Búl shygharmanyng dýniyege kelgenine on jylday uaqyt bolypty. Kórnekti jazushy qalamyna arqau etken múnday keyipkerler qoghamymyzda әli de kezdesedi. Búryn biren-saran ghana bolsa, jyl ótken sayyn Últyna qarsy pikir aitatyndar sany kóbeyip kele jatqany ókinishti. «Qazaq tәuelsizdik ýshin kýresken joq» deytinder de tabylady. Últtyng tiline, últtyng diline qarsy pikir aitatyndar kóbeymese, azaymay túrghan býgingi qoghamda kórnekti jazushy Múhtar Maghauinning «Podonok» atty shygharmasy oqyrmangha oy salar, kókirek kózin oyatar degen ýmitpen gazetimizding betinde jariyalaudy jón kórdik.
Belgili, belgili emes, ataqty, jay ghana ataqty emes, danqty silimtik Podonoktyng kezekti erligi turaly estigen sayyn... qanym búzylatyn. Aqyry qolyma qalam aldym. Dәrmensizding isi. Jalghyz men emes, býkil qazaq qauymynyng basyndaghy ahual. Qauqarsyz qara halyqty aitasyz, óz kelesine kelgende aidaharday aqyryp, auzynan jalyn shashyp túrghan biyleushi taptyng beysharalyq ainasy. Áyteuir bizden sóz qalmasyn dep jazyp otyrynyz.
Búl - fenomen edi, - tәuelsizdik zamandaghy tanghalarlyq qúbylys. Osynyng aldynda ghana ataghy jer jaryp shyqqan. Álem ýshin bolmasa da, qazaq ýshin. Jiyrma bes jasynda - ghylym kandidaty, jiyrma segizinde - doktor. Biri shyntaq eli, biri barmaq eli, eki kitaby irkes-tirkes jariyalandy. Kóshpendi qazaq mәdeniyeti, kóshpendi órkeniyet tarihy. Eki kitapqa da biyleushi ortalyq - Mәskeu túrghysyndaghy bedeldi basylymdar nazar audardy, jәy ghana nazar emes, әlde orys, әlde joyyt, qaytkende de kenestik ghylymnyng ýlken túlghalary tarapynan aitylghan qoshemet, madaq. Endi qazaqta ne jan qalsyn. Birinen biri ozyp, dәriptey bastady. Beyresmy sanalatyn, keng taralym, әrqily sypattaghy aqparat, tipti komsomol jarshysy túrypty, respublikalyq jetekshi partiyalyq gazetting ózi «Jarqyrap shyqqan jana núr» degen taqyryp, basynan bashpayyna deyin enseli suretimen, tebingidey ýlken, týbinen qozghaghan tereng maqala berdi. Býgingi qazaqy ghylymynyng túlghasy - osy... Podonok eken. Búl Podonok últshyl, kertartpa kýshterding ziyankes qarsylyghyna qaramastan, Qazaqstan tarihyndaghy jana baghdardyng negizin salghan. Ghasyrlar qoynauynan qoparyp, qanshama janalyq ashqan. Ataqty kenes oqymystylary Gundarev pen Guberman joghary baghalaghan. Tek óz júrtynda ghana layyghymen tanylmay otyr. Jas dep, otyzgha jana keldi dep, qisynsyzdan taghy birdenelerdi byqsytyp, kýni keshe Akademiyagha ótkizbey qoydy... Aldaghy saylauda Podonok akademik bolmaghanda kim boluy kerek? Jetekshi partiyalyq gazettegi júldyzdy maqala osynday, donaybat súraumen tәmamdalatyn. Kelesi jylghy jana saylauda akademik dәrejesine kim óteri aidan anyq edi.
Biraq әlde baqyt, әlde sor... tәuelsizdik keldi. Sor bolmasa da, baqyt eken. Podonok ýshin. Kelesi saylauda, ótken jolghy manaylamaghany túrypty, bir de bir dauys ala almay, taqyr qaytty. Kóldeneng júrtshylyq búrynghy úyat-ayat, әdep-tәrtip jayyna qalyp, beybastyq bilgirlik, yaghny berekesiz anarhiyagha boy aldyrghan kәri akademikterding keneusiz ishtarlyghyna balaghan. Biraq eski de bolsa jana atanghan egemen ókimetting kózqarasy týzu bolatyn. Jaqsy esepte túr. Ruhany nomenklatura. Últ ýshin, júrt ýshin, ókimet pen partiya ýshin qajetti kisilerdi ayalap saqtau kerek, ósip-ónuine jaghday jasau kerek. Tu kóterip, Tәuelsizdik alghan kezde búlardyng baghasy búrynghydan da arta týspek.
Búl kezde, yaghny kenes ókimetining sonyn ala, shalghay shet elderde qoghamdyq ghylymdar tarabynda qanshama halyqaralyq konferensiyalar úiymdastyrylyp jatar edi. Áriyne, әuelgi kezekte zamany ótken, eskilik jarshysy - qausaghan shaldar emes, jana dәuirmen birge kóterilgen qylshyldaghan jigit - bizding Podonok attanatyn boldy. Kóbine jalghyz, keyde ekinshi qatardaghy taghy bir jastarmen birge. Pәlening shetin shygharghan da osy tirkeme serikteri.
Fransiyada, әlde Germaniyada ótkerilgen әldebir simpoziumda basqa әngime jayyna qalyp, birge kelgen eki qazaq ózara aitysyp ketedi ghoy. Bizding Podonok әlemning әr qiyry - jiyrma jeti elden jinalghan ghúlamalardy tegis antaryp, "Basqa emes, Qazaqstangha tәuelsizdik tiygeni beker boldy, qazaq halqy órkeniyetke tәn múnday iygilikke dayyn emes, qara búqara nadan, ghylymy intelliygensiya әlsiz, óner men әdebiyet mesheu, yaghny qazaqta sanaly, úghymdy, bilimdi elita joq, sondyqtan qazirgi kezde bizding el ýshin eng zәru, ómirlik, kókeykesti mәsele - Reseyge qayta qosylu!" - dep tújyrymdaydy ghoy. Jana Núrgha tirkeme retinde barghan tatymsyz jigit arnayy bayandamasyn jiyp qoyyp, osyghan qarama-qarsy týrghyda sóilepti deydi. Áriyne, bizding Podonok jauapsyz qaldyrmaydy. Tirkeme de toqtamaydy. Sonymen... tegin konsert. Qalghan júrt auyldaghy dau-damayyn shúbaltyp әkep, Europanyng qaq ortasyna jayyp salghan beybaq ekeuge jymiya kýlip, qaraghan da otyrghan. Úyat boldy deydi. Bar kinә jolsyz tirkemede. Ýndemey-aq qoysa ghoy, týk te joq. Ol az bolghanday, qaytyp kelgen song taghy qanshama әngime kóiitken. Biraq búl kep baspasózge, ne efirge taramady, kópshilikke beymaghlúm qalghan. Estigen birli-jarym júrt mәn bermegen.
Osy oqighadan song Podonoktyng baghy kóterildi. Endi beridegi, ózi qyzmet atqaratyn jarly-jalbaghay uniyversiytetting de, jogharydaghy, kóringenge bir japaqtap, qaltyrap otyrghan ókimetting de keregi joq. Qazaqstandaghy әr týrli halyqaralyq qauymdastyq pen últtyq mәdeniyet úiymdary qamqorlyghyna alghan. Erkin oily eren retinde tandaulylar sanatyna qosylghan edi. Múhittyng arghy, bergi jaghyndaghy әldebir alys shet elderde býgingi Ortalyq Aziya turaly ghylymy konferensiya nemese abyroyly simpozium. Taqau tónirekte keshegi kenestik kenistikke qatysty, bolashaq birlik qamyndaghy dabyraly jiyn. Tek iygi jaqsylar, tandaulynyng irikteulisi ghana shaqyrylatyn atauly basqosular. Bәrine de Podonok barady. Qaytyp kelgen song erkin baghdar, demokratiyalyq oi-pikirdi oryssha basylymdargha qúlash-qúlash súhbattar beredi. Býkil qazaqtyn, qazaqtyng emes Kazahstannyng aqyl-oy, ar-namysy - kompartiya... e-e... basqa emes, sol ghana siyaqty. Alay dep aitqan. Mynany dәleldegen. Býkil Batys júrtynyng kózin ashqan. Kózderi onsyz da ashyq qoy óz tarabynda. Mynau - bóten tarap, yaghny sóz - bizding súryqsyz, demokratiyalyq, adamgershilik qasiyet ataulydan maqúrym qalghan jabayy ólke turaly. Netken shalqar oi, qisapsyz bilim. Biraq... shet eldik súhbattardy, oghan jalghas tolghau maqalalardy bajaylap oqyghan júrt... búl mәselede әldenendey kiltipan baryn anday bastap edi. Arghy betten de tam-túm habar jetken. Amerika Qúrama Shtattarynda, әigili Pensilivaniya uniyversiytetinde ótken atauly keneste... bizding Podonok búl qazaqtar eshqashan erikti el bolyp kórgen emes, memleket qúrghan emes, ózara qyrqysyp jatqan jeke rular ghana boldy, olardyng ózi әr tekti; osynday, pyshyraghan, bey-bereket júrt Resey bodandyghyna ótkennen song ghana territoriyalyq-әkimshilik tútastyghyn sezine bastady, al kenes ókimeti kezinde qoldan jasalghan, iyeligi artyghymen qiylghan jasandy respubliy­ka qúramynda mәdeniyeti men ekonomikasynyng órkendeuine mýmkindik aldy, endi mine, eshkim oilamaghan, tilemegen tәuelsizdik nәtiyjesinde payda bolghan jana memleket - tamyrsyz aghash siyaqty... dep gәpiredi. Polishadan kelgen jas professor súraq qoydy deydi. «Siz Qazaqstannan kele túra, qazaq degen halyqtyng dýniyede barlyghyna kýmәn keltiredi ekensiz. Jón. Sonda sizdin... ghafu etiniz, sizding últynyz kim bolady?» «Onda túrghan eshtene joq!» -deydi bizding Podonok. «Eshtene bar. Men polyakpyn. Orys emes, fransuz emes. Jәne óz últymdy eshkimge aiyrbastamaymyn. Ekinshi súraq. Eger siz aitqanday, búl qazaq - әr týrli, әr tekti rulardyng jabayy jiyntyghy bolsa, olar ózara qanday tilde sóilesedi? Jetekshi dialekt qanday?». «Súrau bayypsyz, -deydi bizding Podonok. - Men tilshi emespin». «Siz tilshi emessiz, - deydi jas polyak. -Biraq tiliniz bar. Jana tәp-tәuir aghylshyn tilinde bayandama jasap shyqtynyz. Men sizding óz Otanynyzda qay dialektide sóileytininizdi súrap túrmyn». Búl jolghy saual tipti orynsyz edi. Biraq amal ne, әri jas, әri polyak. Ózining kiygen kiyim, keskin-keypi de ghalymnan góri kóshede jýrgen esirik balagha kóbirek úqsaydy. Endi jauap ta saualgha sәikes dókir shyqty deydi. «Men onday artta qalghan, qaranghy eldi ózimning Otanym dep aitugha arlanam!» -depti bizding Podonok. Sol kezde jer týbinen, әlemning әr qiyrynan keleli keneske jinalyp otyrghan qasqa men jaysang tóbeden úrghanday, týgel anyryp qaldy deydi. Álde Resey, әlde Armeniya ókilderi otyrghan tústan kýlkige úqsas shiqyl shyqty deydi. Álde parsy, әlde zәngi jótkirindi deydi. Miz baqpaghan bizding Podonok qana, sodan song janaghy jas professor. Kenet jas professor sypayy jýz, naq dauyspen, әuezdi, qatqyl, belgisiz bir tilde sóilep ketti deydi. Qazaq tilinde. Bizding Podonoktyng әlde әkesin eske alghan, әlde sheshesin madaqtaghan. Ata-babalaryn qozghaghan. "Ya ne pozvolu tak oskorblyati sebya!" - yaghny "Men ózimdi búlaysha qorlaugha jol bermeymin!» - depti minbede qúnysyp túrghan Podonok kýdireye kóterilip, taza oryssha. Polyak ta orys tiline kóshti deydi. «Keshiriniz, siz qazaq bola túra qazaqsha bilmeydi ekensiz. Men myna sizdi kórse ata-ananyz qayter edi, ata-babanyz ne ister edi dedim. Artyq ketkenime ghafu ótinem. Al janaghy, men aitpaghan sózdi aitatyn kisi óz elinizde әli talay ret aldynyzdan shyghady...». Álde ras, әlde ótirik, osynday shataq bolypty. Shet el, mәdeniyetti júrt, Qúday saqtap, aqyry dau-janjalsyz bitken.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Al Týrkiyada osy sóz arty - múryn búzar tóbeleske ainala jazdaghan. Osy sóz bolatyny - bizding Podonoktyng barlyq el, barlyq kenestegi barlyq sózi - bir-aq sóz. Qazaq - miyghúla. Qazaq - hayuan. Tarihy joq, mәdeniyeti joq. Eshqashan derbes el bolmaghan. Býgingi tәuelsizdik - kókten týsken zorlyq. Týkke qajeti joq. Orystildiler ýshin qasiret. Qazaq ýshin azap. Sondyqtan da eshkim kereksinbey otyr. Shartty týrdegi egemendik degen - biylik basyndaghy jebir topqa ghana qajet. Bәri de tarihtyng mazaghy. Búl jolghy halyqaralyq ghylymy konferensiya úitqysy - Ankaradaghy týrik-amerikan Bilkent uniyversiyteti eken. Múndaghy kópshilik qauym týrikterding kózi atyzday boldy deydi. Osynday, aqylgha syimaytyn ghalamat bayandamadan song esterin jiya almay, mәngirip otyryp qalsa kerek. Abyroy bolghanda, әuelgi sózdi amerikandyq әriptes alypty. «Siz, qúrmetti profes­sor, adamzat tarihynda bolmaghan janalyq ashyp otyrsyz. Jer әlemde azattyq ansamaytyn, erkin ómirden qúldyq búghaudy artyq kóretin halyq bar eken. Osy taraptaghy ghylymiy-filosofiyalyq izdenisterinizdi odan ary jalghastyra beriniz. Býgingiden de zor nәtiyjege jetesiz. Biraq mening bayqauymsha, Siz filosof emes, tarihshy siyaqtysyz. Konferensiyagha qatysushylar anyqtamasynda solay jazylghan. Men de tarihshymyn. Qúrama Shtattarda Ortalyq Aziya, onyng ishinde Qazaqstan turasynda jazylghan enbekter birtalay. Negizi sizge de tanys bolugha tiyis. Endeshe, bir súraq. Siz bayandamanyzda, qaqas estimesem, búryn qazaqta memlekettik qúrylym bolghan joq dediniz. El basqaru jarghylary, qúqyq, zang jýieleri bolmady, qauymnyng júpyny tirshilik kebine oray, jabayy týrdegi keybir nysandar ghana úshyrasty dediniz. Men bergi, Qazaq Ordasyn aitpay-aq qoyayyn. Sonda qalay, sizdinshe, Altyn Orda - memleket emes pe? Úly Týrik qaghandyghyna qalay qaraysyz?» «Búl - jartylay feodaldyq, jyrtqysh qúrylymdardyng qazaq tarihyna eshqanday qatynasy joq!» - deydi bizding Podonok. «Jauabynyzgha tolyq qanaghattanam, - deydi aryq, úzyn boyly, buryl shashty amerikan professory bolmashy taghzym jasap. - Biz bilmey jýr ekenbiz. Qazaqtar Ortalyq Aziyagha XV ghasyrda kosmostan desant retinde týsirilipti. Myrzalar men aiymdar, qúrmetti әriptester, ghafu ótinem, mening әlgindey saual qoyymnyng ózi beker shyqty.» Biraq saual qonggha qúlshynyp otyrghandar kóp eken. «Týrikter qaydan kelgen? Olar da kosmos­tan týsti me?» - dep súraydy bireui. Týrik. Aghylshynsha. «Eto, doljno byti vidnee vam!» - depti bizding Podonok oryssha. Qasaqana. Ózdering jaqsy biluge tiyissinder. «Ys taboy harasho pagauarim drugoy haroshy mesto!" -deydi zalda otyrghan, qyzyqqa kelgen kópshilik ishinen taghy bireu, oryssha. Senimen basqa bir jerde jaqsylap sóilesemiz. Qalay ekeni belgili. Cheshen eken. Qazaqstandaghy cheshen diasporasy turaly әldebir aghayyn sóilemek, soghan qosshy bolyp qelgenderding biri. Tóragha júrtshylyqty tәrtipke shaqyrady. Súraq ta tәmam. Kelesi bayandama bastalady.
Búl, songhy, shataq әngimening úzyn-yrghasy Almatygha ósip, órkendep jetedi. Osydan song Podonoktyng mәrtebesi búrynghydan әrmen kóterildi. Mәsele Bilkenttegi, nemese Pensilivaniya, nemese basqaday bir bilim ordasyndaghy, ol tarapta qansha dabyraly bolsa da, múnda janghyryghynyng ózi ýzilip jetken, ghylymy ortadan aspaghan antiy-qazaq bayandamalargha ghana tirelip túrmaghan. Búl kezde bizding Podonok GhYLYMDY týgesip, sayasatqa aralasa bastaghan edi. Tóteden, nemese etekten emes. Tura tóbeden. Qazaq degen júrt tarihtan tys, ghylymda joq, mәdeniyetten kende bolsa, osynshama qúiqaly, kenbaytaq qonysta derbes memleket bolyp otyrugha haqysy bar ma? Jarar, kezdeysoqtan tәuelsizdik alyp qalypty. Sol «tәuelsiz» atalatyn eldi basqarugha sanasy, ústap túrugha shamasy jete me? Jauap naqty edi. Haqysy joq. Basqara almaydy, ústay almaydy. Manaty, bir jaghy Batys, bir jaghy Shyghysty dabyldatqan ghylymy bayandamalardyng jekelegen tezisteri әr kezde, kýndelikti baspasóz betinde súhbat, shaghyn maqalalar týrinde kórinis bergen edi, jadaghay emes, basqa bir, ekinshi, ýshinshi qatardaghy demesek te, mәnisi azyraq, azyraq emes, uaqyt oza kele sheshiletindey kóringen - ghylymnyng ahualy, oqymysty júrttyng kýnkórisi qiyndap ketkeni turasyndaghy, kópshilik kónilindegi dausyz aqiqattarmen astas ótip jatqan. Dúrys-au desken júrt. Professordyng ailyq aqysy aptalyq as-suyna jetpeydi. Akade­miya anau, azyp-tozyp bara jatqan. Ghylym qalay damymaq. Aqyl-parasat qalay óristemek. Damu, óristeu qayda, qúldyrap keri kettik. Podonok búl jaghyn jetkizip-aq aitqan eken. Kónilden shyqty. Soghan oray, basqa aitqandary kólenkede qala bergen. Biraq kóp úzamay-aq ghylymnyng damuy, kýnkóris, tirshilik mәselesi solghynday kele, birjola úmytyldy. Zamana talabynan, parasat biyiginen tuyndaghan sayasiy-әleumettik ahual - shynayy bolashaq mәselesi algha shyqqan. Ol degeniniz - Qazaqstan, Qazaq... emes, Kazahstan taghdyry.
IYә! Qazaqsyz Qazaqstan. Dese de, artyq emes pe? Qazaqsyz bolsa, nege Kazahstan? Shynynda da. Oilap qarasanyz, múnda túrghan eshtene joq eken. Sonau úly Amerika memleketinde... búdan bes jýz jyl búryn ótip ketken ýndisterding kóptegen jer ataulary әli túr emes pe. Kazahstan da sonday, shartty geografiyalyq atau bolyp qala bermek. Tek bes jýz jyl boyy emes. Ázirshe ghana. Arada belgili bir merzim ozyp, qazaq ataulynyng ýni birjola óshken kezde ózgertu op-onay. Euraziya dey salynyz. Nemese Sentralinaya Aziya. Ontýstik Afrika degen siyaqty. Ekuador degen siyaqty. Búdan góri tәuirirek atau da tabylady. Ontýstik - Ózbekke ketse. Shyghys - Qytaygha ketse. Manghyshlaq - Týrkimenge berilse, әriyne, qazir emes, sappas Saparmúrat ólgennen son. Al qalghan, altyndy, múnayly baytaq qonys, әriyne, Reseyge. Qazynasyn alyp, qaldyghyn ózine syilaytyn kómekshi res­publika - arzan júmysshy, tegin mal. Yujnaya Sibiri bolady da shyghady.
Bizding Podonok dәl osylay dep aitqan joq. Biraq basqasha da aitpaghan. Myna kazahtar ózderi tәuelsiz dep ataghan bay memleketti dúrystap mengere almay otyr. Mengerer qisyny da joq (managhy, jýz mәrte qaytalanghan, dausyz dәlelder: tarihy bolghan joq, mәdeniyeti bolghan joq, derbes memleketting júqanasyn da kórmegen). Endeshe, ýlken qauip bar. Tónirektegi quatty derjavalar: bir jaqta Qytay, bir jaqta Resey, bir jaqta Qyrghyz... joq Qyrghyz emes, Ózbek bólshektep әketuge tiyis. Qanday ayaly arman! Júrttyng qamyn jegen bolyp otyryp, Qazaqstandy qiratu programmasyn syzypty. Borshalap, enshilep alugha tolyq mýmkindik bar! Sóz joq, jýzege asuy kerek. Sonda býgingi shiyelenisken barlyq sayasi, ekonomikalyq, әleumettik, yaghny últaralyq qiyn mәselening barlyghy da óz sheshimin tappaq.
Bizding Podonokqa qarsy shyn aiqay osy­ kezde ghana kóterilgen. Kótergen - el­ding qauipsizdigine jauapker sýiikti ókimet pen tuysqan partiya emes. Olar onsyz da bas­qalar oljalaugha tiyis tegin baylyqty ózderi iyemdenip qalu jolyndaghy úiqysyz, kýlkisiz auyr júmystan qoldary tiymey jatqan. Ayghay-attandy kótergen - qaytkende de qúralaqan qalugha kesilgen qara búqara. Jurnalister, jazushylar. Resmy emes, mәdeni, әdeby aqparat betinde. Qarsy jaq qynq etpedi. Yaghny orystildi, erkin oily basylymdar. Olar qazaqsha oqymaydy. Oqysa da... qystyrmaydy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Bizding Podonok ózi turaly aitylyp jatqan, túnshyghyp, eki qat jer astynda qalghan dýmpudi estidi, estimedi - osydan song ashyq ketken. Tórt jyl boyghy toghyz bayandamasyn jinaqtap, negizgi tezisterin qazir býkil jer jýzi ýnilip otyrghan «Internetke» jiberipti. Qazaq degen - maqúlyq. Týgel azghyn. Týgel tozghyn. (Azghan, tozghan emes, әuelden kәkәi.) Týgel hayuan. Hayuan bolghanda, shoshqadan sadagha ketsin, - baran. Búlardyng eki ayaqtylar qauymdastyghy qatarynda jer basyp jýruining ózi artyq dedi. Erkin radiotolqyngha shyghyp, búlardyng el basqaryp otyrghan kisilerining bәri qylmysker: paraqor jemit, úrlyqshy kәzzap, solay bolmas jóni joq, búl - qazaq degen halyqtyng kim ekendigining kórsetkishi, yaghny qazaq bolghandyqtan jebir, qazaq bolghandyqtan obyr dedi. Tәuelsiz teledidargha shyghyp, mәdeniyet pen til turaly tolghandy; mәdeniyet - anayy eken, al til - qazaq tili jabayy ghana emes, mýlde joq, býkil leksikalyq qory on bes-jiyrma sózden aspaydy, ghylym men tehnika týgili, kýndelikti túrmys qajetin ótey almaytyn doghal, kórkem oi, kórikti suretke qúrylatyn әdebiyetting súlbasy joq, múnday tilmen Abay keremet óleng jazdy degen, Áuezov ghalamat roman jazdy degen - qisynsyz ertegi, jazylmaydy, jazbaghan, bopsalap jasalghan birdene, týpnúsqa da týkke túrmaydy, orysshagha audarghanda óndep, jóndep, jobagha keltirgen, sonyng ózindegi shamasy belgili dedi. Taghy basqa jerde taghy basqa aitqandary kóp. Biraq negizgi týiin - ortaq. Búryn tarihy joq, mәdeniyeti joq bolsa, endi tili de maqau bolyp shyqty. Eshtene de joq. Jer betinde bolmaghan qazaq degen halyqtyng júrtynda jalghyz Podonok qana bar.
Mine, osy kezde dauyldady oibay-at­tan. Altaydan Atyraugha deyin. Jetisaydan Qyzyljargha deyin. Segiz million qazaq týgel kóterilgen joq. Biraq segiz mynynyng atoy salghany anyq. Onyng ishinde әlde seksen, әlde segiz... tisin qayrap, qalamyn úshtap, audandyq ga­zetke jetipti. Odan oblystyq, odan ortalyq basylymdargha. Búl ne súmdyq. Búl ne qorlyq. Osylay basyna ma. Toqtau bar ma. Tyiym bar ma. Ókimet qayda. Partiya qayda. Sot ne bitirip otyr. Oibay-attan tura segiz aigha sozyldy. Sodan song solyqtap baryp tyndy. Óitkeni búl kezde bizding Podonoktyng ataq-abyroyy búrynghydan da aspanday týsken. Álemge әigili bilgir ghalym, Batys júrtyna keninen tanylghan kýresker, demokratiyalyq oppozisiya ókili Podonokty otandyq qúqyq qorghau úiymdary ghana emes, halyqaralyq qaltaly mekemeler de óz qamqorlyghyna alghan. Órkeniyetke ayaq basqan elde jeke bastyn, yaghny bir kisining mýddesi memleket mýddesinen, yaghny býkil halyqtyng mýddesinen joghary bolugha tiyis eken. Yaghny múndaghy segiz, syrttaghy әlde tórt, әlde bes - pәlenbay million qazaqtyng adamdyq, azamattyq qúqyghy, últtyq namysynan - qanday las jatyrda qanday aram sidikten jaralghany belgisiz Podonoktyng jeke bas paydasy joghary kórinedi. Aytsa - sóz bostandyghy, demokratiyagha úmtylys. Qysym jasalsa, tyiym salynsa - ol naghyz taghylyq, keshegi totalitarlyq jýie sarqynshaghy, kerek deseniz, azamatty qorlau, adamdyq qúqyghyna qayshy jauyzdyq. Sóitip, dәl osy joly sóz úshyghy ózderine de tiyip jatqany kóniline jaqpaghan, sypayylap bolsa da qabaq shytpaq, yaghny erkin oily demokratty tәrtipke shaqyrmaq bolghan ókimet pen partiya, әdil sot oryndary bastalmay jatqan isti birjo-la toqtatty. Shynyn aitqanda, qazaq baran bolmaq týgili, tyshqan bolyp ketsin. Pәlenshe, Týgenshe dep, el basshylarynyng eshqaysysyn týstegen joq, endeshe, tynyshtyq jaqsy.
Endi Podonok әbden esirdi. Ayryqsha quatqa jetken. Ataqty ghalym ghana emes, erkin oily sayasy qayratker ghana emes, ókimetke qarsy demokratiyalyq oppozisiyanyng kóshbasshy kósemderining biri. Resmy túlgha. Ýlken ýiding baspaldaghyna kәk etse de qoy dey almaysyn. Eldegi eng ýlken kisilerding ózining tisi batpaydy.
Mine, dәl osy kezde bizding Podonok sәl-pәl ghana taktikalyq qate jibergen. Búryn qazaqty sorly deytin. Ókimetti úry deytin. Sonyng bәri aman-esen boyyna sinip jatushy edi. Kórmeysiz be, kezekti bir súhbatynda basshy kósemderimizdi rushyl dep qalypty. Rushyl emes, bir rudan. Onda ne túr. Barlyq zamanda barlyq júrtty biyleushi tap bir dinastiyadan bolghan. Mәselen Búlghar handyghynda - Dulat. Altyn-Ordada - Qiyat. Reseyde - Rurik әuleti. Taghysyn taghylar. Biraq eski tarihty kim tekseripti. Bizding Podonoktyng sýringen jeri osy boldy. Bóten-bastaq oiy joq edi. Qazaqtyng - halyq emesin, kýni býginshe eski qauymdyq qúrylym dengeyinde jatqanyn aighaqtau ýshin aityp qalghan. Rulyq tәrtip, rulyq sana, rulyq újym deydi ghoy. Qoly jetken kisi basqa rulardy shetke qaghyp, óz ruynyng ghana ókilderin kóteretin kórine­di. Bizge tәuelsizdik әpergen, endi eli ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, altyn shayqap, múnay sapyryp jatqan kósemderimiz. Búdan búryn toqsan jeti atasyn kórinde silkilep qaqqanda qynq etpegen ókimetim múnday kópe-kórneu jalany qalaysha moyyndamaq. Tas-talqan ashulanady. Tәuelsizdik alghannan bergi toghyz jyl boyy tayrandap kelgen Podonok tórt taraptan birdey qyspaqqa týsipti. Segiz qyrynan birdey tekserilgen. Bala kezinen bergi barlyq isi.
Sóitse... ómirbayanynda min joq. Ákeden jastay qalghan, biraq Kenes ókimetining arqasynda jetimdik kórmegen. Naghashy atasy eldi kenestendiru, kolhozdastyru jyldarynda ataq-abyroygha bólengen, tap jaularyna qarsy kýres maydanynda shynyqqan bayyrghy balshabek, býkil Kenes bolmasa da, bir respublikanyng memlekettik qauipsizdigin qamtamasyz etken ardager eken. Asyrap-qaghyp ósirgen ógey әkesi әuelde osy senimdi salada qyzmet atqarghan, keyinnen partiyalyq basshy júmystarda bolghan ayauly azamat. Ózi - sovet mektebinde tәrbie alghan, Mәskeude oqu bitirgen, jas kýninen komsomol júmysynda belsendilik tanytyp, búl salada aldynan keng óris ashylyp túrghanyna qaramastan, Otan tarihyn tekseruge oiysqan. Nәtiyjesi elge әigili. Eshqanday min taba almaysyn. Ózinen ghana emes, ata-ana, tuys-jekjattarynan da. Ras, kezinde sonsha madaqtalghan kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar, soghan oray jazylyp, jaryqqa shyqqan, biri shyntaq eli, biri barmaq eli eki kitap ta býgingi sarynymen ýndes, yaghny qazaqta týk te bolghan joq, qazaq týk emes degen әuende jazylghan eken, biraq ol kezde kim ne aitpady, sonyng bәrin týgendesek, qazirgi otanshyl últjandylardy týgelge juyq, týrmege kespesek te, qoghamnan alastau kerek, yaghny múnda túrghan eshqanday kriminal joq. Esh jerde. Búrynghysy da, keyingisi de - kәdimgi, qyrgha shygharmas qyrtympay sóz. Onyng ýstine, qazir demokratiya, plura­lizm. Sol plu... lariy... týkirigi shashyrap jýre berse ishi kebetin be edi, pәtshaghar. Bir atanyng balasy kóterilip, ósip-ónip ketipti dep, basqalar shetqaqpay qaldy dep, úmytyla bastaghan rushyldyqty qozdyrghanyn qarashy! Mynau basyndaghy baghyn bilmey byljyrap aityp qoydy. Erteng aqymaq bireu qostap shygha keledi. Aqyr týbi alauyzdyqqa bastaydy. Jol beruge bolmaytyn edi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Rushyldyq sanamen ulanghan Podonok ataqty uniyversiytette ústazdyq jasaugha tiyis emes-ti. Shúghyl ótkerilgen kezekti saylau nәtiyjesinde әueli kafedradan, sodan song minberden airylghan. «Uh!.. Qútyldyq pa pәleketten!..» - desken әriptester ghana emes, studentter qauymy. Búdan búryn әldeneshe mәrte kóterilgen mәsele. Qazaq tarihy qazaqtardy balaghattaytyn sabaqqa ainaldy dep talay ret aitylghan, qanshama renish bolghan, talay shaghym týsken. Ony elegen eshkim joq. Aqyry mine, aitpas jerde auzynan qaghynghan jalaqor tiyesili sybaghasyn aldy.
Tipti jaqsy bolyp shyqty. "Oppozisiya ókili qudalandy!», «Sayasy kózqaras qyspaqqa týsti!», «Qazaq últshyldyghynyng taghy bir kórinisi!» - Orys tildi, erkin oily basylymdar qúlash-qúlash maqalalar jariyalady. Teledidar dabyldatty. Radio dýrkiretti. Jәne sýigen júmysynan qalghan Podonokqa tiyesili, layyqty qyzmet tabyldy; kóp úzamay, shet jaqtaghy, ýsh bólmeli eski pәterin tastap, mәrtebeli aimaqtaghy ýsh qabat, enseli sәndi saraygha kóshti. Al ataq-abyroyy Babyl múnarasymen boy talasa bastaghan.
Osydan song Podonoktyng erkin oi, ta­tymdy pikirleri eshqanday tejeusiz shalqydy. Búrynghy - auyl-ýy ishindegi kýbir-sybyr eken. Endi baytaq, keng dýniyege shyqty. Ashyq danghyra. Ashy shyndyq.
Orys tiline qysym jasalyp jatyr! Radio, teledidarda qazaqsha habardyng kólemi zorlyqpen, ólsheusiz kóbeytilip, túpa-tura 17 payyzgha jetken! Úly orys tili ýshin 83 payyz azdyq qylady! Búl ne qysas! Búl ne súmdyq!
Kazaq tildi baspasózding ýles salmaghy 24 payyzgha jetip ýlgergen! Kimge kerek? Ne ýshin?
Seyfullin kóshesinde qazaq jigitteri ghana túr, Sain kóshesinde qazaq qyzdary ghana jýr. Yaghny erkin biznes salasynda orys halqynyng azamattyq qúqyghy shektelip jatyr!
Orystar men orys tildilerding әr otba­synda bir, assa ekiden artyq bala tabugha jol joq. Al qazaq shanyraqtarynda ýsh-tórt, keyde bes-alty baladan! Búl - kópe-kórneu genosiyd!
Kazahstannyng últshyl basshylary eldegi tarihy qalyptasqan demografiyalyq ahualdy ózgertpek. Alys shet elderden arnayy kvotamen jylyna kem degende seksen-toqsan ýy kóship keledi, búlardyng ishinde ainalasy alty-jeti jylda tym qúrsa jiyrma-otyz kisi, últshyldar jaylaghan tiyesili mekemelerdi tynymsyz mazalap jýrip, aqyry azamattyq alady. Al orystardyng bar sharuasyn, mazaq qylghanday, ýsh aptada bitirip beredi. Últtardy alalau degen osy emes pe! Búdan ótken qanday zorlyq boluy mýmkin! Doloy, kóp últty Kazahstannyng qazirgi kazah últshyldary basqarghan últshyl ókimeti!
Bizding Podonok úran salghan sayyn ókimetimizding zәresi úsha týsedi. Óz tirligin ózi keship jatqan sorly halqynyz, tipti, kenes túsynda bolmaghan qorlyq pen mazaqqa bir amal tabar, myna Podonoktyng adal ókimetimizdi qaraday yqtyrghany qiyn boldy. Janyng ashidy. Ayaghy shyrmauly, qoly baylauly. Bizding Podonokqa zekirmek týgili, kóz alartyp qaray almaydy. Oppozisiya. Demokratiya men órkeniyetten ýmiti bar ókimet oi-pikir erkindigine shekteu salugha tiyis emes.
Sóitip «Badyraqkóz, sen tiyseng de men shydaymyn» jorasymen, aman-esen, tepe-tendik jaghdayynda jýrip jatqanda, onsyz da asqazany búzylyp, tynysh úiqydan airylghan ókimetimizdi birjola daghdarta jazdaghan erekshe bir oqigha boldy. Erkin oily demokrattardyng kezekti bir jiynynan son, bәlkim, qúpiya naqsýiermen onasha mauyqtan son, әlde kónildenip, búlghalaqtap, әlde túldanyp, kekireyip, qaytkende de birshama kesh oralghan Podonok dәl óz ýiining bosaghasynda múzgha tayyp jyghylyp, múrnyn búzyp alghan. Shatqayaqtay túryp, enbektey sýrinip, bet-auzyn qan japqan qalpynda sәndi sarayyna aman-esen kiredi. Sodan son, jeti qaranghy týnde... Ertenine, arghy kýni... Ayqay-shu, telefon, qapylys, jýgiris... Ardaqty oppozisiyany aram últshyldar soqqygha jyghypty! Qandy oqigha! Qastandyq! Býite berse, kisi ólimi de alys emes! Jappay qudalau endi tikeley repressiyagha úlasqan! Aq niyetti adamzat qater aldynda túr!
Jer-kók ii-qii, dabyldady da ketti.
Endi qaltaq-qúltaq ókimetimde ne jan qalsyn. Jik-japar keshirim súrady. Arnayy mәlimdeme jasady. Jappay tekserdi. Jabyla izdedi. Aqyry, eki kýn, eki týn ótip, ýshinshi tәulik, talma týs shaghynda tapty.
Múz! Múz kinәli. Tәuelsizdik alghannan beri búl Almatynyng aua rayy búzylyp barady. Biylghy jyl әsirese. Áueli qar jaughan. Tapalghan. Sodan song kýn jylynghan. Erigen. Sodan song qyrsyghyp, qayta suytqan. Aldaghy kýrtik qar, keshegi kóksoqta býgin tong múzgha ainalghan. Qúrmetti oppozisioner ózining jeke menshik kottedjining aulasyna kirip, ózi kiltimen ashqan syrtqy biyik sharbaqtyng aishyqty esigin ishinen bekitip, baspaldaqqa jete bergende etpettey jyghylghan. Sóitip, sýikimdi múryn búzylghan. Eshkim úrmay-aq, ózinen-ózi. Yaghny iyesi múzgha ayamay soqqan.... andamay soghyp alghannan son, amalsyzdan. Andausyz búzylghan múrynnan amalsyz aqqan әdemi qan izi sol jerde, aula ishinde, baspaldaq týbinde óz tanbasyn qaldyrghan. Yaghny dúshpanyna tilemes oqigha ishte, onashada bolghan. Bireu-mireu kóldenennen tiyisse, qan izi syrtta qalar edi. Yaghny qúrmetti demokrattyng ózi kinәli... emes. Kinәli - múz. Búl múzdy jaughyzghan - әlgi... biz joq dep jýrgen Shal. Eshqanday kýmәnsiz. Bolghan oqighanyng dәleldi orny suretke týsirilgen. Didar taspagha jazylghan. Álbette, Shaldyng isine shara joq. Biraq ózining «Saqtaghandy ghana saqtaymyn» degen sózi bar. Sondyqtan, әrkim aqyryn jýrip, anyq basuy kerek.
Bәribir dәleldey almady. Eshkim senbegen. Oppozisiya ghana emes. Oppozisiyagha, yaghny Podonok pen onyng jaqtastaryna qarsy júrt ta. Áy, jaraysyn, bayaghyda múrnyn búzu kerek edi desken. Beysauat júrtynyz ne. Ókimetimning ózi senbegen. Kóshede qanghyp jýrgen últshyl búzyqtardyng biri (nemese birnesheui jabylyp) sabap ketti dep oilaghan. Áriyne, kezdeysoqtan emes. Qasaqana.
Endeshe, elding bayandy tynyshtyghyn qamtamasyz etu ýshin aldyn ala shúghyl sharalar qoldanyluy kerek. Búl joly múrny ghana búzylypty. Kensirigi aman, ýsh kýnde ornyna keldi. Erteng әlgi esirik últshyldar auyzdaghysyn irke almaytyn búl shirkinning siraghyn syndyryp jýrse qaytemiz? Siraghyn salarmyz, qúlaq, múrnyn kesip әketse ne bolmaq? Qúlaq ta, múryn da sadagha, basyn shauyp alsa ornyn qaydan tabasyn? Mine, mәsele qayda!..
Eng jogharghy dengeyde shúghyl kenes ótkizilip, bayypty sheshim qabyldandy, arnayy qarajat, jetkilikti tehnika bólindi, tiyisti oryn, tiyesili kisilerge naqty mindetter jýkteldi.
Bizding Podonok memleket qamqorlyghyndaghy Túlgha dep jariyalanghan. Yaghny barlyq jaghday tughyzylmaq.
Qúrmetti kottedj many, tura bir oram, taqau tónirektegi búrmalar men búryshtar, demokratiyagha bastap túrghan danghyl ýnemi taza, qarsyz, múzsyz, kedir-búdyr, tómpesh, shúqyrsyz, ylghy qadaghalanyp ústaluy shart. Tayau tónirekten kóldeneng kisiler jýrmesin, bәlkim qastandyq oilaghan últshyldar shyghar. Beysauat mәshiyne jýrmesin, oy alybynyng tynyshy ketip, úiqysy búzyluy mýmkin. Búl - syrttay ghana qamqorlyq. Memlekettik Túlghanyng jeke basy mýlde qauipsiz boluy ýshin, ol qay uaqytta da, qayda barsa da ýnemi baqylau, kýzet astynda boluy kerek. Yaghny jayau jýrse - oqqaghar, kólikpen jýrse - qosshy mashinalar. Túlghanyng amandyghy - eldegi tynyshtyqtyng kepili. Al Túlghanyng auzynan kirip shyqqan aq iyt, kók itterding jayyna kelsek, búdan búryn da talay qanden men tóbetti kórgenbiz, shәuildeydi, aryldaydy, ýndemeseng ózi-aq qoyady, yaghny sóz bostandyghy, demokratiya ýrdisimen, tolyq erkindik ayasynda ózining qoghamdyq qyzmetin odan ary jalghastyra beredi.
Jalghastyryp jatyr. Songhy múzgha tayyp jyghylghannan beri býkil әlem ta­ny­ghan qayratkerge ainalghan Podonok qazir "Kazahstan bez kazahov" - «Qazaqsyz Qazaqstan» atty, keng auqym, tereng tolghamdy programmalyq qújatty naqty jýzege asyru tarabyndaghy pәrmendi әreketke dayyndalyp jatqan kórinedi. Jogharghy jaq - elding bayandy tynyshtyghyn oilaghan ókimetimiz maqúl kóripti degen de sybys bar. Ghajap emes. Óitkeni ol tarapta da Túlghanyng tughan inileri kóp dep estiymiz.

2003

«Týrkistan» gazeti