Gazetimizding ótken sandarynyng birinde (19 mausym, 2009 jyl) belgili jazushy Gerolid Beligerding sayasattanushy Núrlan Erimbetovpen aradaghy súhbaty «Qazaqtyng iytine deyin basqa bolatyn» degen taqyryppen jariyalanghan edi. Osy súhbat qoghamda ýlken pikirtalas tudyrdy. Ásirese, Beligerding Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanovtyng arasyndaghy dostyqqa kýmәn keltire sóilegeni birqatar azamattardyng týsinbeushiligin tudyryp otyr. Shahanovty jaqtaushylardyng qarsy pikiri «Ayqyn» gazetinde jariyalandy. Búl hat bizding redaksiyamyzgha da kelip týsken bolatyn. Al biz ony jariyalaghannan góri Múhtar Shahanovtyng ózimen tildeskendi jón kórdik.
Jas qazaq: Beligerding búl pikirine qatysty óziniz ne aitasyz?
Múhtar Shahanov: Búl bir ózi sóz etuge de túrmaytyn jaghday ghoy. Sony qozghap qaytemiz? «Ayqyngha» shyqqan materialdy kórgen bolarsyn.
Jas qazaq: Kórdim. Sonda da ózinizding jeke pikirinizdi bilgimiz keledi.

Múhtar Shahanov: Naqty neni aituym kerek sonda?
Jas qazaq: Beliger: «Maghan osy Shahanov-Aytmatov dostyghy birtýrli kórinedi. Óte týsiniksiz dostyq», – deydi. Múnymen ol ne aitqysy keldi dep oilaysyz?

Gazetimizding ótken sandarynyng birinde (19 mausym, 2009 jyl) belgili jazushy Gerolid Beligerding sayasattanushy Núrlan Erimbetovpen aradaghy súhbaty «Qazaqtyng iytine deyin basqa bolatyn» degen taqyryppen jariyalanghan edi. Osy súhbat qoghamda ýlken pikirtalas tudyrdy. Ásirese, Beligerding Shynghys Aytmatov pen Múhtar Shahanovtyng arasyndaghy dostyqqa kýmәn keltire sóilegeni birqatar azamattardyng týsinbeushiligin tudyryp otyr. Shahanovty jaqtaushylardyng qarsy pikiri «Ayqyn» gazetinde jariyalandy. Búl hat bizding redaksiyamyzgha da kelip týsken bolatyn. Al biz ony jariyalaghannan góri Múhtar Shahanovtyng ózimen tildeskendi jón kórdik.
Jas qazaq: Beligerding búl pikirine qatysty óziniz ne aitasyz?
Múhtar Shahanov: Búl bir ózi sóz etuge de túrmaytyn jaghday ghoy. Sony qozghap qaytemiz? «Ayqyngha» shyqqan materialdy kórgen bolarsyn.
Jas qazaq: Kórdim. Sonda da ózinizding jeke pikirinizdi bilgimiz keledi.

Múhtar Shahanov: Naqty neni aituym kerek sonda?
Jas qazaq: Beliger: «Maghan osy Shahanov-Aytmatov dostyghy birtýrli kórinedi. Óte týsiniksiz dostyq», – deydi. Múnymen ol ne aitqysy keldi dep oilaysyz?
Múhtar Shahanov: Múnyng arghy jaghynda pendeshilik jatyr ghoy. Al Aytmatov ekeumizdi jaqyn biletin adamdardyng eshqaysysy olay dep oilamaydy. Úzaq jyldardan beri aghaly-inilidey boldyq. Ómirding kóp kezenin birge kórdik. 1968 jyldan bastaldy. Qansha jyl bolady ózi?
Jas qazaq: 40 jyldan asypty...
Múhtar Shahanov: IYә. Sodan beri aralasyp keldik. Ony endi ekeumiz birlesip jazghan «Qúz basyndaghy anshynyng zaryn» oqyghan adamdar da tolyq týsinedi. Baylanysymyzdyng qanshalyqty bolghanyna kóz jetkizedi. Al Beliger búl kitapty roman deydi. Qaydaghy roman? Ekeuara әngime ghoy. Búl – әrtýrli taqyryp tóniregindegi syrlasu. Beliger ony bilmeydi. Ózi bizben aralasqan emes. Sol sózdi әlgi jigit... aty kim edi?...
Jas qazaq: Núrlan Erimbetov...
Múhtar Shahanov: IYә, sol jigit aitqyzyp otyr. Ol ózi últtyq mýddeni bilmeydi. Últtyq mýddege qarsy pikir aityp jýrgen jigit. Biz siyaqty últshyldargha, «qazaqstandyq últ» degenge qarsylargha degen ishki esebi bar. Sony algha shygharu ýshin osylay jasap otyr. Tipti ol Beligerding ózin ynghaysyz jaghdaygha qaldyrghan.
Jas qazaq: Beligerding auzyna osy sózdi sol salyp berip otyr deysiz ghoy...
Múhtar Shahanov: Sol ghoy endi...
Jas qazaq: «Qúz basyndaghy anshynyng zaryn» audaryp berudi Beligerden ótingeniniz ras pa?
Múhtar Shahanov: Oghan bir auyz aitqanym ras. Sosyn men ol kisige, jalpy jasy ýlken adamnyng eshqaysysyna, ózimnen jarty jas ýlken bolsa da, «sen» dep aitpaymyn. Tabighatym solay. Beliger «sen» dep aitty degenge keltiredi. Qalay oghan sen dep aitamyn? Onysy dúrys emes. Al ol kisi ótinishimdi oryndamaghannan keyin, kitapty birneshe adam jabylyp audardy. Qaytalap aitayyn, ol әlgi jerde bizding kitapty roman deydi. Oqymaghany kórinip túr. Tipten Aytmatovtyng alghy sózining ózin ghana oqysa da, olay dep aitpaghan bolar edi.
Jas qazaq: Al endi Aytmatov jóninde bir nәrse jazu oiynyzda bar ma?
Múhtar Shahanov: «Jeltoqsan epopeyasy» degen romanymnyng ekinshi, ýshinshi kitaptary әli shyqqan joq. Sonyng ishinde men osy mәselege toqtalamyn. Onda Aytmatov jóninde estelik bar. Endi sonda osy jayynda da sóz qozghaugha tura keledi. Beligerding múnysy úsaqtyq boldy. Al Aytmatovtyng men jónindegi, mening shygharmalarym jónindegi pikirleri, YuNESKO-da, shetelderde aitqan pikirleri jetkilikti ghoy.
Jas qazaq: Qazir Aytmatovtyng otbasymen, balalarymen sóilesip, habarlasyp túrasyz ba?
Múhtar Shahanov: Jaqyn aralasyp túramyz. Sosyn Beliger «Aytmatov jóninde eshtene jazbady» dep aitypty. Jazushyny jerlegen kezde Qyrghyz ýkimeti Aytmatovtyng eng jaqyn dostarynyng atynan maghan sóz berdi. Sondaghy sózim qazaqsha da, qyrghyzsha da jariyalandy.
Jas qazaq: Beliger Kekilbaev pen Núrpeyisovti de mensinbeytin siyaqty ghoy. Olardy, әiteuir, Aytmatov kóterdi ghoy degen maghynada oy aitady...
Múhtar Shahanov: Kekilbaevty da, Núrpeyisovti de kótergen Aytmatov emes. Árqaysysy ózderinshe jeke túlghalar. Áriyne, olar da Aytmatovpen jaqsy qarym-qatynasta boldy. Biraq olardy dәl onyng kómegimen kóterildi deu qatelik.
Jas qazaq: Jalpy, Beliger qazaq әdebiyetine, onyng qazirgi hal-ahualyna bagha bere alatynday túlgha ma?
Múhtar Shahanov: Beliger – negizi, kýndelik jazudyng sheberi. Al onyng jazghan әngimelerindey shygharmalar qazaq әdebiyetinde tolyp jatyr ghoy. Biraq ol kóp qazaqtyng jazushylaryn audardy. Onysyna raqmet. Sodan keyin Beliger shyn jazatyndardyng qataryna jatady. Bizding kóp jazushylar shyndyghyn joghaltyp alghan. Biylik basyndaghylargha jalbaqtaugha beyim. Onday jazushylar óte kóp, ókinishke qaray. Al Beliger, ol jaghynan alghanda, ózgelerden biyik túrady. Ol jaghynan baghalauymyz kerek. Biraq jazushy retinde ýlken túlgha dep aita almaymyn.
Jas qazaq: Búl joly bireuding sózine arandap qaldy dep oilaysyz ba?
Múhtar Shahanov: Búl joly sol Núrlan Erimbetovting sózine arandap qaldy ghoy dep oilaymyn. Qazir qazaqtyng kosmopolitteri ózgeshe kýshke endi. Men juyrda «Árbir últsyz kosmopolit – ruhany mýgedek» degen óleng jazdym. Sonda men kosmopolitterdi ekige bóldim. Biri – orystandyru sayasatynyng qazaq halqyna әkelgen qasiretin sezine otyryp, ózining arnasyna búrylugha niyeti barlar. Ekinshisi – óte qauipti top. Olar ne qazaq emes, ne orys emes, ne nemis emes, ne shýrshit emes, shóre-shóre bolyp qalghandar. Olardan naghyz orystyng ózi әldeqayda jaqsy. On ese jaqsy. Óitkeni olar ózining últyn sýiedi. Últyn sýi arqyly ózge últtyng tiline, ruhany qúndylyqtaryna qúrmetpen qaray alady. Al mynalar – óte qauipti top. Olar óz últyn mensinbeydi. Myna jaghdaydan da men sonday pighyldy angharyp otyrmyn.
Jas qazaq: «Qazaqstandyq últ» degenge qarsymyz deysiz. Oghan qarsy naqty ne istep jatyrsyzdar?
Múhtar Shahanov: Biz qazaqstandyq últqa ainalyp qoydyq. Al qazaqstandyq últ ózining bastauyn amerikalyq últtan alady. Múny talay aittyq. Biz búghan týbegeyli qarsymyz.
Tólqújattan qazaq degendi de alyp tastamaqshy boldy ghoy. Soghan qarsy qanshama adamdy úiymdastyrdyq. Ashyghyn aitsam, ózim úiymdastyrdym. Narazy hattyng mәtinin ózim jazyp, kóp adamgha qol qoydyrdym. Sonyng arqasynda biylik ayaghyn tartty. Biraq onyng da arty siyrqúiymshaqtanyp ketti. «Últyn jazdyramyn dese de, jazdyrmaymyn dese de, ózi biledi» dep búrmalap jiberdi. Qazaq halqyn tikeley joygha aparatyn osy qazaqstandyq últ. Áriyne, eger qazaqtyng bәri qazaqsha sóilep jatsa, elimizde memlekettik til erekshe saltanat qúrsa, odan qoryqpaugha da bolatyn edi. Al qazirgi jaghday olay emes qoy. Búghan qarsy әreketimiz әli de jalghasa beredi.
Jas qazaq: Shynghys hangha qatysty dau ne bolyp jatyr?
Múhtar Shahanov: Men óz pikirimde qalamyn. Tariyhqa qatysty әdilettilik ornauy tiyis. Qytayda Shynghys han turaly 28 seriyaly filim shyghardy ghoy. Ony júrttyng bәri kórdi. Sonda Qayyrhandy sýmireytip, alayaq etip kórsetedi. Búl shyndyqqa janaspaydy. Osy mәseleni qaytadan qaraugha tura keledi. Búl arada ýlken әdiletsizdikter jatyr. Biz ony әli ornyna qoyamyz.

Cúhbattasqan Orazәli BAYMÚRAT
«Jas qazaq» gazeti, №27, 10.08.2009