyng shyndyghyn bilgisi keletin әrkimning kónilinen shyghuy kerek dep senem. Keshegi totalitarlyq dәuirde ómir sýrgen qyz-jigitterdin  jan-dýniyesin tanyp,  kórkem tarihyn kórgisi keletin qalyng kópshilik, bolashaqqa qol sozghan jas azamattar búlargha beytarap qaramaugha tiyis. Ishki oiym osynday.

Anyghyn aitqanda, totalitarizm dәuirindegi jastar ómirin arqau etken shygharmam ýsh romannan túruy kerek bolatyn. Biraq belgili tarihy oqighalar búl josparymdy ýzuge iytermelegen-di. Búrynghy baytaq elimizdegi biyleushi kommunistik partiya 1985 jyly Mәskeude jariya etken Qayta qúru sayasatynyn, sol jana baghytqa ilanghannan tughan 1986 jylghy әigili Jeltoqsan sayasy kóterilisining yzghyryghy basyla kele, bizding respublikamyzda da ornygha bastauy mening trilogiya haqyndaghy bastapqy jospardy kýrt ózgertti.

Men býtkil jan-dýniyemmen tarihtaghy «aqtandaqtar» qúpiyasyn ashu isine berilip kettim. Tek tәuelsiz elimizde azamattarymyzdy qayran qaldyryp, oghashtyghymen kópshilikti dýr silkindirgen 2011 jylghy Janaózen oqighasy jastar jayyndaghy tuyndylarymnyng tizbegin jalghastyru qajettigi jayynda oilantty. Mening bayyrghy sýiikti keyipkerim Erikting qatysuymen jas úrpaqtyng jana buyny sahnagha shyghar uaqyty tudy dep bildim. Alayda әzirge ýshinshi tomgha iz saluy ghana yqtimal bir shaghyn shygharma – tek «Jýregine sen» atty әngime ghana jaryq kórdi. Onyng ózi oqys jaghday shúghyl ýn qatudy kýn tәrtibine shygharghandyqtan, erkinnen tys shapshang jazylghan bolatyn. Al ýlken polotnogha kirisuge uaqyt tapshylyq etip túrdy.

Men oqyrmandy, jas úrpaqty tarihpen tәrbiyeleu, tarihtyng endi ashylyp jatqan qaraly betterine nazar audartyp, tanytu arqyly tәrbiyeleu isine atsalysudy birden-bir paryzym dep biletin edim. Sondyqtan elimiz memlekettik tәuelsizdikke qol jetkizgeli týrli zertteuler, publisistikalyq maqalalar, tarihy miniaturalar, hikayattar, romandar jazyp jýrgenmin.

Últ-azattyq qozghalys taqyrybymen sovettik dәuirde, Birinshi orys revolusiyasynyng 80 jyldyghy qarsanynda «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») ýshin maqala әzirleuden bastap  qatty әuestengenmin-di. Shydamsyzdana qolgha qalam alyp, «1905» romanyn jaza bastaghan edim. Ol shaqta Alash qayratkerleri jayynda ashyq jazu mýmkin emes-tin, men Álihan Bókeyhanov obrazyn Ghaliybek Núrmúhametúly degen esimmen shygharugha tyrysqan bolatynmyn.

Romannyng alghashqy jurnaldyq núsqasy 1989 jyly jaryq kórdi. Esimde, sol jylghy qantarda «Qazaq әdebiyeti» gazeti mening Ahmet Baytúrsynov jayyndaghy «Kózqaras evolusiyasy» degen maqalamdy jariya etti (1988 jylghy qarashada ol basqa da alashordalyqtarmen birge aqtalghan bolatyn). Ahannyng tilshi-ghalymdyq enbegi oghan deyin-aq resmy zertteuge týskenmen, sayasy qyzmeti ashylmaghan-tyn. Maqalamda soghan shamaly kóz jýgirtip, onyng «kózjúmbay últshyldyqtan» aman ekenin aityp jazghan edim.

Osy jyly Mústafa Shoqaev jayynda eki maqala jariyaladym. Alghashqysy «Ana tili» gazetine 1989 jylghy mamyr aiynda shyqty. Shaghyn, sol kezgi qatty sayasi-iydeologiyalyq shekteudi eskere otyryp, beytaraptau pozisiyamen, jalpy júrtshylyqqa alghashqy qajet aqparat beru túrghysynan jazylghan edi. Esimde, maqala úsynylghan bette jariyalandy, gazet shyqqannan keyin habarlasqandardyng keybiri: «Tәube, Mústafa turaly oqityn da, suretin kóretin de kýn tudy» dep rizashylyq bildirip jatty. Últ mәrtebesin kóterude qalyng júrtshylyqqa beytanys airyqsha jariyalanymdarymen halyq sýiispenshiligine bólenip jýrgen osy gazetting bas redaktory Jarylqap Beysenbaev sonda úly túlgha jayynda sonshama qysqa jazghanyma ókinish bildirgen-tin. Sol jylghy qarashada «Qazaq әdebiyetinin» qos betine mening osynau ghalamat azattyq qayratkerin birshama tolyq tanystyratyn, sayasy portreti ispetti maqalam basyldy.

Kelesi 1990 jyldyng orta shamasynda «Qazaq әdebiyeti» taghy da Mústafa turaly jariyalanym berdi: ataqty jazushy Ánuar Álimjanovtyng maqalasy shyqty. Óte jaqsy jazylghan, tanymdy, tyng oilarymen mening byltyrghy  jazghandarymdy tolyqtyratyn júmys. Tek bir qyzyghy, «Qazaq әdebiyeti» gazeti ony emigrant Mústafa Shoqaev turaly shyqqan birinshi jariyalanym dep basa aita otyryp úsynypty. Búghan sol kezdegi jazushylardyng bir ýlken jiynynda jazushy jәne zertteushi Túrsyn Júrtbay nazar audaryp, syny túrghyda sóiledi (sonysy ýshin artynsha, maghan ózi aitqanday, «aghalarynyn» onasha talqysyna, ghaybattau tezine týsipti). «Qazaq әdebiyetinin» bas redaktoryna men ózim de tikeley saual qoyyp súraghanmyn: Ánekeng qoldap dәripteuge múqtaj qalamger emes, nelikten gazet ózin-ózi joqqa shygharyp,  ótken jyly ghana mening zertteu-maqalamdy basqanyn jasyrghan, onysy nesi, esimi jabyq bop kelgen qayratker turaly qúddy túnghysh ret jazyp otyrghanday boluy qalay degen túrghyda. Biraq ol múnday teris isterine qysylghan joq. Men «Ánuar ýlken jazushy ghoy» degen siyaqty syrghytpa jauap qana estidim. Soghan qaraghanda, әlgi jalghan aqparatty belgili bir top ózderine ghana mәlim sebeppen, sanaly týrde taratty...

1889 jylghy mamyrdyng sonyna qaray Sovet Odaghy Jogharghy sotynyng plenumy sayasy repressiya qúrbany, qazaqtyng últtyq kósemi Álihan Bókeyhanovty aqtady da, mausymnyng basynda «Qazaq әdebiyeti» qos betine mening ol jayyndaghy maqalamdy ornalastyrdy. Qyzyghy, osy maqala 1990 jyly shyqqan mening «Jazyqsyz japa shekkender» atty jinaghymnan alyp tastaldy. Búl jayynda «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng alghashqy tóraghasy, memleket jәne qogham qayratkeri Sanjar Jandosov «Kazahstanskaya pravda» gazetine bergen maqalasynda «múnday jartykesh jariyalylyqty týsinbeytinin» aityp, qynjylys bildirgen edi.

Odan da qyzyghy este, jinaq Jazushylar odaghy syilyghynan ýmitkerler tiziminen songhy sәtte alynyp tastaldy. Birde maghan odaq qyzmetkeri Nesipbek Aytov syilyq jónindegi komissiyanyng sheshimimen ózderining búryn jabyq bop kelgen  taqyrypta jazylyp, qayta qúru kezinde túnghysh ret jeke basylym bop shyqqan «Jazyqsyz japa shekkender» atty jinaqty syilyqtan birden-bir ýmitker kitap retinde sekretariattyng bekituine úsynghanyn, biraq komissiya úigharymyna kereghar, týsiniksiz sebeppen laureattar tiziminen mening kitabymnyng syzylyp qalghanyn, komissiya mýshelerining Qayta qúru sayasatynyng alghashqy sәtti jemisin baghalay almaghan  sekretariat sheshimine qayran qalyp otyrghandaryn aitty. «Aqyr odaqqa kelip qaldynyz ghoy, basshygha kirinizshi, qazir ekinshi hatshy ornynda otyr, nege olay jasaghanyn ózinen súranyzshy» dedi. Alayda ekinshi hatshy eshteneni týsindirip әurege týspedi, «syilyqty saghan bermeyik dedik, bitti, bizding oghan pravamyz bar ghoy» dep sholaq qayyrdy.

Múnyng bәri meni ózderining ishki «sayasattaryn» astyrtyn týrde  jýrgize berushilerding әdildikten ada qylyqtaryna qasaqana, últtyq  mýddege jauap beruge tiyis dep esepteytin baghytymmen, óz qúbylamdy betke ústaudan taymay, tabandy týrde enbek ete beruge iytermeledi. Men sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan jekelegen tarihy túlghalar jәne olardyng mereyli datalaryna, týrli manyzdy tarihy oqighalargha (Jeltoqsan kóterilisining 30 jyldyghy, Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghy, t.b.) oray zertteuler, publisistikalyq maqalalar, tarihy miniaturalar jazudy toqtatqan emespin.

Alash-Ordanyng 100 jyldyghy qarsanynda Alash qozghalysynyng ómirge kelgen shaghyn, damu jolyn, shyrqau shynyn kórsetetin ýsh tomdyq «Alashiya» atty on dәpterden (bólimnen) túratyn riysәlә (tarihy roman) әzirledim. Búl tónirekte oryndaluyn tosyp jatqan әli talay jospar bar. Solardy rettey kele, bәlkim, Alla-Taghala qosh kórse, Erik pen onyng zamandastarynyng su jana tarihtaghy qyzmetine oraludyn, yaghny kópten kezegin kýtip túrghan jas ziyalylar jayyndaghy ýshinshi tomgha alansyz kirisuding de sәti tuar...

«Bir tuyndynyng tarihy» atty jana aidar ashylghanyn habarlaghan Núrlybek Samatúlynyng haty týrtki bolghannan song jazylghan eske týsirulerimdi osymen ayaqtayyn...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz